# USA-Vene tuumarelvastuse lepe kaotab kehtivuse – sõja oht kasvab

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/143248
- Published: 2026-02-04T22:18:02+03:00
- Author: RSS

![]()

Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheline START-leping, mis piirab tuumarelvade 
arvu, aegub homme neljapäeval 5. veebruaril.

See on viimane külma sõja järgsete riikidevaheliste tuumarelvakontrolli lepingute
reas. Varasemad lepingud on kandnud nime SALT, SALT II, ​​​​START I ja START II.

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedjev allkirjastasid 
8. aprillil 2010 Tšehhi Vabariigis Prahas leppe „Uus START”.

Sellest on möödas terve igavik.

Kümneaastast lepingut pikendati 2021. aastal, kui presidendid Joe Biden ja Vladimir
Putin nõustusid viieaastase pikendusega.

Seejärel tungis Venemaa Ukrainasse ja hakkas 2023. aastal rikkuma uut START-lepingut,
ilma et oleks sellest täielikult taganenud.

Soome Välispoliitika Instituudi Soome ja Põhja-Euroopa julgeoleku uurija Jyri Lavikaineni
sõnul ei tohiks lepingu lõppemine kohe muret tekitada, kuid see on kahetsusväärne,
vahendab [MTV](https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/usa-n-ja-venajan-ydinasesopu-on-historiaa-ja-silla-on-seurauksia/9292304).

Tuumasõda ei ole kohe oodata. Muidugi on selle aja kohta kõnekas, et esimest korda
aastakümnete jooksul oleme olukorras, kus maailma tuumaarsenalile ei sea ükski leping
piiranguid, ütles Lavikainen.

Lavikaineni sõnul on lepingu lõppemise suurimad praktilised mõjud juba näha olnud
pärast seda, kui Venemaa lõpetas lepingu täitmise, jättes inspekteerimisvisiidid
ja teabevahetusprotseduuri tähelepanuta.

Ameerika Ühendriikide teadmised Venemaa tuumaarsenalist on juba lepingu kehtivuse
ajal Venemaa hooletuse tõttu vähenenud ja nüüd, pärast lepingu kehtivuse lõppemist
vähenevad need veelgi.

Asenduslepingut ei paista kusagilt.

Lavikaineni sõnul on tuumarelvade tootmise oluline hüpe ebatõenäoline, kuna vähemalt
Ameerika Ühendriikidel on vähe võimsust. Mõningaid liikumisi võib siiski oodata.

Leping on piiranud kasutusvalmis tuumarelvade arvu, mis tähendab, et on üsna ootuspärane,
et näiteks Ameerika Ühendriigid hakkavad mingil hetkel paigutama oma tuumalõhkepäid
hoiuruumidest kohaletoimetamisseadmetesse, st peamiselt rakettidesse, ütles Lavikainen.

Lavikaineni sõnul saaksid Ameerika Ühendriigid kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu
suurendamisega vajadusel paremini ellu viia oma strateegiat nii Venemaa kui ka Hiina
vastu. Ja Venemaa saab sellele muidugi omal moel reageerida, märkis ta.

Kuigi Venemaa poolel ei tohiks muret olla, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov
teisipäeval, et peagi on maailm ohtlikumas olukorras kui seni, ning endine president
ja praegune Julgeolekunõukogu aseesimees Medvedjev ütles pühapäeval, et kohest katastroofi
ei pruugi juhtuda, kuid peaksime muretsema.

Venemaa tegi varem Ameerika Ühendriikidele ettepaneku pikendada lepingut aasta võrra,
millele Ameerika Ühendriigid ei vastanud, kuna Venemaa ei täitnud lepingu põhitingimusi
ja ettepanek poleks taastanud tõelist relvastuskontrolli.

Venemaa üritab selle lepingu lõppemises süüdistada Ameerika Ühendriike. Aga kui 
Venemaa oleks selle teema pärast tõesti mures, poleks nad seda lepingut kolm aastat
tagasi rikkunud, vaid oleks kokkulepitud asjadest kinni pidanud, ütles Lavikainen.

See näib olevat pigem nende propaganda, mis püüab lääneriike tuumasõja ähvardusega
hirmutada, nagu Venemaa on teinud kogu Ukraina sõja vältel, jätkas ta.

Ameerika Ühendriikidel pole isegi soovi lepingut praegusel kujul jätkata. Kui praegune
leping 2010. aastal läbi räägiti ja allkirjastati, suunasid Ameerika Ühendriigid
ja Venemaa oma strateegiad teineteise vastu. Sellest ajast alates on Hiina alustanud
tugevat tuumarelvastumist.

See tähendab, et Ameerika Ühendriigid on hinnanud, et Venemaaga kokkulepitud kogused
ei ole enam piisavad, kui arvestada ka Hiinat. See on lõppkokkuvõttes põhjus, miks
Ameerika Ühendriigid ei ole huvitatud praeguste koguste juurde jäämisest. See pole
isegi Donald Trumpi administratsiooni poliitika, kuid selline hinnang tehti ka Bideni
valitsuse viimastel aastatel.

Lavikaineni sõnul pakuks Hiinat hõlmav kokkulepe stabiilsust, kuid see pole tõenäoliselt
võimalik. Hiina pole avaldanud valmisolekut osaleda tuumarelvade arvu piiramises
ja tõenäoliselt ei eeldata, et ta sellega nõustuks, kuna ta neid praegu omandab.

Suurem takistus stabiilse tuumarelvade olukorra saavutamisel on pingeline geopoliitiline
olukord. Pooled on sellega rahulolematud, ennekõike Venemaa, kes soovib Ukraina 
sõda omal moel lahendada, ja teisalt soovib Hiina Taiwani territooriumi tagasi saada.

Kuni kõik pole rahul, ei soovi pooled tõenäoliselt oma sõjalise jõu hulka piirata,
märkis ta.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/usa-vene-tuumarelvastuse-lepe-kaotab-kehtivuse-soja-oht-kasvab/)