# Tormakas bioplastide tootmine võib süvendada keskkonnaprobleeme

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15587
- Published: 2023-05-11T12:39:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Bioplastides nähakse ühte võimalust vähendada inimkonna sõltuvust fossiilkütustest.
Heal juhul saaks uudsete tootmisprotsessidega vähendada nii CO_(2) heitmeid kui 
ka keskkonda jõudva plastprügi hulka. Paljude oluliste omaduste poolest ei suuda
aga bioplastid veel naftapõhistele plastidele konkurentsi pakkuda.

“Suhteliselt lihtne on teha biomassist ühendeid, mis sobivad lihtsamatesse rakendustesse,
kus ei ole kõrged nõudmised temperatuuritaluvuse, mehaanilise tugevuse suhtes kõrged
nõudmised,” märkis Vares saates “Tähelepanu! Tegemist on teadusega”. Seevastu näiteks
sõiduautosse sobivaid plaste, mis taluksid 60–70 °C ulatuvaid temperatuure aastakümneid,
on juba suhteliselt raske valmistada.

Nõnda töötavadki ka Eesti teadlased vastupidavamate bioplastide tehnoloogiate kallal.“
Üks lahendus on plastis hapniku sisalduse vähendamine, mis tuleneb biomassi väga
suurest hapniku sisaldusest. Teine variant on polümeeristruktuuri jäikade ehitusplokkide
lisamine. Kolmas variant on aromaatsete struktuuride kasutamine, mis tulevad ligniinist,”
kirjeldas kaasprofessor.

Kes on aga näinud metsa alla veetud prügihunnikuid, teab, et plasti vastupidavus
sugugi head tähendada. “Kui me tahame teha hästi vastupidavaid materjale, on dilemma
selles, et on rakse teha ühtaegu vastupidavaid ja biolagunevaid materjale. See on
nagu vastuolu. Pigem rõhume sellele, et materjal oleks hästi vastupidav ja hästi
ümbertöödeldav,” sõnas Vares.

Tänapäeval kasutuses olevate plastide väljatöötamisel mõeldi eeskätt nende funktsionaalsusele
ja omadustele. Nende ümbertöödeldavus oli teisejärguline. Sageli koosnevad need 
sellistest molekulikettidest, mida on raske uuesti nende algosadeks lõhkuda. See
on ka üks praeguse plastiprobleemi juurpõhjuseid. Uute bioplastide puhul saab olla
juba eos targem.

“Meie disainime oma plastid selliselt, et neid ketilülisid oleks võimalik kindlatel
tingimustel lahti võtta, sellega lülid tagasi saada ja neist seejärel uus plast 
ehitada. Kui me uusi materjale välja töötame, on loomulikult väga oluline, et uute
materjalide CO_(2) jalajälg oleks kindlasti madalam kui olemasolevate materjalide
jalajälg. Vastasel korral ei ole asjal sügavat mõtet,” lisas Vares. Viimane on bioplasti
puhul eriti oluline, sest biomassi plastiks muundamine on võrdlemisi energiamahukas
ja hõlmab keerukaid protsesse.

Seeläbi ei pruugi bioplast iseenesest tähendada, et tegu on keskkonnasõbraliku materjaliga.“
Tihtipeale on inimestel väärarusaam, et kui mingi asi tuleb biomassist, on see kindlasti
keskkonnale ohutu. See ei pruugi nii olla, sest temaga on ikkagi tehtud keemilisi
muundamisi ja puit pole enam tselluloos,” tõdes kaasprofessor.

Seeläbi tuleb materjali disainides pidada meeles mitut tahku. Muu hulgas tuleb veenduda,
et keskkonda sattudes pole see ohtlik taimedele ega bakteritele ega lagune mikroplastiks.

Bioplasti keskkonnamõjude uurimiseks on Vares kolleegidega muu hulgas vaadanud, 
millised organismid asuvad elama suvi läbi Emajões ligunenud või maa sisse kaevatud
plastitükkidel. Nii nende katsete kui ka teiste praegu veel käimasolevate uuringute
eesmärk on vältida sarnaseid vigu, mida tehti naftapõhiste plastide leiutamisel.
Bioplaste juba laialdasemalt tootma hakates võib olla selleks juba liiga hilja.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608974081/tormakas-bioplastide-tootmine-voib-suvendada-keskkonnaprobleeme)