# Lääne arvamus: Euroopa juhid panid täielikult puusse ja see muutis Venemaa tugevamaks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/145707
- Published: 2026-02-09T08:02:05+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui Esimene maailmasõda 1914. aasta augustis algas, arvasid paljud inimesed, et 
see saab jõuludeks läbi. Meie pettekujutelmad Vene-Ukraina sõja kohta on veelgi 
suurema ulatusega. Me tahame, et Venemaa kaotaks ja Ukraina võitleks nii kaua kui
vaja, ideaalis igavesti.

Sellega seotud pettekujutelm on idee, et Venemaa jääb igaveseks tühistatuks, tema
varad külmutatuks, rahvusvahelise diplomaatilise ringkonna ja rahvusvahelise spordi
igaveseks _persona non grataks_ (soovimata isik). Inimestel on loomulikult raske
ette kujutada sõjajärgset ajastut, kui sõda veel möllab, kirjutab Wolfgang Munchau
väljaandes [Telegraph](https://www.telegraph.co.uk/news/2026/02/08/europe-failed-grasp-own-weakness-makes-russia-stronger/).

Vene-Ukraina sõda lõpeb peaaegu kindlasti mingil hetkel mingisuguse kokkuleppega.
Kui see juhtub, näevad paljud inimesed vaeva Venemaa paratamatu tühistamise kaotamisega.
Mida rohkem olete altid arvama, et Ukraina võib ikka veel võita, seda rohkem teil
on raskusi. Suhe ei naase _status quo ante_ (nagu oli enne) juurde. Kuid see normaliseerub,
sest äri tahab ajamist, nagu see alati rahuajal toimub.

Üks põhjusi, miks Lääs ei ole võitja poolel, on see, et nad kordavad igivana viga–
Venemaa alahindamist. See algas ammu enne Napoleoni sissetungi 1812. aastal. Poola-
Vene sõja ajal 17. sajandi alguses jõudsid Poola-Leedu väed Moskvani, kuid löödi
lõpuks tagasi. Rootslased üritasid seda teha 18. sajandi alguses toimunud Põhjasõjas,
kuid ebaõnnestusid – sõda lõppes Rootsile katastroofilise kaotusega, .

See juhtub taas. 2022. aasta märtsis väitis USA kaitseministri asetäitja, et Venemaal
hakkab otsa saama täppisjuhitav laskemoon. Reitinguagentuur Fitch teatas samal kuul,
et Venemaa maksejõuetus on peatselt saabumas. USA erukindral ennustas, et sõda saab
jõuludeks läbi.

Hiljem sama aasta oktoobris ennustas Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov,
et Putinil saavad raha ja välisvaluutareservid aasta jooksul otsa. Euroopa Liit 
võttis Venemaa vastu 19 sanktsioonipaketti, väites iga kord, et see võtab Putinilt
vahendid oma sõja pidamiseks.

Eurooplased panid täielikult puusse. Venemaa on alates sõja algusest olnud kõigist
lääneriikide majandustest edukam. Erinevalt lääneriikidest võttis ta omaks sõjamajanduse,
mis lõi kasu keyneslikust nõudluse tõusust. Nende aastate jooksul on ta end dollaripõhisest
globaalsest finantssüsteemist sõltumatuks muutnud.

Venemaa ei vaja tankide ja rakettide tootmiseks dollareid ega eurosid. Kui keegi
praegu rahalises kitsikuses kannatab, siis on need Euroopa riigid. Pärast seda, 
kui Donald Trump loobus Ukraina toetamisest, on eurooplased avastanud, et neil pole
eelarves piisavalt raha, et Ukrainat sõjas võiduni viia.

Meil pandi isegi põhistatistikaga puusse. Me alahindasime Venemaa majanduse suurust.
Standardne viis majanduste suuruse võrdlemiseks on kasutada majandustoodangut, mida
mõõdetakse dollarites. Kuid see annab meile eksitava pildi, kui püüame end võrrelda
Venemaa-suguse majandusega, mis on dollariturgudelt ära lõigatud.

Õige viis selleks on mõõta Venemaa majandust selle põhjal, mida Venemaal saab raha
eest osta. Nn ostujõu pariteedi mõõdikut kasutab ka Maailmapank. See näitab meile
seda, mida me tahame teada: kui palju relvi Venemaa toota suudab. Selle mõõdiku 
põhjal selgub, et Venemaa on suurem kui Saksamaa.

Kui sõda algas ja rubla lühiajaliselt kokku kukkus, lohutasid inimesed end eksitava
tähelepanekuga, et dollari mõõdiku põhjal on Venemaa majandus Hollandi suurune. 
See pole absoluutselt nii.

Samuti hindasime Hiina rolli valesti. Joe Bideni välispoliitika meeskond alahindas
jätkuvalt Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea strateegilist liitu. Selle sõja üks ettenägematuid
tagajärgi on see, et Hiina ja Venemaa on praegu dollari finantsturgudest palju vähem
sõltuvad kui 2022. aastal.

Kuidas me siis nii puusse panime? Ma märkan kalduvust, eriti siin Ühendkuningriigis,
et inimesed võrdlevad Venemaa-Ukraina sõda Teise maailmasõjaga. Selle võrdluse teeb
enesega rahulolevaks meie teadmine sellest, kuidas see sõda lõppes. Enamik sõdu 
ei lõpe võidu ega kaotusega. Need kas hääbuvad või lõppevad rahulepingu või vaherahu
sõlmimisega. Venemaa-Ukraina sõda on üks neist.

Otseseid võitjaid ja kaotajaid ei ole. Rahvusvahelist tribunali, mis Vladimir Putini
vangistaks ja Venemaad reparatsioonimakseid tasuma sunniks, ei tule. Versailles’
lepingut ei tule.

