# Valgusreostus hakkab linnalindude toidulauale

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14927
- Published: 2023-05-08T12:45:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Töö kaasautor ja Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi märkis, et uuring
põhineb juba varasemalt kogutud andmetel. “See on hea näide, kuidas ammu kogutud
andmestikust teadlased leiavad ikka uusi uusi nüansse, mida uurida ja nagu tavaliselt
teaduses ikka, head asjad küpsevad hästi kaua ja jõuavad siis ühel hetkel üldise
avalikkuse ette,” selgitas teadur.

Teadlasrühm võttis töös ette eelnevalt Euroopa eri linnades tehtud uuringud, kõrvutas
neid linna keskkonnatingimustega ja lisas sinna juurde helihäiringud ehk tavalise
liiklusmüra ja valgusreostuse ning vaatas, kuidas see linnustikku mõjutab. Sisulises
mõttes on Mägi sõnul tegu lihtsa uuringuga. “Teisest küljest sellist teist hästi
suurt ja ülevaatlikku sellega võrreldavat uuringut ma ei tea, et oleks tehtud” sõnas
teadur. Kokku vaatasid teadlased 127 linnuliiki üle Euroopa ja peaaegu 1400 loenduspunktis
kogutud andmeid.

“Üldseos on see, et mida rohelisem on, mida rohkem on rohekoridore-rohealasid, seda
rikkalikum on ka linnustik,” märkis Mägi. Tartu näitel tõi teadur välja, et linnas
on suhteliselt palju nii putuk-, sega- kui ka seemnetoidulisi linde. Tervikuna viitab
heale keskkonnaseisukorrale.

Samas rõhutas ta, et kuigi Tartus oli linnuökoloogia seisukohast seis parem kui 
enamikes uuritud linnades, saab muuta lindude jaoks elu veelgi paremaks. “Meil on
väga palju rohelust siin, aga see ei tähenda, et Tartu oleks ideaalne,”sõnas Mägi.

Uuringust ilmnes lisaks, et lõunapoolsetes linnades on rohkem seemnetoidulisi linde
kui põhjapoolsetes. Mägi rõhutas, et lõuna pool on kliima tavaliselt soojem, mis
soosib taimede kasvu ning seega ka seemnetoidulisi linde.

**Müra ja valgusreostus**

Oluline on ka inimmõju. Marko Mägi tõi välja, et valgusreostus võib vähendada linnalindude
liigilist mitmekesisust: “Mida valgem on linnapiirkond, seda väiksem on lindude 
toitumistüüpide mitmekesisus,” sõnas teadur.

Üks põhjus võib olla konkurents teiste putukaid söövate liikidega, mille tagajärjel
ei pruugi jätkuda putukaid kõigile. Samuti võib valgusreostus mõjutada negatiivselt
putukate endi arengut, mistõttu neid võib valgetes piirkondades olla vähem. Mõned
linnud on lisaks kohastunud toituma tänavalaternate ümbruses. Seemnetoidulisi linde
mõjutab valgustus mõjutab vähem.

Mägi toonitas, et linnade valgustuse vähendamine võiks parandada nii linnustiku 
kui ka inimeste elu: “Me teame, et linnustikule endale on ju selge positiivne mõjuga
inimesele eelkõige läbi linnulaulu ja selle mitmekesisuse, mida nad pakuvad linnas”.
Samas võtmes parandavad rohealad tegelikult ka inimeste heaolu.

Eesti linnades ei pruugi roheluse puudumine olla nii terav probleem kui mujal Euroopas.
Mägi rõhutas samas, et kiireneva linnastumise tõttu tuleb pöörata roheluse säilitamisele
rohkem tähelepanu. “Kui omakorda veel Euroopasse edasi minna, siis see võib ikka
päris ehmatav olla, millised infrastruktuurid on seal mitte ainult linnades, vaid
ka linnadevahelistel aladel. Kui see rohelus kaob, kaovad ka teadupärast linnud,
nii et sellel on vaja üha rohkem tähelepanu pöörata,” tõdes Marko Mägi.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608970978/valgusreostus-hakkab-linnalindude-toidulauale)