Anekdoodid

  • Ma vajan su töötajate nimekirja ja palganumbreid
    Vallase jõuab info, et kohalik talupidaja Jaan Tamm maksab oma töötajatele ebaõiglaselt vähe palka, ja üks ametnik saadetakse asja uurima.
    „Ma vajan su töötajate nimekirja ja palganumbreid,” teatab ametnik Jaanile.
    „Noh, siin on üks sulane, kes on minu juures üle kolme aasta töötanud. Ma maksan talle 100 eurot nädalas, pluss prii söök ja elamine. Siis on siin teine sulane, kes on minu juures töötanud poolteist aastat. Talle maksan ma 80 eurot nädalas, pluss prii söök ja elamine. Ja viimaseks on siin veel üks idioot, kes töötab iga päev 18 tundi ja teeb ära 90% kogu tööst. Tema saab umbes 10 eurot nädalas, maksab oma toidu ja elamise eest ise ning iga laupäeva õhtul ostan ma talle pudeli viina.”
    „Vaat just selle idioodiga ma tahangi rääkida,” ütleb ametnik. „Kus ta on?”
    „Seisab parasjagu su ees!” vastab Jaan.
  • Kus teie siis nii raskelt viga saite?
    Traumaosakonnas vestlevad kaks haiget.
    “Ja kus teie siis nii raskelt viga saite?”
    “Põrutasin vastu garaaži!”
    “Auto loomulikult tükkideks?”
    “Ei, ma olin jala…”
  • Rongis astub piletikontrolör teismelise tüdruku juurde
    Rongis astub piletikontrolör teismelise tüdruku juurde:
    “Teie pilet, palun!”
    “Oi, tere!” ütleb tüdruk. “Kas te ei tunne mind ära?”
    “Ei.”
    “Aga nii?” pöörab ta end küljega kontrolöri poole.
    “Ei.”
    Sel hetkel jõuab rong jaama ja uksed avanevad.
    “Ma olen ju jänes!” hüüab tüdruk ja lipsab uksest välja.
  • Miks sa mäkke tagurpidi sõidad?
    Tšuktši sai endale uue auto ja läks sellega sõitma.
    Lõpuks jõudis ühe mäeni ja hakkas sinna üles tagurdama.
    “Kuule, miks sa mäkke tagurpidi sõidad?” küsib sõber.
    “No võib-olla ei ole seal mäe otsas ruumi ümberpööramiseks.”
    “Aa selge!”
    Natukese aja pärast tuleb tšuktši tagurdades mäe otsast alla.
    “Miks sa nüüd tagurpidi mäest alla sõidad?” imestab sõber.
    “Seal oli ruumi ümberpööramiseks!”
  • Mees läks Pirita randa ja võttis ennast päris paljaks
    Seitsme maa ja mere taga, a kuningriigis, elas kord Alfons.
    Alfons hoolitses palju oma keha eest.
    Tõstis raskusi ja jooksis igal hommikul 10 kilomeetrit.
    Kord vaatas ta peeglisse ja nägi, et kogu tema keha on ilusasti päevitunud, üksnes üks kehaosa, see väljaulatuv, oli valge…
    Otsustas, et peab midagi sellega ette võtma.
    Läks randa, võttis ennast päris paljaks ja kaevas end liiva sisse, jättes selle ühe kehaosa päikese kätte kõrbema.
    Kaks mammit, Maali ja Juuli, jalutasid Alfonsist mööda.
    Juuli vaatas maha ja karjatas: “Ei ole õiglust siin s!”
    “Mis sul nüüd hakkas?” imestas Maali.
    “Vaata seda asja seal liival!” osutas Juuli Alfonsi liivast välja paistvale kehaosale.
