Septembri lõpus kehtima hakkav Euroopa roheväidete direktiiv keelab edaspidi esitada tootepakenditel tõendamata ökoväiteid. Veidi enam kui pool aastat varem on aga nii kaupmeeste kui ka tootjate seas veel palju segadust ja puuduvad täpsed juhised.
Tarbijate eksitamine on keelatud ka praegu, kuid Euroopa Komisjoni viis aastat tagasi tehtud uuring näitas siiski, et üle poole pakenditel kasutatud keskkonnaväidetest oli eksitav.
“Me nägime, et oli märgiseid, mille puhul ei saa üldse aru, kas see on tootja enda leiutatud, kolmanda osapoole antud või üldtunnustatud märgis. Kui meie ei saa sellest aru, kuidas peaks tarbija aru saama,” nentis Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Siiri Liiva.
septembrist alates kehtima hakkavad uued nõuded peaksid nüüd selgelt välja tooma, millised keskkonnaväited ja -märgised on keelatud. Kõik väited peavad olema tõendatud sõltumatu osapoole sertifikaadiga. Kuidas pakendid direktiiviga vastavuses on, hakkab kontrollima tarbijakaitseamet.
“Kõige tähtsam on rohepesu lõpetada, et tarbija saaks aru, mida kirjapandu päriselt tähendab, selle asemel et öelda, et see on öko, roheline või keskkonnasõbralik. Teine asi on tagada turul aus konkurents, sest on ettevõtjaid, kes panustavad praegu väga sellesse, et nende tooted oleksid päriselt keskkonnasõbralikud, ja suudavad seda ka tõendada,” selgitas TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel.
Iseasi, kui selge see direktiiv ettevõtjatele on, ehk millised väljendid pakenditel muutuvad keelatuks ja millised võivad jääda osaks nende kujundusest või turundussõnumist.
“Kui võtame pakendid, kuhu on kirjutatud, et need on taaskasutatavast materjalist või on kasutatud taaskasutatavat materjali – kas need lähevad direktiivi alla või ei lähe? Kui lähevad, peab sellised märked pakenditelt ära võtma või laskma need auditeerida ehk kolmandal osapoolel kinnitada, mis on ettevõtetele kulu,” rääkis toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.
“Peamine mure praegu on teadlikkus, enamik ettevõtteid ei ole üldse kursis, et sellised nõuded tulevad,” tõdes kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.
Peale selle on kaupmeestel küsimus, mida teha toodetega, mis on juba kauplustes endiste märgistega müügil ja mida enne septembrit ära ei müüda.
“Kui selgub, et mõni toode või tootepakend ei vasta uutele nõuetele, aga kaupmehel on laos veel kogus järel, mida pole jõutud ära müüa – mis nendest toodetest saab? Meie ettepanek on, et need võiks senises korras maha müüa ja uued turule pandud tooted võiksid olla nõuetele vastavad,” sõnas Peil.