# Uus areng: USA ja liitlased kutsuvad Hiinat appi lõpetama Ukraina sõda, kuna selle jätkamiseks pole enam jaksu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14598
- Published: 2023-05-07T19:59:58+03:00
- Author: toomas

![]()

Mõned USA ja Euroopa ametnikud ütlesid, et Ukraina kavandatav kevadrünnak võib nende
arvates aasta lõpuks sillutada teed Kiievi ja Moskva vahelistele läbirääkimistele
ning Hiina võib aidata seda vahendada.

Valmisolek läbirääkimistel Hiinat kasutada kujutab endast nihet Lääne mõtlemises,
eriti USA-s, mis on olnud väga skeptiline Pekingi mis tahes seotuse suhtes, arvestades
Hiina pikaajalist toetust Moskvale. Välisminister Antony Blinken väljendas hiljuti
avalikult ettevaatlikku optimismi, et Peking võib aidata konflikti maandada, vahendab
[Wall Street Journal](https://www.wsj.com/articles/u-s-and-allies-look-at-potential-china-role-in-ending-ukraine-war-2d6cbb4d).

Uus lähenemine põhineb veendumusel, et kummalgi poolel pole võimet lõputult sõdida
ning et Pekingi tahe rahvusvahelistel rahuläbirääkimistel osaleda tuleks proovile
panna, ütlesid ametnikud. Siiski on nad endiselt ebakindlad Venemaa valmisolekus
pidada läbirääkimisi relvarahu üle, kui Venemaa presidendina jätkab Vladimir Putin.

Huvi läbirääkimiste vastu lähendab Washingtoni mõne Euroopa riigiga, kes soovivad
konflikti lõppu või vähemalt jätkamist mõõduka intensiivsusega ning on huvitatud
mingi lahenduse leidmisest sel aastal. USA, Ühendkuningriik ja mitmed teised riigid
on seni avalikult öelnud, et Ukrainat tuleks toetada seni, kuni on vaja Venemaa 
alistamiseni.

„Oleme olnud selged, et jätkame Ukraina toetamist, kui nad kaitsevad oma riiki Venemaa
provotseerimata sissetungi eest, ja see toetus jätkub,” ütles USA riikliku julgeolekunõukogu
pressiesindaja Adam Hodge. „Kahjuks ei näe me mingeid märke selle kohta, et Venemaa
valmistuks lõpetama rünnakuid Ukraina rahva vastu. Seetõttu oleme pühendunud sellele,
et aidata Ukrainal oma rahvast Venemaa agressiooni eest kaitsta.”

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on seni kõige otsesemalt sundinud Ukrainat
otsima läbirääkimisi Kremliga pärast kevadist pealetungi. Valge Maja ja välisministeeriumi
ametnikud on pikka aega väitnud, et kõik sõjad lõpevad läbirääkimiste laua taga,
kuid ütlesid, et kõnelustele heas usus minekuks on vaja Venemaa tõelist huvi. Ukrainale
saadetud sõjalise abi eesmärk on anda Kiievile parem läbirääkimiste positsioon.

USA riikliku julgeolekunõukogu (NSC) võtmeametnikud pooldavad Euroopa ametnike sõnul
läbirääkimisi, samas kui välisministeerium ja Luure Keskagentuur on olnud skeptilisemad,
oodates innukalt, kuidas rünnak kulgeb, enne kui minnakse diplomaatilisele teele.

NSC pressiesindaja eitas, et USA valitsuse sees on mingi lõhe ja kordas president
Joe Bideni seisukohta: „Ei midagi Ukrainast ilma Ukrainata”. Välisministeerium ja
CIA ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Pariisi ja Berliini kõrgemad ametnikud, kes on kursis nende riikide juhtide aruteludega
president Bideniga, väidavad, et nad ootavad, et Valge Maja püüab hõlbustada kõnelusi
pärast Ukraina eeldatavalt edukat pealetungi.

Eesmärk on, et Ukraina saaks tagasi olulise territooriumi riigi lõunaosas – seda
arengut võib tõlgendada kui edu isegi siis, kui Venemaa säilitab oma vägede poolt
okupeeritud territooriumi tükke.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz võõrustab sel kuul Berliinis Ukraina presidenti Volodõmõr
Zelenskit, mis on tema esimene reis Saksamaale pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta
veebruaris. Kuigi Scholz ei survesta Zelenskit kõnelustele, siis Euroopa ametnikud
ütlesid, et Biden annab Ukraina liidrile märku, et relvarahu kõnelused võivad lähikuudel
olla õige asi.

Läbirääkimiste soov on mõlemal pool Atlandi ookeani seotud murega, et liitlaste 
poolt Ukrainale eelolevaks pealetungiks antava toetuse ulatust on tulevikus raske
saavutada, kui sõda jõuab ummikseisu. Laskemoona tarned on põhiprobleem, sest Lääne
tööstuslik võimsus ei ole Ukrainat toetades suuteline rahuldama vajadust, ütlesid
mitmed ametnikud ja tööstusharu juhid.

Mitmed Euroopa valitsuste kõrged ametnikud väljendasid muret vägede ja materjalide
kurnatuse pärast Ukrainas, mille rahvaarv on alla ühe kolmandiku Venemaa elanikkonnast.

Euroopa soov läbirääkimisi alustada ei ole üksmeelne. Poola, Balti riigid, teised
väiksemad riigid ja mõned Ühendkuningriigi ametnikud usuvad, et Ukrainale tuleks
anda aega, mida ta vajab edu saavutamiseks, isegi kui kevadise pealetungiga edu 
ei saavutata.