    “Kui ma olin 10-aastane, kartsin ma seda,” selgitas Juuli. “Kui ma olin 20-aastane, tahtsin ma väga teada, mis see on. Kui ma olin 30-aastane, nautisin ma seda. Kui ma olin 40-aastane, küsisin ma seda kogu aeg. Kui ma olin 50-aastane, siis ma maksin selle eest. Kui ma olin 60-aastane, siis ma palvetasin selle eest. Kui ma olin 70-aastane, unustasin ma selle. Ja nüüd, kus ma olen 80-aastane, kasvavad need asjad metsikult!!!”
  • Mul sündis punapäine poiss
    “Doktor, mul on teile üks delikaatne küsimus… Meie perekonnas on kõik süsimustade juustega, mul aga sündis punapäine poiss. Huvitav, millest see võiks olla?”
    “Kui sageli te naisega suguelu elate?”
    “Noh, ma ei tea… Kord aastas kindlasti!”
    “Siis ma ütlen teile põhjuse, miks pojal on punased juuksed. See on rooste, kulla mees! Rooste!!!”
  • Suurepärane töökoht emale!
    Nõudmised kandidaadile:
    * teadmised meditsiinist
    * teadmised pedagoogikast
    * teadmised psühholoogiast
    * teadmised kokandusest
    * rahulik meel ja kannatlikkus
    * järjepidevus
    * loovus ja mänguhimu
    * hea stressi- ja pingetaluvus
    * toimetulek vähese unega (töö esimestel kuudel umbes 3-4 h ööpäevas)
    * söögi osas vähenõudlik (mida vähem süüa vaja, seda parem)
    * 8-10 kätt
    * oskus teha mitut asja korraga
    * valmidus reageerida väga kiirelt
    Meie pakume:
    * võimalust teha tööd 24/7 h
    * töö järjepidevust – töö kestab vähemalt 18 aastat
    * teiste inimeste tagant koristamist, vannitamist, söötmist
    * magamisvõimalust ka päeval – aga max 2h kaupa
    * pole võimalust “mitte viitsida” midagi teha – kui peab, siis peab, ja vastu vaielda ei saa. Kaevata pole samuti kellelegi.
    * karsket eluviisi
    * puhkust ega haiguslehte pole võimalik võtta – tööd tuleb teha ka 39-kraadise palavikuga
    * puhkepäevi pole, sh pole ka vahet, mis nädalapäevaga parajasti tegu on. Nädalalõppe vabaks ei saa
    * ärgata ja magama minna ei saa siis, kui tahad, vaid siis, kui saad. Nädalavahetusel tuleb ärgata samal ajal nagu nädala sees
    Tasu:
    250-2500 €/bruto, sõltuvalt eelneva aasta panusest riigikassasse.
  • Et pruut emale meeldiks, pead temasarnase leidma!
    “Noh, millal siis pruudi omale majja tood?”
    “No olen mõne toonud, aga emale pole nad meeldinud…”
    “Jah, vana tõde – et pruut emale meeldiks, pead temasarnase leidma.”
    “Leidsin ka sellise, aga siis läks isa täiesti raevu…”
  • Ma saadan selle pildi koju emale
    Üks veidi pooletoobine armeenlane on as ekskursioonil.
    Läheb fotograafi juurde ja palub ennast pildistada nii, et ise seisab puu taga.
    “Loll oled või?” küsib fotograaf.
    “Loll oled sa ise! Saad aru, ma saadan selle pildi koju emale. Ema vaatab, et ohoh, kus poiss on?! Siis astun mina puu tagant välja, saad aru?! Nagu megaüllatus, noh!!!”
  • Lumivalgeke ja kolm väikest mehikest
    Lumivalgeke kohtab metsas kolme väikest mehikest ja küsib: “Kes teie olete?”
    “Seitse pöialpoissi!”
    “Kuidas seitse??? Teid on ju ainult kolm?!”
    Koroona!”
  • Väike poiss püüab tagajärjetult uksekella nuppu tabada
    Juku seisab koridoris ja püüab tagajärjetult uksekella nuppu tabada.
    Hea onuke, kes näeb, et väikemees on hädas, vajutab abivalmilt kellanuppu ja ütleb:
    “Ole hea, väikemees!”
