# Tallinna veevarustus sõltub haavatavast süsteemist. „Põhimõtteliselt on võimalik toast väljumata pool miljonit inimest mürgitada“

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/126121
- Published: 2026-01-10T10:23:14+03:00
- Author: toomas

**Aastavahetusel Tallinnas tekkinud veekatkestus tõi esile probleemi, millest valdkonna
spetsialistid on aastaid rääkinud: Ülemiste järvest sõltumine teeb pealinna veevarustuse
haavatavaks.**

Ligi 30 aastat tagasi lendas ühel hommikul pauguga lahti äsja Tallinna veepuhastusjaama
juhatajaks saanud [Toivo Eensalu](https://www.delfi.ee/teema/96882315/toivo-eensalu)
kabineti uks. Uksel seisid kriitvalgete nägudega laboritöötajad. Nad teatasid, et
Tallinna kraaniveest leiti lastehalvatust tekitav polioviirus.

Pärast pingelist ööpäeva täis telefonikõnesid ja proovivõtte selgus, et tegu oli
inaktiveeritud poliomüeliidivaktsiiniga, mis pärines Kose-Ravila tuberkuloosisanatooriumist.
Vaktsiin liikus mõne päevaga läbi Pirita jõe, Ülemiste kanali, veepuhastusjaama 
ja torustiku ning jõudis Tallinna elanike kraanidesse, kust võetud veeproovi bakterioloogiline
analüüs pani häirekellad helisema.

Kuigi toona jäi ülelinnaline tervisekatastroof ära, hoiatab Eensalu, et millegi 
sarnase juhtumine on ka tänapäeval vägagi võimalik. Polioviirusejuhtum oli tema 
sõnul suhteliselt süütu näide Tallinna veesüsteemi haavatavusest ja olukorra kriitilisusest.

Pole sugugi välistatud, et mõni ohtlik aine jõuab joogivette enne, kui labor suudab
sellele reageerida. „Kui veepuhastusjaamas tekib kahtlus mõne tundmatu aine suhtes,
võtab selle analüüsimine 24–48 tundi, mõnikord isegi kuni nädala. Selleks ajaks 
on see vesi juba ära joodud – siis on hilja,“ ütles Eensalu.

## Vett jagub, aga selle kvaliteet on ohus

Lõviosa ehk pea 90% tarbijaid Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna,
Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Muugal ja Pirita asumis saab oma
joogivee pinnaveest ehk Ülemiste järvest ja sinna voolavatest jõgedest. Ülemiste
veepuhastusjaam toodab keskmiselt 70 000 m^(3) joogivett ööpäevas. Üksnes Nõmme,
Merivälja, Tiskre ja osaliselt Pirita on puurkaevude veevarustusel.

„Järvevesi kui pinnavesi on kiiremini taastuv loodusressurss ning annab kindluse,
et linlased on joogiveega piisavalt varustatud. Põhjavee osas on kergemini tekkiv
veenappus ning sellist kindlust ei oleks,“ selgitas Tallinna Vee kommunikatsioonijuht
Kristiina Tamberg.

Nii Toivo Eensalu kui ka Tallinna ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa
tõdevad, et pinnavett tallinlastele jagub ning veepuuduse pärast ei peaks muretsema
ka siis, kui linn kasvaks mitu korda suuremaks. Küll aga tekitab muret vee kvaliteet.
Joogivee puhastamine muutub keerulisemaks ja kallimaks, sest toorvesi sisaldab üha
rohkem aineid, mida süsteem ei ole algupäraselt loodud eemaldama.

Pirita ja Jägala jõgikonda jõuab üha rohkem ravimi-, kosmeetika- ja muid keemilisi
jääke, mikroplasti ning põllumajandusest pärit aineid. [Ravimijäägid on praeguseks levinud ](https://www.klab.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ravimijaagid-Laanemere-piirkonnas.pdf)
enamikus jõgedes ja järvedes, [mõjutades ](https://www.delfi.ee/artikkel/120298995/uimastisoltuvus-arevus-ja-soomuutus-loodusesse-joudnud-ravimijaagid-muudavad-loomaliike)
seejuures ka vee-elustikku. Suurem osa neist ainetest satub veekeskkonda tavalise
olme- ja haiglareovee kaudu ning tavapärased reoveepuhastid ei suuda neid täielikult
eemaldada. [Hinnanguliselt jõuab ](https://kliimaministeerium.ee/uudised/uuring-iga-kolmas-tablett-jouab-merre)
Läänemerre ligikaudu 2200 tonni ravimijääke, mis on umbes 30% müüdud ravimitest.

