# Uus areng: Ukraina saadab rahvusvahelisi sõdureid nüüd eesliinile

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/146640
- Published: 2026-02-10T19:49:23+03:00
- Author: RSS

![]()

Kiila pea ja kamuflaaživarustusega lohistab 45-aastane Bjorn Kallsoy oma kotti läbi
Lõuna-Ukrainas Krõvõi Rihis asuva säästuhotelli inimtühja söökla. „Ma ei suuda enam
kasarmus olla, ma pean puhkama,” selgitab see pikk, tätoveeritud mees, kelle sõjanimeks
on etteaimatavalt sobiv „Viiking”, venival häälel. Fääri saartelt pärit taanlane–„
maailma kõige rahulikum paik: seal pole isegi armeed!” – liitus 2023. aastal Ukraina
Territoriaalkaitse Rahvusvahelise Leegioniga, olles „laastatud Venemaa sõjakuritegudest”,
mis Ukrainas toime pandi.

Nagu mitusada teist Leegioni ridades võitlevat välismaalast, on ka „Viiking” nüüd
segaduses. Kindralstaap teatas 31. detsembril 2025 väga diskreetselt Rahvusvahelise
Leegioni laialisaatmisest. See loodi 27. veebruaril 2022 Ukraina presidendi Volodõmõr
Zelenski käsul Venemaa sissetungi tõrjumiseks. Leegioni 2. pataljon, kuhu „Viiking”
kuulub, kaebas otsuse edasi ja sai ajapikendust kuni 15. veebruarini. Kuid selle
liikmed on juba üle viidud 129. territoriaalkaitsebrigaadi 253. rünnakrügementi,
vahendab [Le Monde](https://www.lemonde.fr/international/article/2026/02/08/l-ukraine-dissout-en-catimini-sa-legion-internationale_6665888_3210.html).

„Viiking” ja tema kaaslased said oma üleviimisest teada ootamatult 1. novembril 
2025, kaks kuud enne Ukraina relvajõudude ülemjuhataja ja kaitseministri ühise otsuse
avalikustamist. „See oli šokk. Meile öeldi: „Pakkige oma kotid ja minge Krõvõi Rihi
juba selsamal päeval.” Sellest ajast peale oleme siin virelenud, kokku surutud kasarmusse,
kus pole nädal aega vett ega internetti olnud. Pole mingit väljaõpet ega õppusi.
Kõik on demoraliseerunud, paljud kaaslased on lahkunud,” jätkab „Viiking”, kelle
kõhn nägu, pingul pilk ja aeglased liigutused reedavad füüsilist ja vaimset kurnatust.

„Rahvusvahelise Leegioni laialisaatmine on uskumatu ressursside raiskamine,” kurdab
Rahvusvahelise Leegioni 2. pataljoni staabiülem Andri Spivak. „Me oleme ainus üksus
armees, kus kõik ohvitserid on kakskeelsed. Värbamiskeskust ja väljaõpet viivad 
läbi kakskeelsed meeskonnad. Oleme oma leegionäre välja õpetanud uuendusliku kaitsetaktika
abil, mis ühendab kaks kolmandikku droonioperaatoritest ja ühe kolmandiku jalaväest.
Ja nüüd tehakse see kõik maatasa, et saata nad rünnaküksusesse, mis on täiesti erinev
missioon. Kõik need oskused on kadumise ohus,” ütleb 59-aastane karjäärisõdurist
kolonelleitnant nördinult.

Andri Spivak on ainus Ukraina ohvitser, kes nõustus oma ülemuste otsust kommenteerima.
Rahvusvahelise Leegioni loomisest alates sellega liitunud välismaalaste arvu kohta
pole andmeid avaldatud. Kolmeaastasele lepingule on alla kirjutanud mitu tuhat inimest,
kuid nende arv pole kunagi ulatunud Ukraina peastaabi poolt 2022. aastal loodetud
20 000-ni. Võrdluseks, Hispaania kodusõja ajal (1936–1939) teenis rahvusvahelistes
brigaadides 32 000–35 000 vabatahtlikku.

Ukraina relvajõududes saavad välismaalased sama palka mis Ukraina sõdurid, kuid 
erinevalt viimastest on neil õigus leping pärast kuuekuulist teenistust lõpetada.
Alates 2022. aastast on Rahvusvahelises Leegionis täheldatud märkimisväärset välisvabatahtlike
voolavust. Venemaa sissetungi alguses domineerisid ameeriklased, prantslased, britid,
itaallased, valgevenelased ja grusiinid, praegu moodustavad aga suurima kontingendi
lõuna-ameeriklased – eriti kolumblased.