    “Ja nüüd paneme plehku!” hüüab Juku. “Muidu on keretäis soolas!!!”
  • Haned hinnaga 500 rubla tükk
    Venemaal on just lõppenud kodusõda.
    Riigis valitseb defitsiit, kaupade hinnad on rangete eeskirjadega paika pandud.
    Rabinovitš müüb aga hanesid hinnaga 500 rubla tükk ja tema äri õitseb.
    Naaber tahab tema eeskuju järgida ja paneb ajalehte kuulutuse, kuid kohe ilmuvad tšekistid ja konfiskeerivad kõik ta haned.
    “Kuulge, miks Tšekaa teie juurde ei tule?” küsib naaber Rabinovitšilt. “Te ju müüte ka oma hanesid 500 rubla tükk!”
    “Aga mis te oma kuulutuses kirjutasite?” uurib Rabinovitš.
    “Ma kirjutasin, et müün hanesid 500 rubla tükk,” vastab naaber.
    “Valesti tegite! Mina kirjutan alati nii: “Pühapäeval peaväljakul kaotatud 500 rubla. Aus leidja saab täheks hane!” Ja järgmisel päeval toovad odessalased mulle kaotatud 500 rubla ära…”
  • Kas olete uinumiseks proovinud vana rahvameditsiini meetodit?
    Ärimees kurdab psühhiaatrile:
    “Mul ei ole und! Õhtul heidan voodisse ja vähkren seal kuni hommikuni. Magama aga ei jää! Mida ma peaksin küll tegema?!”
    “Kas olete proovinud vana rahvameditsiini meetodit?” küsib psühhiaater. “Lähete voodisse, sulete silmad ja kujutate endale ette lambakarja. Siis aga hakkate neid lugema.”
    “Proovisin, aga siis läks asi veel hullemaks!”
    “Kuidas nii?”
    “Noh, kõigepealt lugesin lambad üle. Siis laadisin nad autodele ja viisin linna. Seal müüsin nad maha ja pärast vaevlesin hommikuni mõtte käes, et ega ma neid ometi liiga odavalt maha müünud…”
  • Ära muretse, kallis, ma olin sõbranna juures!
    Naine tuleb alles õhtul hilja koju.
    Mees: “Kus sa nii kaua olid?”
    “Ära muretse, kallis, ma olin sõbranna juures ja mehi seal polnud.”
    Järgmisel õhtul tuleb mees hilja koju ja teatab juba ukselt:
    “Ära muretse, kallis, ma olin ka sõbranna juures ja seal ka mehi polnud!”
  • Väike mees läks baari
    Baari astus väikest kasvu mees ja küsis kelnerilt:
    “Ega teil väljaviskajat vaja ei ole?”
    “Teie – ja väljaviskaja?!” muigas kelner.
    Väike mees läks baarileti juurde, haaras kõige turjakamal sellil rinnust kinni ja viskas ta aknast välja.
    “Noh, kas ma nüüd sobin teile?” küsis ta kelnerilt.
    “Oodake, kuni peremees tagasi komberdab…”
  • Röövel tühjendab pangas seife
    Pangarööv.
    Töötajad lebavad näoli maas, röövel tühjendab seife.
    Äkki tuleb talle meelde: „Ma polegi veel kedagi tapnud. Teised retsid hakkavad ju niimoodi minu üle naerma.”
    Ta jookseb ühe naistelleri juurde, haarab tal juustest ja karjub: “Mis su nimi on?”
    „Tiina.”
    „Eh, mu kadunud ema nimi oli kah Tiina. Vedas sul!”
    Siis haarab ta turvamehel kõrist ja käratab: „Nimi?”
    „Mart… Aga sõbrad kutsuvad mind Tiinaks!!!”
  • See on väga suur raha!
    Põder leiab metsast 10-sendise.
    Läheb siis sellega jänese juurde ja küsib: “On see suur raha?”