![Pirita ja Jägala jõgikonda jõuab üha rohkem ravimi-, kosmeetika- ja muid keemilisi
jääke, mikroplasti ning põllumajandusest pärit aineid.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Mööda jõge kraani

Eensalu sõnul on Ülemiste järve jõudev toorvesi muutunud märksa saastunumaks. Kui
Tallinna lähiasulate – näiteks Kose, kus omavalitsus on lubanud seadusele vastu 
astudes elanikel [septikuid paigaldada](https://www.delfi.ee/artikkel/120329594/parast-proovitulemuste-saamist-tabas-meid-sokk-kose-vallas-tuvastati-joogivees-fekaalreostus)–
reovett ei puhastata korralikult, jõuab sealt saaste lõpuks Pirita jõkke ja edasi
Tallinna joogivette. See ei ole etteheide vee-ettevõtte hooletuse kohta, vaid lihtsalt
tõsiasi, et praegu ei olegi tehnikat, mis suudaks eelmainitud mürke veest tõhusalt
eemaldada.

„Praegune joogivesi pärineb Pirita ja Jägala jõest ning nende vesikondadest, see
vesi juhitakse Ülemiste kanalisse. Kogu sinna sattuv reostus jõuab lõpuks Tallinna
elanike joogivette. Kuigi veepuhastusjaamad töötavad usinalt ja professionaalselt,
on puhastusel siiski piirid,“ nentis Eensalu, et näiteks ravimijääkide eemaldamine
on küll tehniliselt võimalik, kuid küllaltki kallis.

Seepärast on Eensalu sõnul äärmiselt oluline, et vaadataks kogu veesüsteemi, mitte
ainult veepuhastusjaama piire. Tema hinnangul on üks suurimaid riske just see, et
reageeritakse alles siis, kui vesi on juba Ülemiste järves või puhastusjaamas.

„Põhimõtteliselt on võimalik toast väljumata kuskil Kosel või Jüris pool miljonit
inimest mürgitada. Piisab, kui lasta midagi kanalisatsiooni, ja see ongi linnarahva
kraanis. Seda ei ole võimalik piisavalt kiiresti analüüsida ning veepuhastussüsteemid
ei ole selliste olukordade jaoks mõeldud, seda enam, et praegu on probleeme ka osoneerimisega,“
spekuleeris Eensalu. Osoneerimine on kallis ja Tallinna Vee 1990ndatel valminud 
veepuhastusjaama osoneerimisseadmed on energiakulukamad kui tänapäevased seadmed.

Tallinna joogivee puhastamiseks kasutatakse peamiselt kloorimist, mis tagab vee 
mikrobioloogilise ohutuse kogu torustikus ning on töökindel ja suhteliselt odav 
lahendus. Osooneerimine on energiamahukam ja kallim, kuid keerukamate orgaaniliste
saasteainete, näiteks ravimijääkide, kosmeetikakomponentide või muude nn mikrosaasteainete
eemaldamiseks tõhusam. Osoneerimiseks juhitakse vette osooni, mis lagundab vees 
olevad orgaanilised saasteained väiksemateks ja kahjutumateks ühenditeks.

Eensalu rõhutab, et Tallinna joogivesi vastab kehtivatele normidele ega ole otseselt
ohtlik. „Ajalugu näitab, et suuremad muudatused tehakse alles pärast kriisi,“ lisas
ta. „Küsimus on, kas seekord suudame need otsused teha enne, kui juhtub midagi, 
mis ei ole enam süütu anekdoot nagu poliomüeliidi lugu.“

## Ökosüsteem puhastab vett tasuta

Tallinna ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa rõhutas, et tulevikus
ei saa keskenduda ainult puhastustehnika täiustamisele. Sama oluline on tema sõnul
vähendada reostuskoormust juba enne, kui vesi jõuab jõkke ja sealt edasi Ülemiste
järve. Olgugi et järvevesi taastub põhjaveest kiiremini, on selle kvaliteet lihtsamini
rikutav. „Kogu veehaare on tihedalt seotud valgaladega, kus inimtegevus ja maakasutus
mõjutavad otseselt seda, milline vesi Ülemiste järve jõuab,“

