# Soomes läheb ilm järjest külmemaks ja see võib mõjutada tervist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/144036
- Published: 2026-02-06T09:32:30+03:00
- Author: RSS

![]()

Soomes on pikka aega kestnud külmad ilmad ning prognooside kohaselt on kogu talve
suurimad külmad veel ees.

Karm pakane võib olla eriti kahjulik krooniliste haigustega inimestele. Külm süvendab
vereringe- ja südameprobleemidega inimeste, aga ka hingamisteede haigustega inimeste
sümptomeid, vahendab [Iltalehti](https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset/a/dff12f95-1ef9-4297-97f7-f79e6d3635c3).

Mõnikord võivad külmetusnähud, st hingamisteede ja südame sümptomid, mis tekivad
külmas, viidata ka varjatud haigusele.

Sümptomid võivad viidata diagnoosimata haigusele, näiteks südame-veresoonkonna haigustele
või II tüüpi diabeedile. Kui sümptomid esinevad sageli või süvenevad, tasub sellest
oma arstile teatada, ütleb Oulu Ülikooli keskkonnatervise dotsent Tiina Ikäheimo.

Uuringud on näidanud, et näiteks II tüüpi diabeedi ja selle eelhaigustega inimesed
on külma mõjude suhtes tundlikud. Seega võib külmetusnähtude süvenemine olla märk
arenevast haigusest.

Sümptomid võivad viidata suhkru ainevahetuse häirele või olla ka südamehaiguse, 
näiteks südame isheemiatõve tunnuseks.

Sümptomiteks võivad olla valu rinnus, arütmia, õhupuudus, köha või vilistav hingamine.

Hingamisteede sümptomid tekivad seetõttu, et külma ilmaga ärrituvad ja paistetavad
nina limaskestad, mis ummistavad nina. Sellisel juhul tuleb üle minna suu kaudu 
hingamisele, mis tõmbab jäise õhu otse kopsudesse.

Õhupuudus tekib siis, kui külm õhk ahendab hingamisteid, vähendades hingamismahtu
ja hapniku omastamise võimet. Külm võib nõrgestada ka hingamisteede ripsmeid.

Astma ja allergilise riniidiga inimesed kogevad sümptomeid kergemini. Need haigused
põhjustavad sageli väljahingamisraskusi. Soome [Hingamisteede Ühingu](https://www.hengitysliitto.fi/elamanlaatu-ja-hyvinvointi/saa-ja-ilmanlaatu/pakkanen/)
andmetel võivad külmetusnähud kopsuhaigust põdevatel inimestel põhjustada surmaga
lõppeva ägenemise.

Alati pole tegemist haigusega, isegi elementaarse tervisega inimesed tunnevad külmast
tingitud sümptomeid: tugev pakane ärritab hingamisteid ja ninast võib tatti voolata,
tekkida käha ning reipalt kõndides võib hingamine olla raskendatud. Vananedes suureneb
ka hingamissüsteemi tundlikkus külma suhtes.

Ikäheimo sõnul on populatsiooniuuringud leidnud, et külmetusnähud hakkavad süvenema,
kui temperatuur langeb alla kümne kraadi alla nulli.

See näitab, et külm koormab südame-veresoonkonda ja sümptomid hakkavad ilmnema, 
sõnab ta.

Sümptomid on palju sagedasemad neil, kellel on südame-veresoonkonna või hingamisteede
haigus.

Kui temperatuur langeb 15 kraadini alla nulli, suureneb kopsuärrituse sümptomite
oht veelgi. Tuule kiirus suurendab ärritust veelgi. Samuti suureneb külmakahjustuste
oht. Need on Soomes üsna levinud, eriti temperatuuril alla -20 °C.

Rahvastiku-uuringute kohaselt kannatab keskmiselt 11 protsenti soomlastest igal 
aastal naha pindmise külmakahjustuse all. Tõsisemaid külmakahjustusi esineb igal
aastal ühel protsendil inimestest.

Külmakahjustus võib tekkida salakavalalt raske külmetumise korral mõne minuti jooksul.
Riski suurendavad niisked riided ja tuul. Kõige levinumad külmakahjustuste kohad
on sõrmed, varbad või ninaots.

Suitsetamine ja sellised haigused nagu ahenenud arterid võivad muuta teid külmakahjustustele
vastuvõtlikumaks. Sama võivad teha ka perifeerset vereringet mõjutavad ravimid, 
näiteks beetablokaatorid.

Siiski on oluline võtta teatud südame-veresoonkonna haiguste ravimeid. Ravimid kaitsevad
sageli külma mõjude eest ja vähendavad külmast tingitud koormust südame-veresoonkonnale.

Külmetusnähtude sagenemine on seotud ka tervishoiuasutuste külastuste arvu suurenemisega.

Ikäheimo sõnul on pikad külmaperioodid eriti nähtavad külastuste arvus. Oulu Ülikooli
uuring näitas, et pikad külmaperioodid suurendavad näiteks äkksurma riski südamehaiguste
tõttu.

Ma arvan, et selle talve pakane kajastub tagasiulatuvalt ka tervisestatistikas, 
sõnab ta.

Näiteks sagenevad talvel märkimisväärselt südameatakid, ajuverejooksud, aordi rebendid
ja ajuarteri sulgumised.

Soomes põhjustab külm ilm hinnanguliselt umbes 2000–3000 täiendavat surmajuhtumit
aastas.

Külma ilma põhjustatud haigestumust ja suremust mõjutavad ka talvel levivad hingamisteede
haigused, näiteks gripp.

Külma ilmaga trenni tegemine võib olla ohtlik krooniliste haigustega inimestele,
kuna näiteks südame isheemiatõvega inimestel esineb külmas sagedamini rinnavalu 
sümptomeid.

Ikäheimo sõnul näitavad uuringud aga, et kui haigus on hästi tasakaalustatud ja 
ravimid korras, ei ole külmas treenimine patsientidele nii kahjulik, kui seni arvati.

Seega pole vaja treenimist külmaga alati lõpetada.

Loomulikult tuleks kuulata omaenda tundeid ja sümptomeid. Kui tekib valu rinnus,
tuleks oma treeningut vastavalt kohandada, otsida sooja kohta või treenida siseruumides.

Külmas ei tohiks püüelda maksimaalse pulsisageduse poole. Näiteks kui teil on südame-
veresoonkonna haigus, peaksite lumes treenimisega alustama aeglaselt.

Siis pole see kehale nii suur šokk, märgib ta.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/soomes-laheb-ilm-jarjest-kulmemaks-ja-see-voib-mojutada-tervist/)