# Euroopa juhid otsustasid, et liit lammutatakse laiali – Balti riigid jäeti kõrvale

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/148270
- Published: 2026-02-13T11:59:34+03:00
- Author: RSS

![]()

Euroopa Liit on alati uhke olnud selle üle, et edasi liigutakse ühtsena. See ajastu
on läbi.

Eile neljapäeval Ida-Belgias asuvas vanas lossis toimunud EL-i juhtide mitteametlikul
kohtumisel toetasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja teiste riikide juhid plaane–
mida nad täpsustavad juba järgmisel kuul toimuval Euroopa Ülemkogul – jagunemist
väiksematesse gruppidesse ja selliselt edasi minna, vahendab [Politico](https://www.politico.eu/article/alden-biesen-belgium-eu-summit-emmanuel-macron-giorgia-meloni-donad-trump-resistance-leaders-different-speeds/).

Valitsused rääkisid kiireloomulisusest, sest Euroopa konkurentsieelis on kadumas,
kuna paljud selle ideed on takerdunud otsustamatusse ja ebakõladesse.

„Me peame kiiresti tegutsema,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes 
näis olevat oma hiljutised erimeelsused Saksa kolleegiga seljataha jätnud, kuna 
mõlemad kutsusid EL-i üles ellu viima poliitikat, mis ergutab majanduskasvu.

Kuna blokki räsivad mitmed geopoliitilised kriisid, hakkab see mõistma, et nendega
ei saa hakkama, kui tegutsetakse vaid siis, kui kõik 27 liikmesriiki on ühtsed. 
Kaitseküsimustest energeetika ja investeeringuteni – Euroopa Komisjon, mis kehtestab
reegleid, ja riikide valitsused, mis peaksid neid rakendama, on hädas. Samal ajal
räägivad ettevõtted bürokraatia ja kõrgete energiahindade kägistamisest.

Donald Trumpi ähvardused Gröönimaa hõivata ja tema kõhklused Ukraina abistamisel
Venemaa tõrjumisel koos Hiina strateegiaga Euroopat kunstlikult odavate kaupadega
üle ujutada on andnud EL-i kõrgeimatele otsustajatele tõuke lõpuks tegutsema hakata.

Neljapäevane EL-i juhtide tippkohtumine – vaid 15 kilomeetri kaugusel Hollandi linnast
Maastrichtist, kus 1992. aastal allkirjastati üks olulisemaid bloki aluslepinguid–
tekitas „strateegilise ajurünnaku” selle üle, kuidas „edendada meie heaolu, luua
kvaliteetseid töökohti ja tagada taskukohasus”, ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja
António Costa.

„Tänane arutelu tõi selle eesmärgi ümber uut energiat ja ühise kiireloomulisuse 
tunde,” ütles ta.

Järgmisel kuul Brüsselis toimuval tippkohtumisel esitleb komisjoni president Ursula
von der Leyen omaenda nime all „Üks Euroopa, üks turg” tegevuskava, milles esitatakse
reformid sellistes valdkondades nagu halduskoormuse vähendamine ning era- ja avaliku
sektori kapitali kaasamine, et aidata Euroopa idufirmadel laieneda. Juhid hääletavad
kava üle, kui nad enne suve uuesti kohtuvad.

Kui kõik 27 riiki mõnes valdkonnas kokkuleppele ei jõua, kasutab EL nn „tõhustatud
koostööd” – väiksemad liikmesriikide grupid tegutsevad poliitiliste ettepanekute
osas kiiremini –, mida, kuigi mõned juhid on seda varem toetanud, on suures osas
välditud ja tembeldatud lõhestavaks.

„Jutud tõhustatud koostööst võivad olla motiveerivaks teguriks liikmesriikide kaasamisel,”
ütles Euroopa riigi diplomaat, kellele lubati konfidentsiaalsetest aruteludest rääkida
anonüümselt. Diplomaat selgitas, et vähesed pealinnad tahavad riskida sellega, et
nad jäävad heaolu edendavate meetmete osas maha, isegi kui neil on mure nende poliitikate
teatud aspektide pärast.

„Kaks või kolm aastat tagasi poleks meil ilmselt olnud sarnast arutelu nagu täna,”
ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz. „Me seisame silmitsi täiesti uue geopoliitilise
olukorraga ja oleme valmis sellele geopoliitilisele reaalsusele vastu astuma. Kuid
Euroopa suudab end kehtestada ainult siis, kui oleme konkurentsivõimelised.”

