# Soomes lähevad nüüd korteriühistud järjest pankrotti – elanikud kaotavad kõik

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/141213
- Published: 2026-02-01T22:21:40+03:00
- Author: RSS

![]()

Korteriühistu pankrot on elanikele katastroof. Nad kaotavad oma kodud ja eluasemevara
ühe hoobiga.

Pankrottide arv on viimastel aastatel järsult suurenenud. Selle taga on sageli kolm
tegurit: remondivajadus, tasumata arved ja raskused laenude saamisel, vahendab [Helsingin Sanomat](https://www.hs.fi/visio/art-2000011772999.html).

Soome nõrk majandusolukord ja tõusvad intressimäärad on toonud probleemid pinnale.
Põhjuseks on Soome-sisene ränne, mis on paljudes kohtades toonud kaasa eluasemete
ülepakkumise.

Pikka aega arvati, et korteriühistud lähevad pankrotti vaid erandjuhtudel. Pankrotid
ei tohikski võimalikud olla – korteriühistutel on ju õigus saada elanikelt piisavat
hüvitist tegevuse tagamiseks.

Aastakümnete vältel olid Soomes vaid üksikute korteriühistute pankrotid ühe kalendriaasta
jooksul.

Siis aga toimus muutus. Viimastel aastatel on pankrotti läinud kümneid korteriühistuid
ja neid tuleb aina juurde.

Värskeim hoiatus on audiitorite ühingult Tilintarkastajat ry, mis jaanuari alguses
tõi esile korteriühistute halveneva olukorra. Juba iga teise audiitori kliendiks
on korteriühistu, mille tegevuse järjepidevus on ohus.
Varem on Kinnisvaramaaklerite
Liit olnud pankrottide leviku pärast mures.

Ka Soome Statistikaameti pankrottide statistika räägib sellest nähtusest. Aastatel
2024 ja 2025 registreeriti vastavalt 57 ja 62 korteriühistu pankrotti. See arv on
järsult tõusnud, kuna 2010. aastatel oli pankrottide arv tavaliselt alla kümne.

Statistikat moonutab asjaolu, et sinna on kaasatud ka pankrotistunud ehitusettevõtete
elamuühistud, mis polnud üldse tegevust alustanud.

Kuid sagenenud on ka vanade korteriühistute pankrotid.

Korteriühistu pankrot viitab tavaliselt sellele, et midagi on kohutavalt valesti
läinud. Tihti aitab rahalistest raskustest välja tulla kulude kärpimine või tasude
tõstmine.

Halvimal juhul võib pankroti alternatiiviks olla kontrollitud tegevuse lõpetamine.

Varkause piirkonna kinnisvarahaldur Tiitus Hopia räägib korteriühistust, kus otsustati
hoones kuidagi hakkama saada. Suuremaid remonditöid ei tehta, kuid eluiga pikendatakse„
Jeesuse teibiparandustega”.

Soome eluasemehaldurite liidu tegevjuht Mia Koro-Kanerva peab pankrotti halvimaks
variandiks. Mõnikord võib probleemile lahenduse pakkuda kohalik „nahktagiga investor”,
kes ostab korteriühistu osalused madala hinnaga.

Investorite eesmärk ei ole sageli korteriühistu pikaajaline arendamine, vaid pigem
hoone täisvõimsusel kasutamine ja ostuhinna kompenseerimine mõne aasta üüritulu 
abil.

Pankrotti läinud korteriühistul on tavaliselt remondivõlg ja pank ei anna remondiks
laenu.

Süüdistatakse sageli panku. Nad on tõepoolest karmistanud korteriühistute rahastamist.
Põhjuseks on pankade regulatsioonide karmistumine ja riskihinnangute muutused piirkondades,
kus eluasemehinnad on langenud.

Mia Koro-Kanerva ei usu, et paremate aegade ootamine lihtsustaks pangalaenu saamist.
Pigem olukord halveneb.

Koro-Kanerva sõnul on korteriühistute rahastamisprobleemid koondunud Ida-Soome, 
kuid ka kasvukeskuste äärealadel ei suuda ühistud laenu saada.

Põhja-Soomes on olukord ehk üllatavalt suhteliselt hea.

Kinnisvarahaldur Tiitus Hopial on kogemusi ühistutega, kellel on raskusi rahastuse
saamisega. Kui pank laenu ei anna, on üheks võimaluseks elanike isiklikud laenud.
Kõik seda aga lubada ei saa. Siis võib teine ​​elanik anda ühistule või naabrile
laenu kohustusliku remondi tegemiseks.

„Mõnikord on vaja drastilisi lahendusi ja usaldust, aga minu projektides on seda
vahel just nii tulnud lahendada,” ütleb Hopia.

Hätta sattunud korteriühistutel on sageli probleeme tasude kogumisega. Mõnikord 
ei maksa üks elanikest tasusid pikka aega. Probleem süveneb, kui elanikul on mitu
korterit või on mitu inimest, kes on maksetega viivitanud.

Korteriühistu saab algatada korterite valduse ülevõtmise protsessi, kuid see protsess
võtab mitmeid kuid. Mõnikord on elanikel, kes on tasud hooletusse jätnud, tekkinud
kaebuste tõttu valduse ülevõtmine edasi lükatud.

Pärast valduse ülevõtmist peab korteriühistu ikkagi ülevõetud korteri välja üürima.
Mõnikord see ei õnnestu või üüritulu ei ole tasude katmiseks piisav.

Mõnes korteriühistus on täheldatud elanikke, kes kasutavad korteriühistut pangana.
Nad ei maksa tasusid ja arveldavad need alles pärast kõigi hoiatuste saamist ja 
korteri valduse ülevõtmiseks üldkoosoleku kokkukutsumist.

Seejärel algab uus viivituste voor. Teised elanikud kannatavad selliste tegude tõttu.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/02/soomes-lahevad-nuud-korteriuhistud-jarjest-pankrotti-elanikud-kaotavad-koik/)
