# Läti luure: Venemaa suhtumine Balti riikidesse sama mis oli Ukrainasse enne sissetungi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/137514
- Published: 2026-01-27T12:28:41+03:00
- Author: RSS

![]()

Eile esmaspäeval, 26. jaanuaril avaldas Läti julgeolekuteenistus Põhiseaduse Kaitse
Büroo (SAB) oma 2025. aasta [aruande salastamata osa](https://www.sab.gov.lv/files/uploads/2026/01/SABs-annual-report_2025_ENG.pdf).
Lisaks eelmise aasta tegevuse ülevaatele esitas SAB ka omamoodi prognoosi praeguste
julgeolekuküsimuste võimaliku edasise arengu kohta.

SAB-i andmetel on „Viimastel aastatel süvenenud Moskva arusaam Läänest kui valitseva
režiimi eksistentsiaalsest ohust. Venemaa leiab, et on juba astunud otsesesse vastasseisu
Läänega: sõda ei toimu mitte ainult Ukrainas, vaid ka globaalselt ja ideoloogiliselt…
Oma mõju ja plaanide elluviimiseks jätkab Venemaa olemasolevate mehhanismide kasutamist
ja pidevat kohandamist ning loob uusi hübriidinstrumente.”

Venemaa kasutab üha enam „rahvusvahelisel areenil õiguslikke mehhanisme eesmärgiga
diskrediteerida Lätit rahvusvahelisel tasandil ja tagada Lätile pikaajaline rahvusvaheline
surve, et ta muudaks oma poliitikat Venemaa ja venekeelse elanikkonna suhtes”, märgib
SAB ning pühendab oma aruandes lühikese peatüki sellele nähtusele, ennustades, et
Venemaa võib proovida Lätit ja teisi riike venekeelsete elanike väidetava diskrimineerimise
pärast rahvusvaheliste kohtute alla anda.

SAB-i hinnangul kujutab Venemaa jätkuvalt endast märkimisväärset sõjalist ohtu Euroopa
riikidele ja NATO-le – mis agressorriigi aastakümnete pikkust ajalugu arvestades
tõenäoliselt kellelegi üllatusena ei tule.

„SAB-i teave näitab, et Venemaa arusaam Lätist muutub üha sarnasemaks sellele, mis
Venemaal oli Ukrainast enne sõda. Kuigi Venemaa ei kujuta praegu Lätile otsest sõjalist
ohtu, viitavad mitmed märgid võimalikele pikaajalistele plaanidele,” hoiatas SAB.„
Kuigi see pole Venemaa prioriteet, võib üha negatiivsem suhtumine Lätisse pikas 
perspektiivis kaasa tuua agressiivsemaid Venemaa otsuseid. Enamik Venemaa narratiive
kujutab Lätit russofoobse riigina, mis rõhub venekeelset osa elanikkonnast. Venemaa
välisministeerium avaldab perioodiliselt mahukaid aruandeid inimõiguste rikkumiste
ja olukorra kohta lääneriikides, pühendades üsna sageli aruande suurima osa Lätile.
Venemaa narratiivid kujutavad Lätit ka natsiriigina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide
marionetina ning läbikukkunud riigina. Enne sõda levitas Moskva sarnaseid narratiive
Ukraina kohta. Nüüd jätkab ta kõigi kolme Balti riigi kujutamist sarnasel viisil.”

„Eelmisel aastal piirkonna julgeolekuolukorda analüüsides hindasime, et sobivate
tingimuste korral võib Venemaa sõjaline oht NATO-le viie aasta jooksul oluliselt
suureneda. Hiljuti on mitmed eksperdid seda ennustanud järgmise kahe kuni kolme 
aasta jooksul. Olukord on muutunud, oht on suurenenud, kuid praegu me ei piira seda
kindla ajaraamiga, kuna olukorda mõjutavad mitmesugused tegurid ja nende kombinatsioon.
Venemaalt tulenev ohutase jääb kõrgeks, seetõttu peame selle vähendamiseks sihipäraselt
töötama. Peame olema valmis ka selleks, et Venemaa püüab avaldada oma mõju eelseisvatele
parlamendivalimistele Lätis sel sügisel,” märkis SAB-i direktor Egils Zviedris aastaaruannet
kommenteerides.

Ta pakkus valimisaastal elanikkonnale ka värskendavalt tervemõistuslikke nõuandeid:

„Soovitan kõigil infot tarbides olla teadlikud, et oleme infomõjutustegevuse surve
all. Meie vastased sooviksid kindlasti suure osa tööst ära teha lätlaste käte läbi,
ilma et nad seda isegi märkaksid. Kuigi see mõju on nähtamatu, on see väga tugev.
See polariseerib ühiskonda ja nõrgestab riigi julgeolekut. Soovitan kõigil sellele
igal võimalikul viisil vastu seista – mitte anda järele emotsioonidele ja langeda
infovaldkonnas püstitatud lõksudesse. Enne pealtnäha skandaalse info jagamist või
selle kohta järelduste tegemist on alati hea mõte sügavalt sisse hingata, et mitte
anda meie vastastele põhjust rõõmustada oma mõjutusoperatsioonide edu üle, mille
eesmärk on õõnestada Läti julgeolekut ja iseseisvust.”

Aastaaruande salastatud osa vaatab läbi Läti valitsuskabinet ja parlamendi riikliku
julgeoleku komisjon. Salastamata aruande täistekst on saadaval [siin](https://www.sab.gov.lv/files/uploads/2026/01/SABs-annual-report_2025_ENG.pdf).

Teise huvitava kõrvalepõikena ja vastupidiselt levinud spekulatsioonidele selle 
kohta, kuidas tehisintellekt (TI) peaks maailma palju paremaks muutma, toob SAB 
välja mõned oma tumedamad järeldused, öeldes: „Samuti täheldasime tehisintellekti
üha suurenevat kasutamist Venemaa infooperatsioonides, et luua sisu, mis sobib paremini
sihtrühmadele ja on kergemini mõistetav. Tehisintellekt võib vähendada ka teistes
keeltes sisu loomise ja selle levitamise kulusid väljaspool traditsioonilisi Venemaa
sihtrühmi.”

Põhiseaduse Kaitse Büroo on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest, 
teised on Riiklik Julgeolekuteenistus (VDD) ja Kaitseluure- ja Julgeolekuteenistus(
MIDD). SAB-i peamised ülesanded hõlmavad luuret, vastuluuret ja ametisaladuste kaitset.
SAB tagab ka NATO ja EL-i salastatud teabe kaitse avalikes asutustes, mis sellise
teabega töötavad, vahendab [lsm.lv](https://eng.lsm.lv/article/society/defence/26.01.2026-security-service-russia-thinking-about-baltics-the-way-it-thought-about-ukraine.a631591/).

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

### _Loe lisaks_

---

### Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/01/lati-luure-venemaa-suhtumine-balti-riikidesse-sama-mis-oli-ukrainasse-enne-sissetungi/)