# NATO sõjaline juht: Euroopa riigid vajavad rohkem sõdureid, et Venemaast jagu saada

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/149253
- Published: 2026-02-14T23:49:02+03:00
- Author: RSS

![]()

NATO kõrgeim sõjaline juht ütles, et Euroopa riigid, sealhulgas Suurbritannia peavad
suurendama oma armeede suurust, et olla paremini ette valmistatud Venemaa peatamiseks.

Alliansi sõjalise komitee esimees admiral Giuseppe Cavo Dragone ütles, et NATO on
sõjaliselt Venemaast tugevam, kuid tema võimete tugevdamiseks tuleb rohkem ära teha,
vahendab [Times](https://www.thetimes.com/world/europe/article/european-armies-more-soldiers-stop-russia-mp3qshvcz).

Ta kaitses alliansi otsust pöörata tähelepanu Arktikale, saates sinna rohkem sõdureid
ja hävituslennukeid, öeldes, et Moskva ehitab uusi baase, moderniseerib olemasolevaid
ja kasutab piirkonda uute relvade sihtmärgina.

Maailma liidrid, sõjaväeülemad ja julgeolekuametnikud saabusid reedel Saksamaale
kolmepäevasele diplomaatilisele kohtumisele pärast president Trumpi põhjustatud 
enneolematut aastat.

Müncheni julgeolekukonverents on esimene suurem ülemaailmne sündmus pärast seda,
kui Trump ähvardas Gröönimaa annekteerida.

USA välisminister Marco Rubio rääkis „uuest ajastust geopoliitikas”, mis „nõuab 
meilt kõigilt selle ümbermõtestamist, milline see välja näeb ja milline on meie 
roll”. Ta esines laupäeval konverentsil kõnega.

Euroopa juhid püüavad Washingtoniga suhteid tugevdada, kinnitades, et nad tugevdavad
oma kaitset kooskõlas Trumpi nõudmistega ajal, mida Saksamaa kantsler Friedrich 
Merz ja teised kirjeldasid kui „murrangulist” aega.

Eurooplased on lubanud suurendada oma põhilisi kaitsekulutusi 3,5 protsendini aastaks
2035, kuid Cavo Dragone ütles, et see peab kajastuma suuremas sõdurite ja varustuse
arvus.

Ta ütles: „Paljud riigid peavad sõdurite arvu suurendama.”

Ametnikud on öelnud, et suuremate kulutuste osas tehtud edusamme mõõdetakse NATO
võimekuseesmärkide alusel, milles on üksikasjalikult sätestatud kõigi liitlaste 
põhilised sõjalised nõuded.

Itaalia mereväeohvitser Cavo Dragone, kes oli oma riigi kaitseväe ülemjuhataja, 
ütles, et igale riigile on öeldud, kui palju nad peaksid oma relvajõudude suurust
suurendama. Suurbritannia regulaararmee on umbes 70 000 meest ja edusammud vägede
värbamise ja hoidmise osas on olnud aeglased.

Ka teistel Euroopa riikidel on raskusi noorte veenmisega armeeteenistusse astuda
ja seal püsida. Mitmed riigid, sealhulgas Leedu, Läti ja Rootsi on taaskehtestanud
kohustusliku ajateenistuse.

NATO liitlasvägede ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich soovib, et Suurbritannia
panustaks maavägede lahinguvõimsusega. See hõlmab liitlaste reageerimisjõudu, kahte
diviisi, kaheksat maaväebrigaadi ja kuninglike merejalaväelaste brigaadi.

Üks NATO siseringi isik ütles, et Ühendkuningriik on jäänud lubadusest kaugele maha.„
Me pole sellele kaugeltki lähedal, oleme sellest miilide kaugusel. Tuumarelva kulud
tapavad meid ja kui me seda [kaitse-eelarvest] ei murra, satume suurtesse raskustesse.”

Euroopa Liitlasvägede Ülemjuhatuse pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell ütles:„
Üldiselt on rohkem sõdureid parem asi. Paljud riigid tegelevad selle probleemiga
mitmel erineval viisil, olgu selleks siis tegevväelased, ajateenijad või vabatahtlikud.
Ühte õiget vastust pole ja see on lõppkokkuvõttes riikide otsustada.”

Ta ütles, et Euroopa riigid peaksid hankeprojektide osas tõhusamalt koostööd tegema,
et maksumaksjate kulusid vähendada.

Kuigi Euroopa sõjaväed on ülekoormatud, suunavad nad mõnede arvates ressursse Kaug-
Põhja, et USA presidenti rahustada.

O’Donnell ütles, et Hiina ohtu Kaug-Põhjas ei tohiks ignoreerida. Peking saadab 
uurimislaevu ookeanipõhja kaardistama. „Nad teevad potentsiaalselt uuringuid, millel
on ka sõjaline rakendus,” ütles ta.

Venemaa sõda Ukraina vastu, mis peaks sel kuul alustama oma viiendat aastat, oli
päevakorras kõrgel kohal, koos NATO Euroopa liikmete pingutustega suurendada kaitse-
eelarvet kartuses, et Moskva võib püüda laieneda nende territooriumile.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles pärast seda, kui Trump süüdistas
liitlasi liiga vähestes kaitsekulutustes, et blokk on valmis võtma suurema vastutuse
oma julgeoleku eest.

Merz ütles, et isegi USA ei ole piisavalt võimas, et üha keerulisemas maailmas üksi
hakkama saada. Ta kutsus üles looma „uut Atlandi-ülest partnerlust”, tunnistades,
et Atlandi ookeani taga on tekkinud „lõhe, sügav lõhe”.

„NATO liikmeks olemine ei ole mitte ainult Euroopa konkurentsieelis. See on ka Ameerika
Ühendriikide konkurentsieelis,” ütles ta. „Seega taastame ja taaselustame koos Atlandi-
ülese usalduse. Suurriikide rivaalitsemise ajastul ei ole isegi Ameerika Ühendriigid
piisavalt võimsad, et üksi hakkama saada.”

Münchenis kõneledes ütles Ukraina kirurg kolonel Oleksandr Falštõnski: „Me peame
arenema kiiremini kui vaenlane. Vaenlane muutub iga päevaga. See on hoiatus Euroopale,
te peate end ette valmistama enne, kui sõda teieni jõuab.”

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/nato-sojaline-juht-euroopa-riigid-vajavad-rohkem-sodureid-et-venemaast-jagu-saada/)