# Peidetud saladus. Eestlaste joogiveetorudes elavad vesikakandid - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/128407 - Published: 2026-01-14T10:22:07+03:00 - Author: toomas Üks santehnik on Tallinna kortermajadesse viivate puhtaveetorude filtreid puhastades korduvalt näinud valgeid elukaid, keda ta ise kutsub „vastikuteks krevettideks“. „See on vesikakand, _Asellus aquaticus_!“ **Arno Põllumäe**, kes õpetab merebioloogiat ja zooloogiat nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis, vaatab ekraanilt videoid ja fotosid, mida jagas Ekspressiga seesama santehnik. Need – kuni sentimeetrised – selgrootud leidis santehnik tööd tehes Tallinna joogiveetorudest. Üks video on tehtud Tuisu tänaval, teine Seebi tänaval, kolmas aga hoopis Kakumäel. „Tallinna Vee joogiveetrass tuleb majja sisse, kõigepealt veemõõtja ja seejärel filter, mida kutsutakse ka mudakogujaks, sinna jääb kinni igasugust sodi, ja ka need elukad,“ kirjeldab laiema avalikkuse ees anonüümseks jääda sooviv santehnik kohta, kust ta vesikakandeid on leidnud. „Nad on valkjad, läbipaistvad. Kui filtrit ees ei oleks, siis oleksid nad puhtaveetorustiku kaudu majja tulnud.“ Santehnik ütleb, et kuigi Tallinna Vesi on pärast vesikakandite leidmist teinud leiukohas puhastuse, on mõne aja pärast elukad tagasi. Tallinna Vee kommunikatsioonijuht** Kristiina Tamberg** kinnitab, et ettevõte on probleemist teadlik. „Nende esinemiskohad on üksikud ning asuvad selliste tarbimiskohtade veefiltrites, mis asuvad veevõrgu lõpus või tupikotstes, vanades metalltorudes. Üksikuid juhte on olnud Põhja-Tallinnas.“ Vesikakandeid on Eestis leitud mujaltki. „Keskmiselt kolm korda aastas saame tarbijatelt teateid, et veefiltrite pinnalt on avastatud vesikakandeid,“ sõnab Pärnu Vee tehnilise teeninduse juht **Roman Vaba**. „Sellistel juhtudel teeme piirkonna veetorustike pesu.“ Viljandi Veevärgi labori juhataja** Anne-Ly Koort **ütleb, et Viljandis pole talle teadaolevalt joogiveetorudest vesikakandeid leitud. Ka Tartu Veevärgi juht **Toomas Kapp **lausub, et Tartu joogiveetrassidest mitte. „Võib-olla sellepärast, et Tartus juuakse põhjavett,“ lisab ta. Eestis kehtivad joogivee kvaliteedi nõuded on kirjas sotsiaalministri 2023. aasta määruses. Selle järgi on joogivesi tervislik ja puhas, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid „sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele“. ## Eelkõige esteetiline probleem Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti **Lauri Liepkalnsi** sõnul leitakse vesikakandeid joogiveest harva ja need otsest ohtu tarbijale ei kujuta.„ Nende väikeste vähikeste esinemine veevarustussüsteemis on eelkõige esteetiline probleem,“ kinnitab ta. „Vesikakandeid võidakse märgata alles kortermajade filtrite puhastamisel. Mõningatel juhtudel ka siis, kui mõni neist on jõudnud ummistada tarbija joogiveekraani sõela.“ Tallinnas on Kristiina Tambergi sõnul vesikakandite esinemist üksikutes kohtades olnud aastakümneid. Tõesti, ka 2009. aastal kirjutas Postimees, kuidas üks tallinlane leidis kraanivee filtrist tillukesed putukad, mis Tallinna Vee labori kinnitusel olid inimtervisele ohutud vesikakandid. Kuidas vesikakandid joogiveetrassi satuvad? „Vesikakand esineb looduslikult paljudes joogiveeallikates ning on vähesel määral, eelkõige vastsena, võimeline tungima veetöötluse barjääridest läbi,“ selgitab Tallinna Vee varahaldusdirektor Tarvi Thomberg. Erinevate selgrootute esinemisest joogiveetorudes on teateid paljudest Euroopa riikidest– Taanist ja Hollandist Saksamaani. „Selgrootuid loomi esineb kogu maailma joogiveevarustuse süsteemides,“ sedastatakse 2011. aastal teadusajakirjas Water Research ilmunud Taani tehnikaülikooli teadlaste artiklis. „Troopilistes ja subtroopilistes maades võivad mõned selgrootute liigid kanda parasiite, kujutades endast tarbijatele tõsist terviseriski. Parasvöötmes peetakse nende loomade esinemist põhiliselt esteetiliseks probleemiks, ehkki varasemad uuringud on näidanud, et vähilised ja ümarussid võivad kanda bakteriaalseid patogeene, näiteks kolibakterit.“ Tallinna Vee andmetel on Tallinnas leitud seni ainult üht liiki selgrootuid – harilikku vesikakandit, kes kuulub vähiliste sekka –, kuid mujal Euroopas on veetrassidest leitud teisigi liike. Juba mainitud artikli andmetel on Taani joogiveetrassidest lisaks vesikakanditele leitud ka rõngusse. ## Riskid olemas Ekspress võttis ühendust Saksamaa veetehnoloogia kompetentsikeskusega (TZW), kes viib läbi veevarustuseteemalisi uurimisprojekte ning teeb koostööd nii kõrgkoolide kui ka vee-ettevõtetega. TZW mikrobioloog **Michael Hügler **ütleb, et selgrootuid on joogivees alati esinenud. „Selgrootud suudavad ära kasutada joogivee piiratud toitainevaru. Kuna aga toitaineid on joogivees siiski vähe, ei teki joogiveetorudes üldjuhul suuri populatsioone ning enamasti jäävad selgrootud märkamata,“ seletab ta. Dr Hügler ütleb, et hetkel käib erialaringkondades arutelu, kas ja mil määral võivad selgrootute esinemist joogivees mõjutada kliimamuutus ning sellega seonduvad kõrgemad veetemperatuurid. [Allikas](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120429036/peidetud-saladus-eestlaste-joogiveetorudes-elavad-vesikakandid)