# „See peab jääma viimaseks abinõuks.“ Riik tahab laiendada õigust ohtlikke patsiente ohjeldada

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/156562
- Published: 2026-02-27T14:00:00+03:00
- Author: RSS

![]()

![]()

Kui praegu lubab seadus ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes psühhiaatriaosakonnas,
siis töös olev eelnõu laiendaks selle võimaluse ka kiirabile, statsionaarsele eriarstiabile
ja statsionaarsele õendusabile.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik **Made Bambus** selgitas
[ERRi uudistele](https://www.err.ee/1609953242/riik-voib-seadustada-ohtlike-patsientide-kolmel-eri-moel-ohjeldamise),
et eelnõu näeb ette kolm meetodit: füüsiline, mehaaniline ja ravimitega ohjeldamine.
Füüsiline ohjeldamine tähendab, et personal hoiab patsienti kinni, vajadusel füüsilise
jõuga. Mehaanilisel ohjeldamisel kasutatakse magnetrihmu vms vahendeid, et fikseerida
patsiendi jäse. Kolmas võimalus on rahutuse sümptomite leevendamiseks kindlas annuses
ravimite manustamine.

Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhataja dr **Andres Lehtmets** ütles,
et muudatus on oodatud. Tema sõnul ei pea kõik rahutud või agressiivse käitumisega
patsiendid viibima psühhiaatriaosakonnas. „On patsiente, kellel võib olla rahutusseisund
või agressiivsus, kuid kes vajavad hoopis intensiivravi, sisehaiguste osakonna või
eakamate puhul õendusabi osakonna teenuseid. Nende toomine psühhiaatriasse üksnes
ohjeldamise eesmärgil ei ole põhjendatud,“ märkis Lehtmets.

Eelnõu kohaselt teeb otsuse patsiendi ohjeldamise kohta arst. Kuna arsti ei pruugi
osakonnas või kiirabiautos alati kohapeal olla, võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise
esmase otsuse teha ka meditsiiniõde. Ohjeldamise jätkamise ja kestuse peab siiski
otsustama arst. Õde ei või iseseisvalt otsustada ravimitega ohjeldamise üle – selleks
on vajalik arsti hinnang ja konsultatsioon.

Nii Lehtmets kui ka Bambus rõhutavad, et ohjeldamine peab jääma viimaseks abinõuks.
Kui seda rakendatakse, tuleb seda dokumenteerida. Dokumentatsioon peab sisaldama
muu hulgas otsuse tegemise aega, ohjeldamise kestust ning andmeid selle kohta, kuidas
patsienti ohjeldamise ajal jälgiti. Jälgimise sagedus sõltub kasutatavast meetmest
ja patsiendi seisundist ning võib tähendada regulaarseid kontrolle õe või hooldaja
poolt, kes töötab õe juhendamisel.

Eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise. Seadusemuudatus võib jõustuda tänavu
1. juulil.

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/1152084/see-peab-jaama-viimaseks-abinouks-riik-tahab-laiendada-oigust-ohtlikke-patsiente-ohjeldada)