# Väikefirmade ökoinnovatsiooni kannustab huvirühmade surve

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15004
- Published: 2023-05-09T10:19:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi professorit Wolfgang Gerstlberger
huvitas kolleegidega, millised ettevõtted juurutavad Eestis sagedamini ökoinnovatsiooniga
seostuvaid lahendusi. Tulemuste põhjal mängib keskset rolli teadlikkus. “Kui ettevõtted
on teadlikud oma tegevuse ja toodete keskkonnamõjudest, investeerivad nad suurema
tõenäosusega ökoinnovatsiooni projektidesse,” selgitab töö kaasautor Siret Ulp.

Jätkusuutlike ettevõtete äritegevus lähtub tema sõnul põhimõttest vähendada oma 
keskkonnajalajälge, parandada ettevõtte mainet ja meelitada keskkonnateadlikke kliente.

Lisaks suuremale teadlikkusele mõjutas ettevõtete ökoinnovatsioonilist tegevust 
märkimisväärselt sidusrühmade ehk ümbruskonna-klientide arvamus. Teisisõnu investeerivad
need ettevõtted, kellele läheb korda huvirühmade arvamus ja väärtushinnangud, enesestmõistetavalt
keskkonnasõbralike pakenditesse, taastuvenergia tehnoloogiatesse ja jäätmete vähendamisse,
et täita oma klientide ootusi.

**Konkurentsivõime tõstmine

Teadlased tõid välja, et ökoinnovatsioon võib kujutada väikestele ja keskmistele
ettevõtetele pääseteed ka regulatiivsete nõuete ning rahvusvaheliste keskkonnasäästlikkuse
standardite täitmiseks. Näiteks tahab Euroopa Liit vähendada juba kümnendi lõpuks
oma CO_(2) heitmeid 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Sama eesmärgi nimel
soovib see suurendada taastuvenergia osakaalu ja edendada ringmajandust.

Eesti riik on astunud jätkusuutlikkuse ja ökoinnovatsiooni juurutamise edendamiseks
väike ja keskmise suurusega seas mitmeid samme. Meetmed haaravad muu hulgas mitmesuguseid
poliitilisi algatusi, rahalisi stiimuleid ning koolituse ja hariduse toetamist. 
Töörühm nentis, et kuigi need Eesti valitsuse pingutused on kiiduväärt, on ökoinnovatsiooni
tõelise võidukäiguni veel arenguruumi.

Nõnda pakkusid teadlased välja ka mõned lahendused, mis aitaks kaasa ökoinnovatsiooni
laiemale ja paremale rakendamisele. Näiteks võiksid poliitikakujundajad keskenduda
koolitus- ja haridusvõimaluste laiendamisele ning säästliku majandamise ja äritegevuse
nn tavade kinnistumiseks võiks teha tihedamat koostööd tööstuse sidusrühmadega.

Samuti peaksid olema senisest mitmekesisemad toetusmehhanismid. Ettevõtetele tuleks
töörühma hinnangulvälja töötada nn ökoinnovatsiooni juurutamise tugiprogrammid, 
mis parandaks koostööd, st aitaksid neil partneritega tõhusamalt ja tihedamini suhelda.

Kokkuvõtlikult viitavad tulemused, et väikesed ja keskmised ettevõtted tegelevad
ökoinnovtsiooniga, kui ettevõtted teadvustavad jätkusuutliku arengu olulisust ning
tunnetavad huvirühmade survet. Samas ei saa unustada riigi ja poliitikakujundajate
rolli. Nii peaksid viimased, aga ka ettevõtete juhid laiemalt keskenduma ühiskonnas
jätkusuutlikkusega seotud probleemide teadlikkuse suurendamisele ning sidusrühmi
paremini kaasama ja ära kuulama.

**Keda küsitleti?**

Selle aasta jaanuaris läbi viidud uuringus küsitleti 271 Eesti tootmisettevõtet,
et mõista ökoinnovatsiooni rakendamist mõjutavaid tegureid. Tulemuste põhjal koostatakse
soovituslikud meetmed nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele.

Lisaks Siret Ulbile ja Wolfgang Gerstlbergerile osales uuringus doktorant-nooremteadur
Tarlan Ahmadov. Uuring oli Ahmadovi suuremast uurimisprojektist, mille eesmärk on
töötada välja strateegiline mudel, mis aitaks väikseid ja keskmisi ettevõtteid ringmajandusele
üleminekul.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608971864/vaikefirmade-okoinnovatsiooni-kannustab-huviruhmade-surve)
