Religioon

ALA- JA ÜLITEADVUS

Kirjutasin hommikul vastuse ühele kommenteerijale, aga tasakesi formeerus see vastus omaette teks. Ja kui see juba selliseks formeerus, miks siis mitte seda jagada? Kui kellelegi on sellest abi, kui see midagi selgitab talle, kui miskit läheb paika – kena siis.

ALA- JA ÜLITEADVUS

Inimest on otstarbekas vaadelda kolmesena:

– keha

– vaim

Seejuures on meel inimese see sfäär, mis on ainelise keha ja jumaliku vaimu ühisosa ja mis peab inimese elus t ainelise ja vaimse kogemuse harmoniseerima. Vaadeldes inimest kolmesena (keha, meel, vaim) näeme, et inimese alateadvus on meele ja keha ühisosa, inimese üliteadvus (hing) on aga meele ja vaimu ühisosa. Niisiis võime meelt vaadelda kolmesena. Meel on seega:

– alateadvus
– teadvus
– üliteadvus.

Võime need kaks kolmesust ühitada ja luua veidi keerukama pildi isiksusest:

– keha
– alateadvus
– teadvus
– üliteadvus
– vaim

Oma meele kogemuses ajame me väga sageli segamini ala- ja üliteadvuse ja kaldume Jumalat otsima just alateadvusest, arvates ekslikult, et Jumal elab meis kusagil sügaval just alateadvuse tasandil. Kuid see on ekslik arusaam, saanud alguse kahest:


2. teiseks aga ida õpetuste valest mõistmisest.

Arvatakse, et ida targad ja ida õpetused otsivad vabanemist ja valgustumist alateadvusest. Kuid see on väärarusaam: nad otsivad valgustumist oma üliteadvusest ja teadvus, alateadvus ning keha on vaid vahendid selleks.

Kollektiivne alateadvus, arhetüübid, meemid jms. on Jungi ja t järgijate leiutised. Jah, kui me räägime inimese juures ala- ja üliteadvusest, siis põhimõtteliselt me võime rääkida ka mingi rahvuse või ka terve inimkonna ala- ja üliteadvusest. Või ka samast planeet Maa mastaabis. Vene akadeemik Vedskile kuulub ju idee noosfäärist kui planetaarsest meelest.

Miks mitte. Aga meil on üpris siin neist asjust rääkida, sest kõik need teooriad on vaid puhtad mõttekonstruktsioonid, ei enamat. Freud ei esitanud meile mitteteaduslikku teooriat, vaid oma mõttekonstruktsioonid. Tal puudus oma ideede taga igasugune teadislik praktika üldse. Vist ainus isik, keda ta nö. teaduslikult uuris, oli t ämm. Kogu Freudi ideestik on praktiliselt ühe mehe mõttelend.

Jung lähtus Freudist, kuid läks kaugle ja vaatles mitte enam indiviidi, vaid inimkonda. Tgi ideestik polnud teadus, vaid ühe mehe arusaam, seda ilma igasuguse praktilise taustata.

Ma ei eita ala- ja üliteadvuse ning kollektiivse teadvuse olsolu. Kuid me pole kuidagi ei teaduslikult ega ka isiklikus kogemuses võimelised seda inimkonna ala- või üliteadvust kog ja seda kuidagi oma arenguks kasutama. Targem on jääda oma isikliku ala- ja üliteadvuse eritlemise juurde kui hakata neid otsima ja oma mõtteid mõlgutada inimkonna ja planeet Maa mastaabis. See võib olla huvitav intellektuaalne tegevus, kuid on üpris kasutu, kui soovime saada oma üliteadvuses kontalti jumaliku ja Jumalaga iseendas.

Kõik reoossed õpetused suunavad inimest oma üliteadvust avastama – selle läbi avastama Jumalat. Ida õpetused kasutavad selleks vahenditena oma keha, alateadvust ja teadvust. Lääne müstikud aga on sageli eksituses, püüdes Jumalat inimeses avastada alateadvusest.

Idas on alateadvuse kasutamine üliteadvusesse avardumisel tavaliselt õpetaja kontrolli all. Nii ei lähe vahend ja eesmärk segamini ja inimene ei eksi oma pürgimuste suunas – ei ole suunatud mitte oma alateadvuse, vaid on suunatud oma üliteadvuse poole. Lääne müstikud aga, olles suuna oma alateadvusele võtnud, lõpetavad sageli ummikus. Pole ka ime.

Jeesus ei pööranud alateadvuslikule mingit ja suunas inimese üksnes ja otse inimese üliteadvuse ja selle läbi vaimse poole. Sama Buddha. Sealt tuleb meisse valgus ja valgustatus.

Siinkohal meenus mulle endale mu enda kõige lühem luuletus, mille olen kirjutanud. Küll lühike, ometi on see paljut kokkuvõttev. Kui need read kirja panin, ega ma siis ei mõtelnud, mida ma õieti korja panen. Aga panin vist rohkem kui ise hetkel aru sain.

valgus tuleb taevast ülevalt
võta t vastu ülevalt

Allikas

%d bloggers like this: