# Stroomi rand 1938

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/101985
- Published: 2025-03-19T15:46:08+03:00
- Author: toomas

![]()

Tallinn 1938
Stroomi rand.

Stroomi rannas ja metsas hakati rohkem käima 1920. aastate algul.
Tallinna tööinimesed
käisid nädalavahetusel seal puhkamas.Keset metsa oli lagendik, kus asus tantsuväljak,
siin-seal puude vahel olid kiiged, metsaserval lauakesed, kus müüdi kalja ja toiduaineid.
Mõnikord veeretati kohale ka rasked õllevaadid ja salaja müüdi ka kangemat kraami,
nii et kõrgendatud meeleolus isikuid tuli ette päris sageli.Elu kihas, metsast kostus
muusika, fotograafid tegid kiirpilte, seltskonnad laulsid ja lärmasid, heideti nalja
ning lõõgastuti. Need inimesed, kes käisid ka teistes randades ujumas, kinnitasid
veendunult, et vesi oli Stroomi rannas märksa puhtam kui Kadriorus ja Kalarannas.
Stroomile sõitis ka Nõmme rahvas, sest neil polnud suplemiskohta. Eesti ajal ehitati
küll välja Mustamäe-alused tiigid ja basseinid, kuid merd need puhkajatele ei asendanud.

Rannahoone projekt valmis 1935. Arhitekt Anton Soans (planeeris ka metsatuka ja 
rannaala).
1935. aasta suvel esimene tiibhoone ja rannavalvuri elamu.1936 ehitati
rannahoone keskosa koos kahekorruselise einelauahoonega, lisati ka riietusruume 
ja kabiine, rajati supelsild ja kiiged.1937 valmis rannahoone teine tiib.1938 jäi
rannahoone kitsaks ja tuli ehitada uus tiibhoone, kuhu mahtus 700 inimest.Lisandus
ka muusikapaviljon, mis oli mõeldud kasutamiseks ainult suvel. Sinna mahutus nii
20-liikmeline orkester kui ka üksjagu publikut.1939 laiendati samuti rannahoone 
baariruumi ja kööki ning suurendati rannakabiinide arvu. Samal aastal rajati ka 
Seewaldi metsa paviljon, kus võis korraga viibida 200 inimest.

Stroomi ranna teise korruse kohvikus mängis orkester. Einelaua ees oli suur palkon
ning seal sai vabas õhus einestada.
Plaažil olid lamamistoolid, riietusruumides 
veevärk ja dušid.Rannas seisid riietumiskabiinid ja tegutsesid kuus müügikioskit,
purskkaev, kelder ja tualettruumid.Majandushoones asusid rannavahi korter ning politsei
ja vetelpäästjate ruumid.

Rannas asunud paviljon hävis tulekahjus 1949. Uhke rannahoone langes tuleroaks natuke
hiljem.
Randa ei korrastatud enam, ka Kopli lahe vesi reostus. Kui 1950. aastate
lõpul võeti kasutusele Klooga rand, siis Pelgurand jäeti üldiselt maha. Riietuskabiinide
hoone pidas vastu 1960. aastateni.Stroomi ranna nimi tuleneb Bengt Fromhold Strohmi
poolt 19. sajandil rajatud Strohmi kõrtsi nimest, mis asus Paldiski maantee ja Pirni
tänava nurgal.1939 nimetati Stroomi rand ametlikult Pelgurannaks ümber, 2012. lubati
Pelguranna rööpnimena ametlikult kasutada “Stroomi randa”.

Pildi värv Margus Mändveer.
Album PELGULINN STROOMI HIPODROOM PALDISKI MNT[https://www.facebook.com/media/set/](https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1334364630004654&type=3&__tn__=-UK*F)