Selle asemel sõlmitakse rahuleping. Rahuläbirääkimised algasid Abu Dhabis ja liiguvad
peagi Washingtoni. Üksikasjad on keerulised. Rahuleppe ebaõnnestumiseks on rohkem
võimalusi kui õnnestumiseks. Kuid pärast selle sõlmimist pole lepingu lõpptulemust
raske ennustada.

Venemaa saab endale Donbassi, Ida-Ukraina piirkonna, mis koosneb Luhanski ja Donetski
oblastist, millest ta omab peaaegu 90 protsenti. Lisaks säilitab Venemaa ka okupeeritud
alad lõunas Zaporižja ja Hersoni oblastis. Euroopas külmutatud Venemaa varad vabastatakse
ja neid kasutatakse erasektori investeerimisvahendina Ukraina ülesehitamise rahastamiseks.

Eurooplaste idee, et seda kasutatakse reparatsioonide maksmiseks, on järjekordne
pettekujutelm. Eurooplased võivad seaduslikult otsustada raha külmutatuna hoida.
Kuid see oleks leppe katkestaja. Sellisel juhul sõda lihtsalt jätkub. Kuid olenemata
sellest, millise rahuleppe osas lõpuks läbi räägitakse, ei näe see oluliselt erinev
välja sellest, mis praegu laual on. Või tegelikult sellest, mis oli laual Ukraina
ja Venemaa vahelistel Istanbuli rahuläbirääkimistel 2022. aasta aprillis, mis lõppesid
kokkuleppeta.

Igal juhul saab Venemaa pärast sõja lõppu suurema osa maast, mida ta taotleb. Kuid
oleks vale mõelda Ukrainast kui kaotajast. See saavutab oma kõige olulisema eesmärgi–
jääda iseseisvaks. See polnud 24. veebruaril 2022, sõja alguse päeval üldse selge.

Kui sõda lõppeb, normaliseeruvad Lääne suhted Venemaaga järk-järgult. See juba toimub.
Moskva ja Peterburi hotellid on täis USA ärimehi, kes ootavad tehingute sõlmimist.
Kuulen, et Saksa ettevõtted peavad Abu Dhabis venelastega läbirääkimisi.

FIFA president Gianni Infantino soovib tühistada Venemaa jalgpallikoondise keelu,
väites, et keeld ei saavutanud oma eesmärki. Eelmise aasta novembris oli Rahvusvaheline
Džuudoliit üks esimesi spordiorganisatsioone, mis tühistas Venemaa sportlaste keelu.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Kirsty Coventry andis vihje, et Venemaa 
keeld ei pruugi kesta igavesti.

„Meie mäng on sport. See tähendab spordi hoidmist neutraalse alana. Kohana, kus 
iga sportlane saab vabalt võistelda, ilma et teda takistaks nende valitsuste poliitika
või jagunemine,” ütles ta.

On isegi võimalik, et Läänemeres asuvad Nord Streami torujuhtmed, mille Ukraina 
sõjaväe eriüksus hävitas sõja esimesel aastal, parandatakse ja kasutatakse uuesti
Vene gaasi Euroopasse toimetamiseks.

Euroopa riikide seas eeldaksin, et Saksamaa ja Ühendkuningriik on Venemaaga äritegevuse
taastamise järjekorras esirinnas, ehkki ettevaatlikumalt kui varem. Vene välisminister
Sergei Lavrov väitis eelmisel nädalal, et Moskval on salajased kontaktid mõnede 
Euroopa juhtidega, kes paluvad anonüümsust säilitada. Me teame, et Emmanuel Macron
ja Giorgia Meloni on kutsunud üles diplomaatiliste tagakanalite taastamisele. Paistab,
et see toimub.

Kui Venemaa varad vabastatakse ja Venemaa juurdepääs ülemaailmsetele finantsturgudele
taastatakse, saab Londoni Cityst peaaegu kindlasti taas rikaste venelaste finantskeskus,
meeldib see meile või mitte. Ühendkuningriik kehtestab Venemaa rahale tõenäoliselt
rangemad rahapesu eeskirjad kui varem. Mõlema poole ettevõtete investorid on ettevaatlikumad
ja tundlikumad geopoliitilise riski suhtes.

Eriti hämmastas mind tihedate Saksa-Vene ärisuhete juures geopoliitilise riski täielik
puudumine. Ettevõtted tegid suuri investeeringuid, kindlustamata, olles kindlad,
et poliitikas on riskid kontrolli all.

Ka venelased olid pettekujutlustes, arvates, et nende reservvarad on Euroopas turvalised.
Nad ei arvanud, et eurooplased need külmutavad, ja seda viga nad enam ei tee.

Üks sõja püsivaid tagajärgi on see, et Venemaa poliitika ja majandus liigub itta.
Järgmine suurprojekt on Hiinasse suunduv gaasijuhe „Siberi Jõud 2”. President Xi
Jinpingist ja Putinist on saanud strateegilised liitlased. Mõlemad tahavad olla 
vähem sõltuvad Läänest.

Võib-olla on Euroopa suurim pettekujutelm eurotsentriline maailmavaade – meile kartograafiliselt
pähe juurdunud idee, et Euroopa asub maailma keskmes. See leiab oma väljenduse kohtumistel,
kus Keir Starmer, Friedrich Merz ja Emmanuel Macron tulevad kokku, et arutada Ukraina
rahuprotsessi – omavahel – ajal, mil tegelik diplomaatiline tegevus toimub teisel
kontinendil.

Pettekujutelm ei ole lihtsalt vaimne seisund. See on märk allakäigust.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/laane-arvamus-euroopa-juhid-panid-taielikult-puusse-ja-see-muutis-venemaa-tugevamaks/)