Üheks suurimaks ohuks peab Terasmaa reostuskoormuse kasvu valgaladel. Põllumajanduse
intensiivistumine, puhvertsoonide vähenemine kraavide ja veekogude ääres ning asulate
heitvee koormus tähendavad, et vette jõuab rohkem toitaineid ja orgaanilist ainet.„
Kliimamuutusega kaasnevad valingvihmad suurendavad toitainete ja orgaanilise aine
ärakannet valgaladelt veekogudesse. See toob kaasa vee tumenemise, orgaanilise aine
hulga kasvu ning ka raskmetallide ja muude ühendite suurema koormuse,“ märkis Terasmaa.„
See omakorda tähendab, et veepuhastus muutub keerulisemaks ja kallimaks.“

Tallinna veevarustuse pikaajaline kindlus ei sõltu Terasmaa sõnul ainult veepuhastusjaamade
võimest, vaid ökosüsteemide tervisest. „Saame praegu looduselt väga suure puhastusteenuse
tasuta,“ ütles Terasmaa. „Kui ökosüsteemide võime väheneb, siis peame selle kõik
tehnoloogiaga kinni maksma ja see läheb väga kalliks.“

## 󠀁[Tallinna Vesi](https://www.delfi.ee/teema/56497416/tallinna-vesi)󠁿: joogivesi vastab nõuetele

Tallinna Vesi rõhutab kirjalikus vastuses, et joogivee kvaliteet on väga hea ja 
pideva järelevalve all. Eelmisel aastal võeti üle 3000 veeproovi ning 99,5% neist
vastasid kehtivatele kvaliteedinõuetele.

„Veekvaliteedi seire on riskipõhiselt üles ehitatud ja seirekavad on kooskõlastatud
terviseametiga. On indikaatorid, mida jaamast väljuvas vees analüüsitakse igapäevaselt,
nt vee hägusus, oksüdeeritavus, pH, võimalikud bakterid jms. Lisaks on teisi näitajaid,(
nt pestitsiidid), mida analüüsitakse harvem. Ohukahtluse korral mõistagi võetakse
analüüsid koheselt,“ kinnitas vee-ettevõte, jättes täpsustamata, kui kaua ebastandardsed
analüüsid aega võtavad.

Veevaru on nii veepuhastusjaamas kui ka veepumplates vähem kui ööpäevaks. Varu suurust
mõjutab oluliselt tarbimise aktiivsus ja veesurve, nt tipptunni ajal on tarbimine
suurem ja varu väheneb kiiremini. Vesi mahutites ei seisa, see liigub mahutitest
linna veevõrku ja veepuhastusjaam omakorda täidab pidevalt mahuteid. Kui Ülemistel
mingil põhjusel ei õnnestuks vett toota, siis käivitatakse reservis olevad puurkaevud.

![Tallinnas on Ülemiste veepuhastusjaama rikke puhuks varus puurkaevud, mille pumplad
saab linlaste veega varustamiseks tööle panna.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Päästaks ulatuslikum ennetustöö

Eensalu hinnangul tuleks Tallinna pinnaveehaarde süsteemi, sealhulgas Pirita, Jägala
ja Soodla vesikonna reoveepuhasteid, suuremaid põllumajandusrajatisi ja haiglaid,
käsitleda kriitiliselt tähtsa taristuna ning võtta need pideva erakorralise järelevalve
alla.

Miinimumnõuetega piirdumise asemel tuleks Eensalu sõnul kasutada tipptasemel tehnikat
ja puhastusmeetodeid, näiteks on katsetes häid tulemusi näidanud uuenduslikud kemikaalid.„
Kogu olemasolev teaduspotentsiaal peaks olema suunatud ennetusele, mitte kurbade
tagajärgede selgitamisele ja vabandamisele pärast kriisi,“ lisas ta.

Eensalu on välja pakkunud ka alternatiivse lahenduse: koguda Pirita-Ülemiste valgalast
kogu reovesi kokku ja suunata see otse Paljassaare reoveepuhastusjaama. Tema tehtud
arvutuste järgi oleks selline lahendus kokkuvõttes odavam kui ulatuslike turvameetmete
ja väga keeruka puhastustehnika rajamine ning vähendaks oluliselt ka inimliku eksimuse
riski.

[Allikas](https://www.delfi.ee/artikkel/120427669/tallinna-veevarustus-soltub-haavatavast-susteemist-pohimotteliselt-on-voimalik-toast-valjumata-pool-miljonit-inimest-murgitada)