Venemaa seisab silmitsi väljakutsetega oma sõjategevuse jätkamisel, mis mõnede arvates
võivad sundida ta läbirääkimiste laua taha. USA riikliku luure direktor Avril Haines
ütles 4. mail USA parlamendis Kapitooliumi mäel tunnistusi andes, et USA luureagentuuride
hinnangul on Putinil vähe huvi konflikti lahendada läbirääkimistel ja ta eeldab 
endiselt, et lääne tahe Ukrainat toetada aja jooksul väheneb.

„Me hindame jätkuvalt, et Putin arvab suure tõenäosusega, et aeg töötab tema kasuks,”
ütles Haines.

Ta lisas, et Venemaa liider on tõenäoliselt vähendanud oma lähiaja eesmärke Ukrainas,
tugevdades kontrolli riigi ida- ja lõunaosas ning tagades, et Kiiev ei ühine kunagi
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Kui Putin nõustub konfliktis „läbirääkimiste
pausiga”, võib tema eesmärk olla kasutada aega Venemaa vägede ülesehitamiseks tulevaste
pealetungi operatsioonide jaoks.

Praegu pole teada, millised need läbirääkimised välja näevad, kuid Pariisi ja Berliini
ametnikud ütlesid, et nad on huvitatud laiaulatuslikust relvarahu lepingust, mis
võiks kaasata Hiina selle garanteerijate hulka.

Veebruaris tegi Hiina üleskutse rahukõnelusteks, et lõpetada sõda Ukrainas, kirjeldades
oma plaani 12-punktilises dokumendis ja pakkudes end välja neutraalse vahendajana.

Samal kuul pakkus Macron Zelenskile eraviisiliselt, et ta korraldab Pariisis rahukonverentsi,
et pidada läbirääkimisi relvarahu üle, kui Kiiev otsustab, et aeg on õige. Zelenski
ütles, et osaleb ainult siis, kui Biden ja Hiina juht Xi Jinping osalevad.

„Hiina jätkab rahuläbirääkimiste edendamist ja teeb oma jõupingutusi varajase relvarahu
ja rahu taastamise nimel,” teatas Hiina saatkond Washingtonis.

Macron ja tema ametnikud, nagu ka teised eurooplastest ametnikud on sellest ajast
peale õhutanud Pekingit etendama diplomaatias konstruktiivset rolli. Need jõupingutused
kulmineerusid sellega, et Xi helistas Zelenskile aprillis esimest korda pärast sõja
algust, kuigi vestlusest teavitatud ametnikud ütlesid, et kõne kustutas lootused,
et Hiina liider loobub Venemaa toetamisest, ega sisaldanud selgeid kohustusi Ukraina
nõudmisi toetada.

Xi, kes tegi märtsis kõrgetasemelise visiidi Kremlisse, kus ta avaldas toetust Putinile,
saadab peagi Kiievisse oma saadiku.

„Praegu on liiga vara midagi öelda ja nüüd ootame Xi esindaja Kiievisse saabumist,”
ütles Ukraina valitsuse kõrge esindaja.

Sellegipoolest on Euroopa olulisemad liidrid nüüd kindlad, et Hiina soovib asuda
edendama võimalikke relvarahu läbirääkimisi, ütlesid mitmed Euroopa ametnikud.

Seda tunnet kordas Blinken. „Põhimõtteliselt pole selles midagi halba. Kui meil 
on riik, olgu selleks Hiina või teised riigid, millel on märkimisväärne mõju, ja
on valmis taotlema õiglast ja kestvat rahu,” ütles Blinken eelmisel nädalal Washington
Posti foorumil. „Meil oleks hea meel. Ja kindlasti on võimalik, et Hiinal on selles
oma roll,”ütles ta. Ta lisas, et pole kindel, kas Peking nõustub väitega, et Moskva
on agressor.

Kuni viimase ajani väitsid mitmed USA ja Euroopa ametnikud, et Hiina avalik toetus
Venemaale alates sõja algusest muutis Pekingi sõja lõpetamise läbirääkimiste partnerina
ebameeldivaks.

Kiiev tervitab kõiki riike, kes saavad rahupüüdluses konstruktiivset rolli mängida,
kuid ei usu, et Peking on otsustava tähtsusega, ütles hiljuti Ukraina suursaadik
USA-s Oksana Markarova.

Lääne liidrid liiguvad nüüd aeglaselt lahenduse poole, et konflikti peatamine võib
olla parim valik, ütles endine Vene poliitika eest vastutav riikliku julgeolekunõukogu
ametnik Fiona Hill, kes töötab nüüd Brookingsi asutuses.

„Tundub, et see on koht, millel on üha enam toetust,” ütles ta. „Külmutada konflikt
ja lõpetada tapmine, sest kõik tahaksid, et see lõppeks.”

Putin ei ole näidanud avalikku märki sõja lõpetamisest või oma eesmärkidest loobumisest,
vaatamata kasvavatele kaotustele. Mis tahes püsiv kokkulepe sisaldab suure tõenäosusega
Zelenski nõusolekut Ukraina territooriumi okupeerimisega Venemaa poolt, ütles prua
Hill.

„Kas Ukraina jääb nõusse sellega, et loobub oma territooriumist pärast lugematute
elude kaotust, et öelda: „Kas me selle pärast surimegi?”” küsis Hill.
 #wpdevar_comment_1
span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{
max-height: 100% !important;}

(Külastatud 155 korda, 155 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/uus-areng-usa-ja-liitlased-kutsuvad-hiinat-appi-lopetama-ukraina-soda-kuna-selle-jatkamiseks-pole-enam-jaksu/)