# Kaljulaid: tuumajaam on alati pisut karvane küsimus

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15601
- Published: 2023-05-11T15:04:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Eesti energiatootmise võimalustest rääkides ütles Kaljulaid, et tähtis küsimus on
see, kas Eesti ühiskond tahab, et meie energiatootmine oleks hajutatud või kontsentreeritud,
nagu seni on olnud Narvas.

“Esimesel juhul me võiksime kaaluda ka tuumajaama, kui me aga arvame, et see on 
oluline turvarisk, kui meil on kontsentreeritud tootmine, siis me [tuumajaama] üldse
ei kaaluks,” sõnas Kaljulaid.

“Me oleme praegu nihkunud aruteluga sinna, et kuhu teha tuumajaam, aga me pole pidanud
arutelu, kas me peaksime seda üldse tegema? Näiteks mina täna ei suuda hinnata, 
mida tähendab Eestisse vajaliku regulatsioonivõime, järelevalvevõime, päästevõimekuse
ja tuumameditsiinivõimekuse loomine. Ma pole kuskil näinud ühtegi sellist arvutust,
aga ometigi on teada, et need on kaudsed kulud, mis jäävad rahva kanda. Lisaks sellele,
et tuumajaam ise on alati selline pisut karvane küsimus. Siin on palju küsimusi,
millele peame leidma ise vastused, ja alles siis vaatama, kuidas need eesmärgid 
Euroopa energiaturu raamistikus realiseerime,” rääkis Kaljulaid.

Euroopa Liit maailma rikkaima turuna on see keskkond, mis on saanud inkubeerida 
rohelisi tehnoloogiaid, ja nüüd kui need on ka päriselt konkurentsivõimeliseks muutumas,
siis tuleb sellest kogu Euroopale majandusedu, sõnas Kaljulaid.

“Ma siin ei räägi Eestist, sest Eesti on rohepöörde osas kindlasti sabassörkija.
Aga Euroopas tervikuna on need tehnoloogiad hästi arenenud. Täna, kui kõik suured
ettevõtted on mõistnud, et kes on esimesena roheline, see riisub koore, siis me 
võiksime need COP kogunemised ära lõpetada, ettevõtted ise on pannud finišijoone
poole minema. See töö on tehtud – pole aja maailma suuri majandusagente veenda selles,
et kliimaneutraalne majandus tuleb. Me võiksime nüüd hakata isegi pidurdama, aga
ta ikka tuleb,” rääkis Kaljulaid.

Kaljulaidi hinnangul pole vaja karta, et kogu Euroopa roheline energiatootmine koonduks
hiidude kätte. “Õnneks on EL-is toimiv konkurentsipoliitika: see aitab vältida liigset
koondumist. Meil on arutelukoht, kas vaadata ühe turuna Eestit või kogu Baltikumi
energiaruumi. Soov, et energiatootmine oleks konkurentsitihe, see soov on kõigil
Euroopa Liidu energiaturu väljaarendajatel,” sõnas Kaljulaid.

“Kesk-Euroopas arendatakse rohemajandust päris palju riigi raha või -garantiiga,
aga meie siin Põhjalas oleme lähenenud turupõhiselt. Elu on näidanud, et turg eksib
harvem, kui valitsus, seega need, kes on usaldanud turgu, on väljunud sellest protsessist
võitjana,” lisas ta.

Kaljulaiu sõnul pole väga vahet, et tuulepargid peaks ehitama Eesti kapitalil ettevõtjad
või suured tegijad mujalt maailmast. “Kapitalil nii palju rahvust ka ei ole. Siin
toodetud energia läheb meie SKT-sse, aga tõesti selle rahva, kust kapital on tulnud,
rahvamajanduse kogutoodangu arvestusse. Meil on oluline vastata küsimusele, mida
me taotleme energiasüsteemi uuendusega: kas tahame eksportida, nagu Põhjala riiigid,
või ei taha ja oleme passiivselt kliimaneutraalsed ja väldime investeeringutega 
seotud riske,” sõnas Kaljulaid. Viimasel juhul annaksime ära tüki oma majandusest,
sõnas ta.

Teised Euroopa riigid – Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa – on Põhjamere tuuleparkide
planeerimises kiiremad kui Eesti Läänemeres. “Teised Põhjala riigid on ennegi planeerimises
Balti riikidest mööda vaadanud ja ega me pole ka käinud koputamas uksele, et teeme
Läänemere tuuleparkide elektrivõrgu Euroopa Liidu suure projektina ära. Vältides
investeeringuid väldime lühiajalisi riske: see võib olla ka strateegia, kuigi me
pole seda välja öelnud, vaid me lihtsalt elame selles. Tõenäoliselt annab see meile
lõpuks kõrgemad hinnad,” sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid ütles ka, et täna hakkavad Eesti ettevõtted välja kukkuma konkurentsist
eksporditurul. “Skandinaavas neile öeldakse, et teie CO2 jalajälg on sama suur kui
lumeinimesel, me ei saa teie enam tooteid ja teenuseid aktsepteerida. Ma väga lootsin,
et nii ei lähe, aga päriselt ka – Eesti majanduse konkurenstivõime hakkab kukkuma,
sest meie ettevõtetel ei ole ette näidata, kuidas nad seda rohelist energiat kätte
saavad. See on olnud konnakeetmise tüüpi viga: pikk venimine. Aga see võib olla 
ka strateegia, mis töötab, aga see võib anda ka järsu tagasilöögi,” rääkis Kaljulaid.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608974144/kaljulaid-tuumajaam-on-alati-pisut-karvane-kusimus)