# Türgi valimised tõotavad tulla tasavägised - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14958 - Published: 2023-05-08T22:22:00+03:00 - Author: toomas ![]() Türgi on suur riik ja kampaaniaüritustega toovad tõelised massid kokku nii praegune president Recep Tayyip Erdogan kui ka tema põhirivaal Kemal Kilicdaroglu, kes on kuue opositsioonipartei ühine presidendikandidaat. “Me hüvitame heaolu vähenemise palkade ja pensionide tõstmisega. Loodetavasti kergendame juba juulis oma töötajate ja pensionäride elu uute tõusudega sissetulekutes, mis võtavad arvesse nii inflatsiooni kui ka heaolu taset,” rääkis Erdogan. “Majandus on totaalses hävingus, me teame seda. Me teame ka seda, millise majanduse me pärime, aga Türgi peab sellest haardest välja murdma. Türgi peab taas tõusma ja muutuma,” sõnas Kilicdaroglu. Erdogani kindlana tundunud võimule võib saatuslikuks saada just taevasse lennanud inflatsioon, mis käis eelmisel aastal ära 85 protsendi juures ja on praeguseks aeglustunud 44 protsenini. Selleni viis presidendi soov majandust madalate laenuintressidega ergutada, kuigi inflatsiooni ohjeldamiseks tulnuks majandusreeglite järgi teha hoopis vastupidi ja intresse tõsta. Löögi leevendamiseks tõstis president palku ja sotsiaaltoetusi. “See teine Tayyip peab lahkuma. Mina hääletan Vabariikliku Rahvapartei poolt, sest me ei suuda end ära elatada. Meie noored on lahkunud. Mu väike laps on kolmeaastane ja nutab leiva ja toidu järele,” ütles valija Tayyip Senyaz. “Maailm mängib Türgi majandusega. Inimesed peavad sellest aru saama. Miks nad kõik Erdogani vastu on? Sest me liigume edasi,” ütles Erdogani toetaja. “Kõik need poed siin. Varem see ei näinud nii välja. Nad on kõik vanas stiilis korda teinud. Seda on teinud Õigluse ja Arengu partei, see valitsus,” sõnas Erdogani pooldaja. “Kui president Erdogan on läinud ja ma loodan, et nii see läheb, siis hakkame me esikohale seadma taas oma akadeemilist arengut ja sotsiaalset elu, mitte poliitikat. Selle asemel, et jälgida iga päev dollari kurssi, hakkame me jälgima kursuseid ja eksamite graafikut ülikoolis. See on esimene muutus. Ja mis peamine, noored hakkavad vabalt oma arvamust avaldama, vabalt oma religioosseid arusaamu järgima, lähme, kuhu tahame ilma kelleltki luba küsimata ja ostame telefoni, millise tahame. Seda tahame me noorte inimestena kõigepealt,” rääkis opositsiooni toetaja Emre Ali Ferli. Teine oluline teema on demokraatia. President Erdogan on haaret ühiskonnas tugevdanud ja oma võimu tsementeerinud, mehitades riigiinstitutsioone oma inimestega ja jättes vähe järele võimude lahususest ning vabast meediast. Arvamusküsitlused näitavad Politico andmeil praegu eelkõige suuremat demokraatiat lubavale Kilicdaroglule esimeses voorus 49 protsenti toetust Erdogani 45 protsendi vastu ja teises voorus vahe võrdsustumist. Eestis elav türklane Celal Yildirim ütles, et Türgis toimuv on hakanud küsimusi tekitama üha rohkemates tema kaasmaalastes. “Neli aastat tagasi ma pidin oma kodumaalt põgenema Eestisse ja sellel ajal ma ütlesin inimestele, et Türgis ei ole demokraatiat. Suurem osa neist ei saanud sellest aru, et miks nendel on vaja demokraatiat. Nüüd lõpuks, kui majandusel läheb halvasti, kui nad ei saa piisavalt toitu, siis nad mõtlevad sellele, et okei, meil oli vaja demokraatiat. Kui on korruptsioon igal pool, siis majandusel läheb halvasti. Ja nüüd kõik räägivad sellest,” selgitas Yildirim. Veebruaris Türgis aset leidnud maavärin tappis ametliku statistika järgi umbes 50 000 inimest, kardetakse, et tegelikkuses veelgi rohkem. Sellel on kindlasti samuti oma mõju valimistele, aga mitte nii suur kui alguses arvatud. “Kahjuks meil on selline komme, et kui toimub midagi halba, siis me ütleme, et okei, jumal tahtis nii, aga kui me teeme midagi õigesti, siis me ütleme, et meie tegime, aga kui midagi halvasti, siis see on jumala töö. Ei, see ei ole nii. Jälle inimesed ütlesid, et okei, mida Erdogan saab teha, see on jumala asi. Okei see on jumala asi, maavärin tõesti on jumala asi, aga kas te ehitasite korralikud majad,” rääkis Yildirim. Ehitusnormide eiramine ja kohati aeglaseks jäänud päästetööd on toonud võimudele kriitikat. Samas küsivad inimesed, kas opositsioon oleks paremini suutnud. Erdogani vastu on seljad kokku pannud kuus eriilmelist parteid ja neid toetavad ka Türgi kurdid. Nende ühine presidendikandidaat Kemal Kilicdaroglu on suurima opositsioonijõu sotsiaaldemokraatliku Rahvapartei liider, endine riigiteenistuja, ökonomist ja religioossetelt veendumustelt aleviit. “Kilicdaroglu on aleviit türgi keeles, ta julgeb, ise ütles, et mina olen aleviit, aga mina olen korralik inimene ja siis inimesed mõtlesid, et okei, see on piisav, kui ta on korralik inimene, see on kõik. See on kindlasti hea areng, sest demokraatias ei ole oluline, mida ta usub, kus ta on, kui ta on korralik inimene, siis las tema teeb seda,” ütles Celal Yildirim. “Me ei jäta Türgi saatust ühe inimese kätte ja keegi ei aktsepteeri vaid ühe inimese juttu,” ütles Kilicdaroglu. “Meie ei käi ja ei räägi läbi terroriorganisatsiooni laiendustega parlamendis nagu härra Kemal. Bye-bye, härra Kemal,” rääkis Erdogan. Kas opositsioonil on jõudu Türgi kurssi muuta ja mida nad võimule saades tegelikult tegema hakkavad, selgub peagi. Välispoliitiliselt tähendaks Kilicdaroglu võit suhete paranemist läänega ja Rootsi NATO-sse pääsu pärast ei peaks siis enam ilmselt muretsema. Samas ei kavatse ka opositsioon näiteks ühineda Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Türgi jääb igal juhul hoidma oma välispoliitilist joont. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608971152/turgi-valimised-tootavad-tulla-tasavagised)