# Tervisekassa eelarve on prognoositust väiksema miinusega

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/129986
- Published: 2026-01-16T13:18:16+03:00
- Author: RSS

![]()

![]()

Võrreldes aastataguse riigieelarve seadusega on paranemine ligi 73 miljonit eurot
ehk 177,6 miljoni asemel on eeldatav negatiivne tulem 104,9 miljonit eurot. Seeläbi
väheneb varasemate aastatega kogutud Tervisekassa reservide maht ligi 17 protsenti.

Tervishoiuteenuste lepingumahud ei vähene ning patsientide jaoks tähendab see, et
ravijuhtude arv ja teenuste kättesaadavus jäävad 2026. aastal eelmise aasta tasemele.
Tervishoiuteenuste eelarve kasvab võrreldes 2025. aasta eelarve täitmise prognoosiga
87,1 miljonit eurot. Positiivsemat eelarvelist prognoosi tingib tulude eeldatav 
parem laekumine ning konservatiivsem lepingute juhtimine koos tõhustamistegevustega,
nagu näiteks järjepidev teenusehindade viimine vastavusse tegelike kuludega.

Tervisekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister **Karmen Jolleri** sõnul on selge,
et Eesti tervishoiusüsteem vajab lähiaastatel raha juurde, ent selleks on vaja täpsemalt
teada, kus see loob kõige enam lisaväärtust. Samuti tuleb enne leida kohad, kus 
on võimalik tegutseda tõhusamalt, lõpetada dubleerimine ja kohatine ülemaksmine.„
Peab lõppema olukord, kus osasid teenuseid rahastatakse teiste arvel, meie haiglad
koostöö asemel hoopis konkureerivad ning perearstiabi ebaühtlane kvaliteet sunnib
inimesi EMO-sse pöörduma,“ tõi Joller näited. 

„Tervisekassa alustas eelmisel aastal süsteemi korrastamisega ning jätkame sellega
tänavu. Näiteks laboriuuringute piirhindade muudatus võimaldab investeerida täiendavalt
11,4 miljonit erakorralise meditsiini valdkonda, nüüdisajastada mitmeid erialasid,
laiendada sõeluuringute sihtrühma ning juurutada perearstiabis uus, kvaliteeti toetav
rahastusmudel,“ lisas sotsiaalminister.

Tervisekassa reservide prognoositav jääk on 2025. a lõpu seisuga ligi 626,6 miljonit
eurot, millest 440,5 miljonit moodustab jaotamata tulem.

Tervisekassa juhatuse esimehe **Siiri Lahe** sõnul on järgmiste aastate peamine 
eesmärk liikuda eelarve tasakaalu suunas. „Iga tervishoidu suunatud euro peab toetama
tervelt elatud aastate kasvu. Eeloleval aastal peame kriitiliselt hindama, mis ulatuses
on võimalik teenuseid targalt optimeerida ning millal ja kui palju on vaja tervishoidu
täiendavalt rahastada,“ ütles Lahe.

Lahe rõhutas, et tegemist on valdkonnaga, kus tänane nõudlus ületab võimalusi, samal
ajal kui teenuste ja ravimite valik on ajas märgatavalt laienenud ning laieneb ka
edaspidi. „Samas Eesti tervishoiukulud moodustavad OECD 2024. aasta andmetel 7,8
protsenti SKP-st, mis jääb märgatavalt alla Euroopa Liidu keskmisele 9,3 protsendile,“
lisas ta.

Arenguseire hiljutise analüüsi kohaselt on Tervisekassa üks autonoomsemaid ja strateegilisemalt
tegutsevaid tervishoiuteenuste ostjaid Kesk- ja Ida-Euroopas.

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/1148883/tervisekassa-eelarve-on-prognoositust-vaiksema-miinusega)