Eelmisel, 2025. aastal koosnes Rahvusvaheline Leegion neljast pataljonist, teoreetiliselt
400–600 mehelise koosseisuga. Leegion osales suuremates lahingutes, näiteks Harkivi
oblasti, eriti Kupjanski linna vabastamisel (2022), seejärel 2023. aasta suvel Bahmuti
sektoris toimunud vasturünnakus ning lõpuks Vovtšanski ja Tšassiv Jari kaitsmisel.

Ukraina sõjaväeluurega (HUR) on seotud veel üks rahvusvaheline leegion, mis värbab
peamiselt eelneva sõjalise kogemusega välismaalasi. Seda leegioni pole aga laiali
saadetud.

Mitmete 1. ja 3. pataljoni allikate sõnul olid nende read 2025. aastaks märkimisväärselt
kahanenud suurte lahingukaotuste ja eelkõige deserteerumiste tõttu. Nendesse kahte
pataljoni jäänud umbes sada leegionäri liitusid alates 2025. aasta novembrist 92.
brigaadi 475. rünnakrügemendiga või teiste üksustega, olenevalt oma võimetest ja
eelkõige isiklikest sidemetest ja huvidest. 2. pataljon seevastu suutis säilitada
70% oma isikkoosseisust, mistõttu nad ei soovinud end teise üksusse üle viia.

Leegionärid reageerisid pataljoni lõplikule laialisaatmisele mitmel moel. „Tulin
siia võitlema oma riigi, mitte Leegioni eest,” selgitab „Connor” (tema sõjaväenimi),
27-aastane ameeriklane, kes sündis Ukrainas ja kelle Ameerika perekond lapsendas
10-aastaselt. „Minu jaoks on kõige olulisem jätkata võitlemist. Samal ajal olen 
ettevaatlik, et mind ei suunataks niisama ükskõik kuhu; ma tahan, et minu oskusi
saaks hästi kasutada,” usaldab see luuremissioonidele spetsialiseerunud sõdur.

„Kõik kardavad sattuda üksusesse, kus ülem ei räägi inglise keelt,” usaldab „Viiking”.„
Rahvusvaheline Leegion pakkus välismaistele vabatahtlikele turvalist keskkonda,”
kinnitab taanlane, kelle vasak külg sai 2023. aastal luuremissiooni ajal 126 granaadikildu.
Vaatamata kannatustele ja pettumusele on „Viiking” endiselt otsustanud „jääda [sõja]
lõpuni”, olles veendunud, et see „jätkub veel mitu aastat”. Ta ei varja teatud kartust
koju naasmise ees. „Läksin juba 2023. aastal pärast vigastust tagasi ja tundsin,
et mul pole enam oma rahvaga palju ühist. Seal pole ühtegi sõdurit; nad ei mõista
mind. Pean sõjast rääkimise täielikult lõpetama.”

53-aastane Ameerika lahingmeedik Karl kaalub sama, mida paljud tema kaasvõitlejad
on teinud, kui 2. pataljon laiali saadetakse: „Ma lõpetan oma lepingu! Tunnen kibestumist
ülemuste vastu. Me riskime oma eluga, et aidata Ukrainat, ja nemad hülgavad meid.
See on laks näkku. Mul oli [minu kolmeaastase lepingu lõpus] Ukraina kodakondsuse
saamiseks jäänud üks aasta, aga üleviimise tõttu läheb kell uuesti käima. See saadab
meile kõigile kohutava sõnumi; see näitab Rahvusvahelise Leegioni strateegilisest
väärtusest täielikku mittearusaamist,” lõpetab see juba valgeneva habemega mees,
kes eelistab oma perekonnanime mitte avaldada.

Erinevalt Prantsuse Välisleegionist, mis moodustati 1831. aastal Alžeerias kasutamiseks,
oli Ukraina Rahvusvaheline Leegion mõeldud vastupanu osutamiseks Venemaale, mille
sissetung põhines kolonialistlikel kavatsustel. Selle laialisaatmine ajal, mil Venemaa
agressioon ei näita mingeid vaibumise märke ja Ukraina relvajõud kannatavad kriitilise
inimressursside puuduse all, tekitab küsimusi Ukraina peastaabi strateegilise visiooni
kohta.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/uus-areng-ukraina-saadab-rahvusvahelisi-sodureid-nuud-eesliinile/)