# Ülikoolid püüavad suurendada matemaatikaõpetajaks õppijate hulka

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14923
- Published: 2023-05-08T22:06:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Ainuüksi Õpetajate Lehe andmeil on praegu puudu 30 matemaatikaõpetajat. Tallinna
Laagna gümnaasium on õpetajat otsinud kolm aastat, jagades seni koormuse teiste 
töötajate vahel.

“Õpetajaid lihtsalt ei ole. Kui me oleme otsinud erinevatest kanalitest, siis meile
ei ole lihtsalt kandideerinud mitte ühtegi inimest. Ja kui keegi on, siis nad ei
vasta kvalifikatsioonile. Aga üldiselt me oleme ikkagi need tunnid oma õpetajate
vahel ära jaganud. Koormused õpetajate vahel on väga suured, umbes 30 tundi, ja 
õpetajad hakkavad ka juba keskikka jõudma ja on juba vanemapoolsed, nii et olukord
on tegelikult väga tõsine,” rääkis Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam.

Reaalaineõpetajate puudus paistab ka ülikoolideni.

“Õpetajaamet ei ole prestiižne ja ta ei ole prestiižne ühiskonnas tervikuna. Siin
ainus põhjus ei ole kindlasti palganumber. Ülikoolis on seda tunda, näiteks selleks,
et tudengit praktikale saata, peab seal koolis olema kvalifikatsiooniga matemaatikaõpetaja
ees, aga Tallinnas ja Tartuski on selliseid koole, kus ei ole seda koolipoolset 
juhendajat,” selgitas Tartu Ülikooli matemaatikaõpetaja õppekava programmijuht Evely
Kirsiaed.

Et ka füüsikaõpetajaid rohkem koolidesse tuua, laseb Tallinna Ülikool sellest aastast
loodusteaduste õppekavale astuda eelteadmisteta.

“Kui me räägime füüsikaõpetajatest, siis kindlasti on probleem ka selles, et õppima
asub vähe inimesi. Me nüüd sel aastal näeme, et kui me võtsime erialateadmiste lati
ära, mis tulemuse see siis annab, sest see on meie hüpotees, et see on üks takistustest
olnud. See kindlasti ei ole ainus. Meil on ju nendesamade reaalteadmistega inimesi
vaja IT-s, inseneerias, igal pool – me kõik võistleme nendesamade inimeste peale,”
rääkis Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi.

Üha populaarsem on karjäärivahetusena reaalaineõpetajaks ümberõppimine. Ülikoolide
vaates on see positiivne, ent nõuab teistsugust lähenemist õpetamisel.

“Arhitektid, insenerid – seega see on minu meelest positiivne. Ja nendel inimestel,
kes on natuke vanemad, üle 30-aastased, neil on suurem tõenäosus kooli pidama ka
jääda,” ütles Kirsiaed.

“Osad nendest inimestest, kes tahavad saada matemaatikaõpetajaks, vajavad veel põhikooli
tasemel matemaatika õppimist juurde, sest see ei ole ju see, mida ülikool praegu
teeb. Kui inimene tahab saada matemaatikaõpetajaks, siis me eeldame, et ta juba 
matemaatikat oskab,” sõnas Klaasmägi.

Eelmisel aastal kandideeris Tallinna Ülikooli ümberõppeprogrammi 70 inimest, samas
kui matemaatikaõpetaja magistrantuuri oli 20 soovijat.

![]()

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608971410/ulikoolid-puuavad-suurendada-matemaatikaopetajaks-oppijate-hulka)