# Fosforiidi kasutamine eeldab väärindamismeetodite täiustamist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14376
- Published: 2023-05-04T12:37:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor
Andres Trikkel märkis, et mineraalväetiste, sh fosforväetiste vajadus kasvab maailmas
jätkuvalt. “Samal ajal on Eestis ilmselt Euroopa suurimad fosforiidivarud, mille
kogumaht on 700–800 miljonit tonni, kui väljendada seda fosforoksiidina difosforpentaoksiid,”
sõnas Trikkel saates “[Tähelepanu! Tegemist on teadusega](https://novaator.err.ee/k/tegemist-on-teadusega).”.

Seejuures nentis ta, et varasemalt fosfori eraldamiseks kasutatud meetodite kahjulik
keskkonnamõju oli ka väärindamiseetapis võrdlemisi suur. “Vanasti kasutati fosforiidi
töötlemiseks peamiselt väävelhappelist meetodit, millel olid omad puudused. Ühe 
tonni fosforhappe kohta tekkis viis tonni fosfokipsi,” viitas professor. See tähendab,
et järele jäi tohutus koguses jäätmeid, mille keskkonnaohtlike ühendeid sisaldavad
hunnikud seisavad Maardu külje all tänapäevani.

Samas jäi jäätmesse hulganisti metalle, milleta oleks kaasaegsete elumugavuste nautimine
sisuliselt võimatu. “Lisaks fosforile sisaldab see ka haruldasi muldmetalle. Rohkem
küll kergemaid haruldasi muldmetalle, nagu lantaan ja tseerium, mida võib maakoores
leida tegelikult piisavalt. On aga ka huvitavaid haruldasi muldmetalle, näiteks 
neodüüni, mida sisaldavad magnetid on kasutuses nii tuulegeneraatorites, elektrimootorites,
aga ka kõrvaklappides. Selle järele on selgelt suur vajadus,” märkis Trikkel.

Praeguseks on jõudnud Trikkel oma kolleegidega fosforiidi väärindamisvõimaluste 
uurimises nii kaugele, et alternatiiv on olemas vähemalt laboriskaalal. “Selleks,
et eraldada kõik kasulikud elemendid, peame protsessi läbi viima mitmes astmes, 
mis on tunduvalt keerukam, kui varasem väävelhappeline lagundamine,” sõnas Kaia 
Tõnsuaadu, Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi
vanemteadur.

Esmalt lagundatakse soolhappe abil fosforiit, millega saab eraldada maagis leiduva
liiva. “Saadud lahusest hakkame etapiviisiliselt sadestama kasulikke komponente.
Esialgu sadenevad haruldased muldmetallid ja fluoriühendid,” kirjeldas Tõnsuaadu.
Järgmises neutraliseerimiseetapis sadestatakse kaltsiumfosfaat, mida saab kasutada
väetise toorainena.

Viimaks saab soolhappe taasmoodustada. “Selles protsessis tekib meil uuesti kips,
aga see kips on juba lisanditevaba ja seega saame kasutada seda ehitusmaterjalina,”
lisas vanemteadur. Kogu protsess ei vaja maagi väärindamist ja toimub toatemperatuuril.
Samas rõhutasid teadlased, et tegu on alles esialgse uuringuga. Kas ja kuidas Eestis
fosforit kaevandada ja väärindada on juba suuremate poliitiliste otsuste küsimus.

_ETV saatesari “[Tähelepanu! Tegemist on teadusega](https://novaator.err.ee/k/tegemist-on-teadusega)”
keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside
väärindamine._

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608967228/fosforiidi-kasutamine-eeldab-vaarindamismeetodite-taiustamist)