    Jänes vastab: “Jaa, see on väga suur raha!”
    Põder jookseb kohe suurima rõõmuga poodi ja laob korvi igasugust manti täis.
    Läheb siis kassasse ja kui maksma hakkab, annab müüjale oma 10-sendise.
    Müüjal jääb imestusest suu ammuli.
    Põder küsib: “Mis jõllitad? Pole tagasi anda või?!”
  • Anekdoot: kinnisvaraterminite tegelikud tähendused
    * Asub eraldatud looduskaunis paigas – Vajalik jeebi ja ATV olemasolu.
    * Asub veekogu vahetus läheduses – Kilomeeter eemal kinnikasvanud oja / sagedased üleujutused.
    * Ehitusjärgus – Ehitamine peatus juba aastaid tagasi.
    * Eksklusiivne sisekujundus – Kokkusobimatud värvid ja materjalid.
    * Hea hind! – Müüja jaoks…
    * Huvitav planeering – Ei lähtu joonistest ja kavandatud materjalidest.
    * Kaasaegne elurajoon – Haljastuseta, ehitusjärgus naaberkrundid.
    * Kaasaegne planeering – Stuudio tüüpi, panipaikadeta, õhukesed seinad.
    * Kauplus ja bussipeatus lähedal – Maakonna kalleim ja inetuim kauplus, buss käib korra päevas.
    * Kommunikatsioonid rajatakse lähikuudel – Kui arendaja pankrotitaotluse tagasi võtab.
    * Kõrgelt hinnatud piirkond – Hindaja isik ja motiivid teadmata.
    * 10-minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast – Kui sõita pühapäeva hommikul kella 5 paiku.
    * Logistiliselt heas kohas – Raudtee või maantee vahetus läheduses.
    * kaunis koht – Vaade võsale või kartulipõllule.
    * Miljööväärtuslik piirkond – Asotsiaaliderohke agul.
    * Omapärane valguslahendus – ilma aknata magamistuba ja/või köök.
    * Suur rõdu – Mida 1. korruse ja maantee läheduse tõttu kasutada ei saa.
    * Tolmuvaba tee – Vihmase ilmaga ei tolma ja/või porine.
    * Turvaline asukoht – korter asub kõrgel, autokoht lukustatud sisehoovis.
    * Uus hind! – Eelmine hind oli täiesti utoopiline.
    * Vaikne koht umbtänava lõpus – Vajab kalleid turvaseadmeid ja lumetõrjevahendeid.
    * Valgusküllane elamine – Korteris on üks tänavapoolne aken.
    * Valgusküllane maja – Suured küttekulud, vähene privaatsus.
    * Viimane võimalus osta praeguse hinnaga! – Homme laseme hinda veelgi alla.
    *Ühtse arhitektuuriga piirkond – Naabermajad on sama inetud.
  • Kolm blondiini teevad politseikoolis eksamit
    Kolm blondiini, kes soovivad saada uurijateks, teevad is eksamit.
    Esimesele blondiinile näitab eksamineerija mingi indiviidi profiilis tehtud fotot ja küsib:
    “Kuidas te hakkate sellist tagaotsitavat kinni püüdma?”
    “See on ju lihtsamast lihtsam!” ütleb blondiin, olles pealiskaudse pilgu fotole heitnud. “Tal on ju ainult üks silm ja see saabki tema otsimisel põhiliseks tunnuseks.”
    “Niisiis, sellega on asi ühel pool,” mõtleb eksamineerija ning kutsub eksamiruumi järgmise blondiini, kellele esitab sama küsimuse, mis esimeselegi.
    “See ka nüüd mõni probleem!” vastab too. “Sel mehel on ju üksainud kõrv!”
    Nüüd läheb eksamineerija juba täiesti endast välja:
    “Saage ometi aru, et see foto on tehtud profiilis ja sellel ei i muud näha olla kui üksainus silm ja kõrv!”
