# Elektriautobuum paneb proovile elektrivõrkude ja maailma taluvuspiirid - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15074 - Published: 2023-05-09T09:56:00+03:00 - Author: toomas ![]() Eelmisel aastal liikus maailma teedel umbes 16,5 miljon akutoitel töötavate elektrimootoriga sõidukit. Kolme aastaga on selliste autode arv kolmekordistunud. Ühtlasi võivad need arvud uinutada, jättes mulje tormist kohvitassis. Valmistuma peab tervet lauda haaravaks uputuseks, sest kümnendi lõpuks ennustatakse teedel vuravate elektrisõidukite arvuks juba 300 miljonit. Ent seegi suur arv võib paista kahvatuna, võrreldes seda praegu maailmas liikuva 1,4 miljardi autoga. Üks on siiski kindel. Ees ootab ainulaadne üleminekuperiood mitmete praegu veel ettenägematute üllatustega, seda nii heas kui ka halvas. Midagi nähakse ette ja võib-olla suudetakse mõnda halba vältida. Maailma Majandusfoorum viitab USA Stanfordi ülikooli teadlastele, kes kirjeldavad võimaliku probleemkohana inimeste harjumusi. Kuna elektriajamiga auto energiaallikas on suhteliselt aeglaselt laetav aku, kajastub see autokasutajate käitumise optimeerimises. Mugav lahendus on laadida autoakut kohe pärast tööpäeva koju jõudes. Selle tulemusel kasvab koormus elektritaristule õhtul kella viie ja üheksa vahel. Autode laadimiskoormusele lisandub koduste elektriseadmete kasutamine. USA lääneranniku näitel tehtud arvutuste järgi piisab, et kui umbes kolmandik teedel sõitvatest autodest vajavad akude laadimist, tabab elektrivõrku kriitiline, praegusega võrreldes kuni poole suurem koormus. Võimaliku energiakriisi vältimiseks peab tegema ennetavaid investeeringuid ja muutma autode laadimise harjumusi. Viimase puhul peetakse seda ilmsemalt silmas elektrihinna ajapõhise maksustamise poliitikaid. Näiteks saab kannustada autoomanikke laadima oma sõidukite akusid soodsamate tariifidega ajal, kui süsteem on vähem koormav. Sellel omakorda on mõju taastuvenergeetika arenguid kujundavatele poliitilistele otsustele. Päikeselt saab koguda kõige rohkem energiat teatud kellaajal. Lisaks odavusele vähendaks hästi ajastatud laadimine keskkonnaheiteid, mida tekitaks traditsioonilisemad fossiilkütuseid kasutavad elektritootjad, tarnides energiat pimedal ajal laetavatesse akudesse. Siit siis veel üks üleminekuaega iseloomustav uuendus. Harjuma peab päikesepaneelidega. Euroopa Liidul on [auahne eesmärk](https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_22_3131) paigutada enne käesoleva kümnendi lõppu kõikide elurajoonide katustele päikesepaneelid. Seda on lihtsam öelda, kui teostada. Sellelgi teel peab lahendama esmalt mitmeid väljakutseid. Näiteks vaieldakse veel praegu, kas akusid piisab nii autodesse kui ka päikesepaneelidest ja tuulegeneraatoritest elektrit koguvatesse seadmetesse. Pudelikaela kujutab liitium. Esmaspäeval algas USA-s Texases Tesla rajatava liitiumirafineerimistehase ehitustöö. Tegemist on maailma suurima ja samas ühena vähestest autotootjatest, kes rafineerib ise oma liitiumi. Tesla tegevjuht Elon Musk lubas, et rafineerimistehas toodab 2025. aastaks piisavalt akukvaliteediga liitiumit miljoni elektrisõiduki tootmiseks. See teeb Teslast Põhja- Ameerika suurima liitiumi töötleja. Siiski on seda on vähe, arvestades, et 60 protsenti maailma liitiumi rafineerimisvõimsusest asub Hiinas ja seal asub peaaegu 80 protsenti maailma liitiumioonakude tootmisvõimsusest. Sellega seoses on oodata ka geopoliitiliste pingete kasvu. Teine suur liitiumivarude omanik, Tšiili, otsustas geopoliitilist olukorda ennetavalt [liitiumitööstuse riigistada](https://www.reuters.com/markets/commodities/chiles-boric-announces-plan-nationalize-lithium-industry-2023-04-21/). Samal ajal loodetakse, et akude hinnad hakkavad pikas vaates langema. Jutt käib aku massiühiku kohta talletatava elektrienergia hulgast. Panustatakse innovatsioonile. Praegu on kuuma teema naatriumioonakud. Naatriumist maailmas puudust poleks. Lisaks sellele, et naatriumioonakud ei sütti põlema ja on külmakindlamad, on naatriumipõhised akude umbes poole odavamad. Paraku on praeguses vormis nende elektrimahutavus umbes veerandi võrra väiksem. Majade juurde võib paigaldada, kuid odavamaid akusid. Teedel liikuvate sõidukite oodatud omaduseks on ühe laadimisega saavutatav võimalikult pikk teekond. Sellega seoses võib valmistuda autosid laadivate teede sünniks. Üht taolist miilipikkust teelõiku katsetatakse USA-s Floridas. Tegemist on Norras loodud tehnoloogiaga, kus teest “õhkub” energiat sarnaselt juhtmeta telefonilaadijale. Autodes on energiat koguv vastuvõtja. Paberil või mõtetes on tegu lihtsa, kuid teostuselt keeruka lahendusega. Seda põnevam on jälgida sadade miljonite uue põlvkonna autode saabumisega seotud tehnilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. ###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/1608960305/r2-paev)󠁿.** ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608971746/elektriautobuum-paneb-proovile-elektrivorkude-ja-maailma-taluvuspiirid)