Üks koht, kus „tõhustatud koostööd” võidakse kasutada, on hoiu- ja investeerimisliit,
EL-i püüdlus luua USA-tüüpi kapitaliturg. Komisjon soovib EL-i varianti USA väärtpaberite
ja börsikomisjonile, kuid ELi-ülene järelevalve vajab pealinnade toetust – sealhulgas
Dublin ja Luxembourg, kus asub enamik fonde ja mis on olnud vastumeelsed oma volitustest
loobuma.

Tegevuskava seab mõõdetavad eesmärgid sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon,
kapitaliturud, teenused ja energeetika. Von der Leyen ütles, et soovib, et kõik 
eesmärgid saavutataks 2027. aasta lõpuks.

Esimene ettepanek on „28. kord”, idufirmadele sobiv ELi-ülene äriühinguõigus, mis
on kavas esitada 18. märtsil. See võimaldaks ettevõtetel registreeruda 100% ulatuses
veebis 48 tunni jooksul ja lihtsustaks neil laienemist üle EL-i piiride.

Tippkohtumisel saavutati kokkulepe neljas põhivaldkonnas, ütlesid kaks kõnelustest
informeeritud inimest: vajadus vabastada eurooplaste säästud ja kasutada neid investeerimiseks
ELi- võtmeettevõtetesse; soov tegeleda kõrgete energiakuludega mõnes bloki osas,
sealhulgas potentsiaalselt vanade arutelude taasavamise kaudu sellistel teemadel
nagu heitkogustega kauplemise süsteem hindade langetamiseks; vajadus, et EL jätkaks
kaubanduslepingute sõlmimist uute partneritega, et mitmekesistada oma sõltuvusi;
ja suurem toetus Euroopa eelistamisele – ehk Macroni „osta Euroopat” lemmikpoliitikale.

Viimane punkt oli lossipeol ehk suurim võit, kus juhid andsid komisjonile loa koostada
sektoripõhine sõltuvuste loetelu, kus Euroopa ettevõtetele tuleks anda eeliskohtlemine,
et aidata toetada võtmetööstusi nagu auto- ja farmaatsiatööstus.

EL-i suurte majanduste ja ülejäänud riikide vahelised lõhed olid juba enne tippkohtumise
algust ilmselged.

Enne kohtumist ilmus EL-i riikidest hulgaliselt dokumente ja vastudokumente, kusjuures
Prantsusmaa ja Saksamaa olid eri pooltel „osta Euroopa toodangut” lõhet ning lisaks
olid ka muud suured erimeelsused selle kohta, kui kaugele ühtse turu väljakujundamisega
minna.

Tippkohtumise-eelsel istungil kohtus 19 juhti, et arutada aktuaalseid küsimusi –
mõned riigid, sealhulgas Hispaania, Iirimaa, Balti riikide ja Sloveenia juhid, ei
olnud kutsutud.

Samuti ilmnesid lahkarvamused EL-i riikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Saksamaa 
ja Itaalia tegid avalduse, milles öeldi, et EL peaks uute reeglite taotlemisel „
ennast piirama”, samas kui von der Leyen süüdistas tööstust vaevavates paljudes 
probleemides riiklikke eeskirju.

Kuid Macron oli vähemalt Alden Biesenist lahkudes naerul näoga, mis tekkis pärast
lähenemist vana rivaali Saksamaaga ja ühisosa leidmist.

Politico küsis Macronilt, kas ta on nüüd hea sõber Merziga, kellega ta oli hommikul
kõrvuti kohtunud. „Jah,” naeris Macron, „alati.”

> EU leaders agree on the need for a more competitive and resilient Europe.
> At the informal retreat, they discussed:
> 📌simplification agenda
> 📌a deeper single market📌investments and innovation📌
> energy📌strategic industries📌trade
> More info➡️ [https://t.co/ZufpJy9Tei](https://t.co/ZufpJy9Tei)[#EUCO](https://twitter.com/hashtag/EUCO?src=hash&ref_src=twsrc%5Etfw)
> [pic.twitter.com/UjdIOuEifO](https://t.co/UjdIOuEifO)
> — EU Council (@EUCouncil) [February 12, 2026](https://twitter.com/EUCouncil/status/2022062244759257192?ref_src=twsrc%5Etfw)

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/euroopa-juhid-otsustasid-et-liit-lammutatakse-laiali-balti-riigid-jaeti-korvale/)