# Suur muutus: Eesti president ja Läti peaminister kutsuvad üles pidama otsekõnelusi Venemaaga

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/143151
- Published: 2026-02-04T18:31:34+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui seni on Euroopa Liidus välistatud igasugused otsekontaktid Venemaaga, siis nüüd
kutsuvad Läti peaminister Evika Siliņa ja Eesti president Alar Karis üles pidama
otsekõnelusi Venemaaga.

Läti peaminister ja Eesti president ütlesid [Euronewsile](https://www.euronews.com/my-europe/2026/02/04/exclusive-latvian-pm-and-estonian-president-call-for-direct-talks-with-russia)
eraldi antud intervjuudes, et Euroopa Liit peaks käimasolevate läbirääkimiste osana
määrama erisaadiku Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Need kommentaarid peegeldavad suurt muutust Euroopa strateegilises mõtlemises Venemaa
suhtes pärast seda, kui Euroopa jäeti kõrvale Ameerika Ühendriikide juhitud rahuläbirääkimistelt
Venemaaga.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles selle nädala alguses, et töö erisaadiku
määramiseks on juba alanud tehnilisel tasandil, üleskutset toetas ka Itaalia peaminister
Giorgia Meloni. Idee esitati esmakordselt eelmisel suvel, kuid enamik juhte pidas
seda sel ajal sobimatuks.

Läti peaminister Evika Siliņa ja Eesti president Alar Karis ütlesid, et igasugune
suhtlus Venemaaga peaks toimuma Ukrainaga konsulteerides, ja pakkusid välja, et 
seni nimetamata vestluspartner oleks konsensuslik isik.

„Ma arvan, et diplomaatiaga tuleb tegeleda. Läbirääkimisi on alati vaja, aga me 
peame Venemaad isoleerima ja säilitama sanktsioonid,” ütles Läti peaminister Siliņa
intervjuus Euronewsile Dubais toimuva maailma valitsuste tippkohtumise raames.

Me peame läbirääkimiste laua taga olema, sest ukrainlased ise on läbirääkimisi alustanud.
Miks ei peaks eurooplased siis läbirääkimisi pidama?

Siliņa osutas potentsiaalsete Euroopa esindajatena Prantsusmaa presidendile Emmanuel
Macronile, Saksamaa kantslerile Friedrich Merzile, Poola peaministrile Donald Tuskile
ja Suurbritannia peaministrile Keir Starmerile. Erinevalt Macronist on Merz otsekõnelustele
kindlalt vastu.

„Jah, me vajame tõesti saadikut. Küsimus on ilmselt selles, kes see saab olema. 
Ja ma arvan, et meil on palju võimalusi,” lisas Siliņa.

„Olen ​​valmis minema, kui seda vaja on, aga ma arvan, et Euroopa juhid Saksamaalt
või Prantsusmaalt, aga ka Ühendkuningriik, mis on Tahte koalitsiooni liige, peaksid
olema need, kes tegelikult koos ameeriklastega laua taga on, aidates Ukrainal nendel
väga rasketel läbirääkimistel osaleda,” lisas ta.

Eesti president Karis hoidus nimede avaldamisest, kuid rõhutas, et valitud saadik
peaks pärinema suurest Euroopa riigist ja omama „usaldusväärsust mõlemalt poolt”.

„Ka Euroopa Liit peaks nendes aruteludes osalema. Kuigi me ei sõdi otse Venemaaga,
oleme Ukrainat juba nii palju aastaid toetanud ja jätkame seda,” ütles Karis Euronewsile
samal üritusel Dubais.

„Ka meil peaks olema sõnaõigus, aga näete, me oleme natuke hiljaks jäänud. Me oleksime
pidanud sellega alustama, võib-olla mitte president Trump, vaid võib-olla Euroopa
Liit, et hakata sellega ka diplomaatilisi lahendusi otsima,” jätkas ta.

„Paar aastat tagasi olime olukorras, kus me ei rääkinud agressoritega, ja nüüd oleme
mures, et me ei ole (laua taga),” märkis ta.

Küsimus, kas taasavada diplomaatilised kanalid Venemaaga, mis on suures osas suletud
alates 2022. aasta veebruarist, on viimastel nädalatel hoogu juurde saanud, kuna
USA juhitud protsess edeneb ja Ukraina julgeolekugarantiid täpsustatakse.

Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Luksemburg ja Tšehhi Vabariik on nende seas, kes 
on toetanud otseläbirääkimiste alustamise ideed, et vältida sõltuvust Valgest Majast,
mis on täna Moskva peamine vestluspartner.

Saksamaa seevastu on selle tagasi lükanud, viidates Putini maksimalistlikele nõudmistele
ja Ukraina linnade jätkuvale pommitamisele miinuskraadidega talvel kui tõendile,
et Kremlil puudub tõeline läbirääkimisvalmidus.

Eesti puhul näib president, kellel on tseremoniaalne ametikoht, olevat vastuolus
valitsusega, kes määrab välispoliitika. Euronewsile tehtud avalduses hoiatas Eesti
välisministeerium suhete taasalustamise eest.

„Seni, kuni Venemaa ei ole oma tegevust ja eesmärke Ukraina-vastases agressioonis
muutnud, ei ole võimalik Venemaaga läbirääkimisi pidada ega peaks me pakkuma talle
väljapääsu isolatsioonist,” ütles Eesti valitsuse pressiesindaja. „Me ei tohi korrata
vigu, mida oleme ikka ja jälle teinud suhete taastamisega, kui Venemaa pole kurssi
muutnud.”

Euroopa Komisjon, mis peab teravate lõhede vahel leidma tasakaalu, on kutsunud Putinit
üles enne diplomaatiliste suhete taaskäivitamist rahuküsimust tõsiselt võtma. Küsimusele
Macroni väljakuulutatud tehnilise töö kohta keeldus komisjon kommentaaridest.

Euroopa Komisjon peaks lähipäevil avalikustama uue sanktsioonide paketi.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/suur-muutus-eesti-president-ja-lati-peaminister-kutsuvad-ules-pidama-otsekonelusi-venemaaga/)