# Õpilase digipädevus areneb koostöös koduga

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14173
- Published: 2023-05-04T13:47:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Digipädevus on õppekava järgi üks kaheksast üldpädevusest, mis aitab õpilasel ühiskonnas
paremini toime tulla. Oskuslik digivahendite kasutamine aitab saavutada edu nii 
isiklikus kui ka tööelus.

Hiljutised uuringud on tõestanud, et hea digipädevus toetab lapse haridussaavutusi
ja õpitulemusi. See annab talle võimaluse interneti kaudu oskuslikult maailmaga 
suhelda nii, et internetis valitsevate ohtude eest osatakse hoiduda.

Veebiavaruses peituv info on käega katsutav ja ootab avastamist. Samas seisavad 
paljud lapsed ja noored silmitsi väljakutsega, sest neil puudub tehnoloogiale juurdepääs
ning nende vanemad või isegi ka õpetajad ei suuda neid sel teemal piisavalt toetada.
Rahvusvaheline arvuti- ja kirjaoskuse uuringki näitab, et laste digioskused on väga
erinevad: umbes viiendik 8. klassi õpilastest ei saa tegelikult kodus arvutit koolitööde
tegemiseks kasutada.

Tartu Ülikooli sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann koos kolleegidega tugines
oma uurimistöös projekti “Youth Skills” käigus kogutud andmetele. Tema töörühm analüüsis
kuue Euroopa riigi haridusekspertidega tehtud süvaintervjuusid ja leidis, et koolil,
kes haarab aktiivsesse koostöösse ka kodu, on võimalik väga edukalt õpilase digipädevust
arendada.

**Iga lapsevanem pole digiguru**

Uuring tõstis esile mõtte, et digioskus kui osake üldpädevusest väärib kindlasti
kooli ja kodu suhtluses erilist tähelepanu. Selgus, et enamik digioskuse arendamise
algatusi on tegelikult kooli korraldatud ja suurim muutuse eestvedaja on õpetaja.
Seega saab just tema enim panustada õpilase digioskuse arendamisse ja kaasata sellesse
teekonda ka lapsevanemad.

Beilmanni sõnul selgus, et vanemate tegelik kaasatus laste digipädevuse arendamisse
jääb ebapiisava oskuse tõttu üsna piiratuks. Vanem, kes end digimaailmas mugavalt
ei tunne, ei suuda tema sõnul paraku oma last piisavalt toetada.

Isegi kui vanemal on teadmine olemas, võib tal puududa õpetamis- ja juhendamisoskus.
Tihti on vanemad ka tööga ülekoormatud, et isegi kui nad väga sooviksid, siis muude
kohustuste tõttu neil napib aega. Siin ongi võimalus koolil ja kodul jõud ühendada,
et õpilast koos toetada.

Intervjuusid analüüsides leidsid autorid viis võimalust, kuidas õpilase digipädevuse
arendamist koostöös koduga toetada:

 * Peredele, kelle võimalused on piiratud, tuleks anda kasutada kooli tahvel- või
   sülearvuti. Koos vahendiga on vaja suunata ja abistada, et õpilane teaks, kuidas
   seadet suhtlemiseks ja õppimiseks kasutada.
 * Lisaks õpilase toetamisele tuleb digioskuse saavutamisel märgata ka lapsevanemat.
   Üks võimalus on kasutada vanemalt vanemale mentorlust, kus digipädevamad emad-
   isad juhendavad ja abistavad neid, kes tehnoloogiatega kimpus.
 * Samuti peab kool juurutama kindla süsteemi, kuidas käituda siis, kui olude sunnil
   on vaja õppetööd teha veebis. Juhendmaterjalid õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele
   on väga teretulnud.
 * Koduga suhtlemine on alustavale õpetajale väljakutse, sest vanemad, kellega tuleb
   koostööd teha, on kõik väga erineva oskuse, kogemuse ja ootusega sihtrühm. Seepärast
   peaks teadmised kooli ja kodu suhtlusest olema õpetajakoolituse  ja professionaalse
   arengu põhiosa, millele tuleb keskenduda juba ülikoolis.
 * Lõpetuseks peaksid kõik osapooled olema üksteise suhtes sallivad ja mõistvad.
   Tähtis on küll keskenduda arengule, aga ei tohi unustada, et nii õpetaja kui 
   ka lapsevanem peaks seadma üksteisele pigem realistlikke ootusi. Liiga ambitsioonikad
   nõudmised tekitavad asjatut stressi mõlemale poolele.

Uuringust selgus, et õpetaja ja lapsevanema vaheline suhtlus on väga oluline, sest
hea koostöö tagab õpilasele paremad tulemused. Uuring näitas, et vanemad, kes on
informeeritud ja kaasatud oma lapse digiõppesse, pakuvad talle suurema tõenäosusega
vajalikku tuge ja juhendamist. See omakorda toob kaasa õpilase digioskuse paranemise
ja tehnoloogia vastutustundlikuma kasutamise.

Samas tuleb arvestada, et intervjuus osalenud eksperdid esindasid haridusasutusi,
võisid seetõttu hoiduda koole süüdistamast ja panna olulise vastutuse sealjuures
kodudele. Seetõttu on väga oodatud uuringud, kus ülevaate vajadusest ja kogemusest
annaksid hoopis lapsevanemad: eriti need, kes digimaailmaga väga tuttavad ei ole.

Uuring ilmus ajakirjas [Journal of Media Literacy Education](https://digitalcommons.uri.edu/jmle/vol15/iss1/1/).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608967192/opilase-digipadevus-areneb-koostoos-koduga)