# Üha uued haigestumisriskid toidavad küünilist rikastumisiha

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15411
- Published: 2023-05-10T09:52:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Ameeriklastelt pärineb ütlus haamriga inimese kohta, kes näeb kõiki probleeme naeltena.
Midagi sarnast näeb ka nähtuse puhul, mida tuntakse medikaliseerumisena.

Tegemist on raviga seotud erialade muutumisega domineerivaks seletuste ja väärtuse
vaatenurgaks. Inimese kõikvõimalikke seisundeid ja probleeme määratletakse ning 
käsitletakse meditsiiniliste seisunditena. Selle tulemusel muutuvad need meditsiiniliste
uuringute, diagnoosimise, ennetamise või ravi objektiks. Lõpuks öeldakse, et terve
on see inimene, keda ei ole piisavalt uuritud.

Oletame, et räägid sellel teemal sõbraga telefoni teel umbes pool tundi. Seejärel
on soovitav minna arsti juurde vererõhku kontrollima. Euroopa Kardioloogide Seltsi
väljaantavas[ teadusajakirjas avaldatud](https://www.escardio.org/The-ESC/Press-Office/Press-releases/mobile-phone-calls-linked-with-increased-risk-of-high-blood-pressure)
uurimistöös leiti, et telefoniga rääkimine suurendab kõrgvererõhu riski. Sõnum võib
paista medikaliseerumise näitena, milles kõigile tuttav ja elu osaks muutunud teenus
püütakse arstide poolt kaaperdada. Siiski on tegemist põhjaliku uuringuga. Medikaliseerumise
risk saabub alles pärast.

Vereringe seisundit ähvardav risk suurenes uuritud kontingendis 12 protsenti, kui
vaadata vaid neid, kes rääkisid nädalas mobiiliga üle poole tunni. Oluline iseseisev
riskitegur oli just kõne kestvus. Vererõhku ei mõjutanud telefoni omamise aastad
ega seegi, kas kõneleti telefoni kõrva juures hoides või kasutati mõnd muud, kätele
vabaduse andvat tehnilist lahendust.

Analüüs rajanes Ühendkuningriigi terviseuuringu tulemusi koondava teaduslikuks analüüsiks
avatud kasutusega [Biopanga](https://www.ukbiobank.ac.uk/) enam kui 200 000 37–73-
aastase isikule. Ühelgi neist polnud diagnoositud kõrgvererõhu tõbe. Mobiiltelefoni
kasutajateks liigitusid uuritavatest 88 protsenti. Selle kriteeriumi täitmiseks 
pidid nad telefoniga rääkima vähemalt korra nädalas.

Uuritavate keskmine vanus oli 54 aastat ja neist moodustasid 62 protsenti naised.
Uuritavate jälgimine kestis aastaid. Mediaankestvus oli 12 aastat ehk pooli uuriti
kauem ja teist poolt oli jõutud jälgida alla selle joone. Mobiiltelefonide kasutamise
ja uuringu toimumise ajal tekkiva hüpertensiooni vahelise seose kontrollimiseks 
arvestati isiku vanuse, soo, vererõhu, kehamassiindeksi, rassi, sotsiaalse heaolu,
peres esinenud vererõhuhaiguse, hariduse, suitsetamise, vere lipiidide, põletike,
vere glükoosisisalduse, neerufunktsiooni ja kolesterooli või vere glükoosisisaldust
langetavate ravimite kasutamist.

Ühesõnaga püüti elimineerida kõik muud võimalikud vererõhuhaigust kujundada võivad
tegurid, et eristada riskitegurina just telefoniga rääkimise osa.

Võrreldes telefoni mitte kasutanud inimestega oli mobiiltelefoni kasutajate risk
haigestuda kõrgvererõhutõppe umbes seitse protsenti suurem. Seega oli muretsemiseks
põhjust juba igal 15. telefoni kasutaval inimesel. Täpsemas analüüsis tuvastatigi,
et peamine riskitegur oli kõnede kestvus nädalas. Vahet polnud, kas tegemist oli
mehe või naisega. Juhul kui nädalane kõnede kestvus ületas poole tunni piiri, tuli
esile 12 protsenti suurem värskelt diagnoositud hüpertensiooni risk, võrreldes nädala
alla poole tunni telefoniga suhtlejatest.

Kui rääkida seega iga päev viis minutit või rohkem, ähvardab oht iga kaheksanda-
üheksanda kõneleja vereringesüsteemi.

Paistab, et tegemist on doosisuurusest sõltuva efektiga. Nädalas 1–3 tundi mobiiltelefoniga
suhtlejate hüpertensiooni risk tõusis 13 protsenti. Järelikult, kes ei usu, et teda
võib telefoniga rääkimine haigeks teha, saab suhteliselt väikese lisanduva riskiga
nädalast kõneaega pikendada kuni kolme tunnini. Üle kuue tunni nädalas mobiiltelefoni
kasutajate seas kujunes vaatlusperioodil hüpertensiooni juba igal neljandal uuringusse
kaasatud indiviidil.

Vahest kõige rohkem peaks muretsema need, kellel on geneetiline kõrgvererõhuhaiguse
soodumus. Asjaolu ilmutab end paari viimase põlvkonna pereliikmete kõrgevererõhu
haiguste esinemises. Varasemate pereliikmete ajal polnud haiguse põhjus mobiiltelefonides,
sest nende levik sai hoo sisse alles tänaste 30-aastaste eluajal. Päriliku soodumusega
üle poole tunni nädalas telefoniga rääkinud inimestel diagnoositi vaatlusperioodil
tekkinud hüpertensioon igal kolmandal isikul.

Teadlased rõhutavad, et leiud on esialgsed. Hoolimata uuringu teostuse põhjalikkusest,
vajavad tõsised väited tugevaid tõendeid. Seda saavutatakse täiendavate iseseisvate
uuringutega. Ometi annab antud uuringu tulemus põhjust püstitada oletuse mobiiltelefoniga
kõnelemise kestvuse ja vereringe haiguse seotusest. Võimalike tekkemehhanismide 
osa vajab samuti uurimist. Võimalik, et põhjus ei ole tehnilise, vaid sotsiaalse
ja käitumusliku päritoluga.

See toob tagasi medikaliseerumise teema juurde. Mobiilside on erakordselt oluline
teenusvaldkond ja selles liiguvad suured rahad. Raha, nagu teada, meelitab ligi 
küünilisi tegelasi, kes püüavad antud riski rakendada oma võimu ja rikastumise teenistusse.
See kõneleb inimestest üldisemalt. Ühtlasi võib see seletada, kuidas sellest teatud
osaga suhtlemine tõstabki vererõhku.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/1608960350/r2-paev)󠁿.**

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608972749/uha-uued-haigestumisriskid-toidavad-kuunilist-rikastumisiha)
