# Peeter Võrk: vaikimine kui uus normaalsus: miks me enam päris asjadest ei räägi?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/152972
- Published: 2026-02-21T09:01:16+03:00
- Author: RSS

![]()

![]()

**Arutelu, mis toimub ainult lubatud teemadel**

„Äkki on arutelukultuur juba kadunud?“ küsib Peeter Võrk. Ta peab silmas olukorda,
kus teatud teemadel arutelu ei toimugi, sest „õiged vastused“ on juba paika pandud
ja kõik muu kuulub tühistamise alla. “Mina ise olen muutunud ettevaatlikuks,“ tunnistab
ta.

Peetri hinnangul on ohtlik, kui arvamuste piiramine kandub ühiskonnast ka isiklikku
ruumi. See ei tähenda sugugi, et inimesed ei mõtleks enam ise, aga nad lihtsalt 
ei jaga oma mõtteid. „Näiteid on palju. Kes mõned aastad tagasi kahtles maskide 
kandmise nõudes või muudes jaburates piirangutes, sai kohe sildi: lamemaalane,“ 
meenutab ta. „Kuidas teile täna tundub, kas loogika, et toitlustusasutustes levib
viirus rohkem hilisõhtul kui päeval on tarkade inimeste mõte?“

Peeter lisab, et kirjutab ilukirjandust fantaasia võtmes ühe põhjusena just selle
pärast, et see lubab täna lihtsamalt lubamatuid mõtteid välja öelda. „Fantaasia 
ikkagi,“ muheleb ta.

**Kuidas head kavatsused saavad normatiivseks?**

Võrk toob näiteks keskkonnateemad. Alguses tuli surve seestpoolt – teadlikumad inimesed
pöörasid tähelepanu probleemidele, mis olid seni tähelepanuta jäänud. Maailmakoristus,
metsade säilitamine, merede puhtus, kõik väga õiged suunad. “Siis aga tulid ametnikud
ning hakkasid rohepöörama.“ Ühiskondliku surve all muutusid mõned seisukohad „valeks“–
mitte sellepärast, et need oleksid kahjulikud, vaid sest need ei sobinud enam ametlikku
narratiivi.

„Kõik mõtted on valed, mis ei õigusta rohepööramist. Mõistlikum on hoida suu kinni…
ja lihtsalt mitte prügi sorteerida kui ei taha,“ nendib ta.

**Loovus kitsas raamistikus ei ela**

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/melu/1151617/peeter-vork-vaikimine-kui-uus-normaalsus-miks-me-enam-paris-asjadest-ei-raagi)