    Eksamineerija kutsub enda juurde kolmanda blondiini, esitades talle sama küsimuse, mis eelmistelegi, lisades ärritunult:
    “Mõtelge hästi järele, enne kui vastate. Ma ei tahaks kuulda järjekordset idiootset vastust.”
    Kolmas blondiin uurib tükk aega tema ees olevat fotot ja ütleb siis eksamineerijale:
    “See mees kannab kontaktläätsi.”
    Eksamineerija lehitseb kurjategija toimikut ja oma suureks imestuseks leiab sealt, et tõepoolest too kannab kontaktläätsi.
    Ta pöördub kolmanda blondiini poole juba lugupidavalt, esitades küsimuse:
    “Kuidas te selle ära tabasite?”
    “See on ju väga lihtne,” ütleb blondiin võluvalt naeratades. “Ühe silma ja ühe kõrvaga inimene pole ju füüsiliselt võimeline prille kandma!!!”
  • Kas keegi teist pilli oskab mängida?
    Sõdurid on esimest päeva sõjaväes.
    Kapten tuleb siis neid üle vaatama ja küsib:
    “Poisid, kas keegi teist pilli oskab mängida?”
    Üks noormees astub ette ja vastab, et ta mängis muusikais trompetit.
    “Väga hea, sina mine siis puhu soomukil kummid täis!!!”
  • Minu arust on ta poolenisti hull!
    Naine räägib telefoniga, mees loeb veidi eemal ajalehte.
    Kui naine kõne lõpetab, tõstab mees pea ja küsib:
    “Kes see oli?”
    “Mu ema… Tead, minu arust on ta poolenisti hull!”
    “Tore, järelikult on tal paremaks läinud…”
  • Kallis, mu arvuti ei tööta!
    Naine helistab mehele ja kurdab:
    “Kallis, mu arvuti ei tööta!”
    “Kas sa selle ikka sisse lülitasid?” uurib mees.
    “Jaa, lülitasin!”
    “Kas juhe on ikka järgi ja vooluvõrgus?”
    “Oota, ma võtan taskulambi ja vaatan!”
    “Milleks sulle taskulampi vaja on?” imestab mees.
    “Aga elektrit ju pole!”
  • Turist tahab parvega üle jõe sõita
    Turist tahab parvega üle jõe sõita ja küsib parvemehelt, kui kallis on pilet.
    “Kolmsada eurot,” vastab parvemees.
    “Hulluks olete läinud või?! See on liiga kallis!!!”
    “Ma ei ütleks, et kallis… Ärge unustage, et Jeesus kõndis siitsamast jalgsi üle vee!”
    “Pole ka ime – teie hindade juures…”
  • Nimetage mõni tugev iseloomujoon, mis te arvate endal olevat!
    Töövestlusel.
    “Ja lõpetuseks nimetage mõni tugev iseloomujoon, mis te arvate endal olevat!”
    “Kannatlikkus.”
    “Selge, aitäh! Me võtame teiega järgmisel nädalal ühendust!”
    “Ma ootan siin.”
  • Lugu sellest, kuidas Potsataja läks poodi apelsine ostma
    Potsataja läheb poodi ja küsib apelsine.
    Poemüüja ütleb: “Apelsine ei ole.”
    Järgmisel päeval küsib Potsataja poes jälle apelsine.
    Poemüüja kostab tema küsimise peale: “Ei ole apelsine, Potsataja, ei ole!”
    Läheb päev mööda, Potsataja jälle poes: “Kas teil apelsine on?”
    Müüja vihastab: “Ei ole ja ei tulegi!!!”
    Möödub öö. Potsataja hommikul uuesti kaupluses ning küsib apelsine.
    Kaupmees juba õige tige ning ütleb: “Kui sa, Potsataja, veel kord apelsine tuled küsima, siis ma löön su naeltega kõrvupidi seina külge!!!”
    Järgmisel päeval küsib Potsataja poes: “Kas teil naelu on?”
    “Ei ole.”
    “Palun siis apelsine!”
%d bloggers like this: