# Õpetajad peavad nägema laste tähelepanu köitmiseks järjest enam vaeva

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/14073
- Published: 2023-05-05T10:44:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia kaasprofessor ja loodusainete õpetaja Mario Mäeots
rääkis [taskuhäälingus “Dialoogia”](https://podcasters.spotify.com/pod/show/Dialoogia),
et õpetajakoolitus ja õpetajaamet vajavad hädasti positiivsemat kuvandit. Ta tõi
välja, et õpetajakutse omandamine pole tihtipeale noorte esimene valik ja üks põhjus
on kehv meediakuvand. 

Praegu on Mäeotsa sõnul meediatekstide ja avalike arutelude põhiteema negatiivne–
läbipõlemine, suur koormus, tööstress ja vaimsed probleemid. Varju on jäänud õpetajaameti
rohked positiivsed küljed ja tema sõnul võib põhjust otsida ka turvalisest värbamiskommunikatsioonist.
Pea igal kevadel kutsutakse noori õpetajaks õppima, kuid mõningatel aastatel pole
vastu võetud mitte kedagi. Seda sobivate kandidaatide puuduse tõttu. Lahenduseks
võivad olla aga ootamatud ja mängulised ideed värbamisel. 

Mäeotsa sõnul on muidugi teema laiem kui ainult värbamine. “Õpetaja amet esitab 
kogu aeg väljakutseid. Õpetajaks sobivad teatud tüüpi inimesed, kes oskavad õppimisele
läheneda vastavalt olukorrale,” rääkis Mäeots. Vastu pakub haridusvaldkond kaasprofessori
sõnul põnevust, autonoomiat, loovust ja mängurõõmu. 

Mario Mäeots teeb peale õpetajatöö ka uurimistööd. Taskuhäälingus rääkis ta koroonaviiruse
suurema leviku ajal tehtud [eesmärgipärasest digitehnoloogia kasutamise uuringust](https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0a0bfa90-b135-459b-848b-2f55a4796b96),
millest selgus, et paljud õpetajad ei soovi digivahendite kasutamist õppetöös peale
haigusepuhangut jätkata.

Mäeots tõi välja, et õpetajad on tihti enda mugavustsoonis ja pakuvad õpilastele
kõige lihtsamaid lahendusi. “Ega spordirakenduste tootjad mõelnud sellele, kuidas
tahaks, et lapsed saaks GPS-kunsti teha. Lihtsalt õpetaja ongi nüüd see, kes mõtleb
kastist välja, et voh, kasutaks selle ära. Õpetaja enda loovus ja võime mõelda kastist
välja loeb palju,” rääkis Mäeots.

Õpilased on aastatega Mäeotsa sõnul üha rohkem ärevil ja nende huvi õppimise vastu
väheneb. Seega peavad õpetajad ise rohkem vaeva nägema, et õpilaste tähelepanu püsiks
õppimisel. Ta toob välja, et õpetamine peaks olema justkui minietendus. “Sul on 
ettevalmistatud mingisugune stsenaarium, mida sa räägid. Stsenaarium on nagu tunnikirjeldus
või tunni sisu ja õpetaja ülesanne on seda niimoodi etendada, et see jõuaks lasteni.”
Seda jälge, mis lastele jääb, saamegi Mäeotsa sõnul nimetada õppimiseks.

_[“Dialoogia” ](https://podcasters.spotify.com/pod/show/Dialoogia)on kord kuus kuulajate
kõrvu jõudev Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste taskuhääling, kus saatejuhid Maria 
Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen räägivad inimestega, kes uurivad inimesi. Mida on
sotsiaalteadlased oma uuringutes teada saanud? Mida nende teadmistega pihta hakata?_

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608968755/opetajad-peavad-nagema-laste-tahelepanu-koitmiseks-jarjest-enam-vaeva)