# Konkursi “Teadus 3 minutiga” vaatajalemmikuks valiti Keiu Paapsi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15314
- Published: 2023-05-10T10:55:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Arstiteaduse doktorantuuris õppiv Paapsi sattus oma uurimisteemani asjaolude kokkulangemise
tõttu. “Sattusin minema õppima Tartu Ülikooli rahvatervishoiu magistriõppesse täpselt
sellel aastal, kui algas hästi põnev uuring, milles vaadati Eesti vähiregistri andmete
kvaliteeti. Nad otsisid sinna magistranti, kes aitaks tööprotsessi läbi viia. Kui
ma seda teemat väljapakutud teemade hulgas nägin, teadsin kohe, et see on minu teema,”
meenutas doktorant saates “Terevisioon”.

Paapsi jaoks on oluline, et tema igapäevasel tööl on praktiline väärtus. “Mulle 
meeldib väga mõte, et minu ees on igapäevaselt rida numbreid, aga seal taga on reaalne
inimene. Võib-olla neist mõnesid ma enam aidata ei saa, aga võib-olla osasid saan
ja tulevikus kindlasti saan,” sõnas teadur.

Kuigi Eestis avaldati üldist vähkihaigestumise statistikat ka enne Paapsit, keskendusid
uuringud pigem täiskasvanutele. “Olime harjunud mõtlema, et vähki põevad 80-aastased.
Tegelikult kõik need numbrid, mis neist tulemustest välja tulid, kuidas elulemus
on kasvanud, kuidas haigestumus järjepidevalt kasvab, seda me tegelikult (laste 
ja noorte puhul) ei teadnud,” meenutas teadur.

Nõnda puudus ka lastele keskenduvatel onkoloogidel hea ülevaade, kas või kui palju
nende ravist kasu on. “Minu numbrid ütlevad, et see aitab ja väga hästi. Nemad saavad
sellele väga palju kinnitust, et see, mida nad teevad, on õige,” sõnas Paapsi.

Samal ajal võib näha, kuidas vähijuhtude arv üle terve maailma kasvab. Teaduri sõnul
on see vähemalt osaliselt paratamatu. Näiteks võimaldab kaasaegne meditsiin hoida
elus ka neid lapsi, kelle organismis võisid olla vähieelsed muutused olla olemas
juba enne sündi. “Meid on lihtsalt rohkem, me elame kauem ja sul on reaalselt looduse
poolest võimalus (vähki haigestumiseks) suurem, ajaperiood on pikem ja vähem asju
tapab sind enne ära. Paratamatult loodus tühja kohta ei salli, tuleb teine asi asemele,”
nentis doktorant.

Paraku teatakse tema sõnul laste vähki haigestumise põhjustest märksa vähem kui 
täiskasvanuid tabava vähktõve kohta. “Kui täiskasvanud suudavad oma elustiiliga 
ja natuke geneetiliselt kaasaantud pagasi tõttu justkui iseendale haiguse tekitada,
siis laste puhul seda lõpuni ei teata. Oleme uurinud, kas vanemate käitumine raseduse
ajal või viljastamiseelne käitumine mõjutab. Paraku kõigi nende riskiteguritega 
näeme seost ja natuke ei näe,” tõdes Paapsi.

Küll on selge, et lastel ja noorukitel on vähitüüp seotud tugevalt vanusega. “Seda
nimetatakse haiguse olemuslikkuseks. See on kuidagi bioloogiliste tegurite poolt
põhjustatud ja me ei tea, miks see nii on, aga me teame, mis vanuses on mis vähid
kõige enam levinud,” selgitas Paapsi. Näiteks esineb kuni nelja-aastatel rohkem 
veresüsteemikasvajaid ehk leukeemiat. Vanematel lastel tuleb juurde näiteks lümfoome.

Paapsi nentis, et laste kasvajate uurimine on nende harulduse tõttu olemuslikult
keerukas. “Kuna neid juhte on vähe, on vahest päris raske teha mingeid järeldusi,
aga meil on väga palju üle-Euroopalisi projekte, mille raames saame panna andmed
kokku ja teha suuremaid järeldusi,” sõnas teadur.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608972857/konkursi-teadus-3-minutiga-vaatajalemmikuks-valiti-keiu-paapsi)