Šveitsi seireettevõtte IQAir äsja avaldatud maailma õhukvaliteedi raportist selgub karm tõsiasi: vaid 13 riiki 143-st analüüsitust vastavad WHO seatud rangetele õhukvaliteedi normidele. Veelgi murettekitavam on, et globaalne õhukvaliteet on halvenemas, peamiselt inimtekkeliste kliimamuutuste tõttu. Aruanne, mis tugineb andmetele enam kui 9000 linnast üle maailma, maalib pildi planeedist, kus puhas õhk on muutumas haruldaseks luksuseks.

Raporti kohaselt olid õhukvaliteedi halvenemise peamisteks põhjustajateks ulatuslikud metsatulekahjud, tolmutormid ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused, mida võimendab fossiilkütuste põletamine. Näiteks Euroopa Liidu jaoks rekordiliselt rängal metsatulekahjude aastal laastasid leegid talusid, metsi ja kodusid, põhjustades ainuüksi lühiajalist majanduslikku kahju vähemalt 43 miljardi euro väärtuses.

Mis on PM2,5 ja miks see ohtlik on?

Õhukvaliteedi hindamisel on peamiseks mõõdikuks peenosakeste (PM2,5) sisaldus õhus. Need on imepisikesed, alla 2,5 mikromeetrise läbimõõduga saasteosakesed, mis on piisavalt väikesed, et tungida sügavale kopsudesse ja sealt edasi vereringesse. Teadlased on seostanud PM2,5 osakesi hingamisteede haiguste, südame- ja veresoonkonna probleemide ning pikaajaliste haigustega, sealhulgas vähiga.

WHO peab ohutuks piirnormiks PM2,5 aastaseks keskmiseks tasemeks 5 mikrogrammi kuupmeetri kohta (µg/m³).

Euroopa puhtaim ja mustim õhk

Euroopas vastasid 2023. aastal WHO rangedele normidele vaid kolm riiki: Eesti, Andorra ja Island.

Ülejäänud kümme puhast õhku hingavat riiki ja territooriumi maailmas olid Austraalia, Barbados, Bermuda, Prantsuse Polüneesia, Grenada, Uus-Kaledoonia, Panama, Puerto Rico, Réunion ja USA Neitsisaared.

See tähendab, et koguni 130 riiki ehk 91% analüüsitutest ei suutnud ohutuid piirnorme täita.

Maailma kõige saastunuma õhuga riigid olid Pakistan (67,3 µg/m³), Bangladesh (66,1 µg/m³), Tadžikistan (57,3 µg/m³), Tšaad (53,6 µg/m³) ja Kongo Demokraatlik Vabariik (50,2 µg/m³). Maailma 25 kõige saastunumat linna asusid kõik Indias, Pakistanis ja Hiinas. Kõige halvem oli olukord India linnas Lonis, kus PM2,5 tase oli 112,5 µg/m³ – see ületab WHO soovitust enam kui 22 korda.

Nimekirja kõige puhtama õhuga paik oli aga Nieuwoudtville Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus PM2,5 tase oli vaid 1,0 µg/m³.

Metsatulekahjud ja põllumajandus halvendavad Euroopa õhku

Kuigi Eesti kuulub puhta õhuga riikide tippu, on olukord mujal Euroopas sageli murettekitav. 2023. aastal kasvas peenosakeste tase 23 Euroopa riigis. Näiteks Šveitsis ja Kreekas tõusis see Põhja-Ameerika metsatulekahjude suitsu ja Sahara kõrbest pärit tolmu tõttu enam kui 30%.

Euroopa Liidu Copernicuse atmosfääri seire teenistus (CAMS) hoiatas hiljuti, et Euroopas on oodata kõrgeid saastetasemeid, mille põhjustajateks on nii hooajaline põllumajanduslik ammoniaagiheide väetistest, teatud õietolmu kontsentratsiooni tõus kui ka paigalseisev ilm. Lisaks annab oma pideva panuse fossiilkütuste põletamisest tulenev õhureostus, eriti Ida-Euroopas ja Balkanil.

Andmelüngad takistavad olukorra mõistmist

IQAir rõhutab, et kuigi tänavune raport on seni kõige põhjalikum, on endiselt suuri andmelünki. Vaid murdosal maailma elanikkonnast on ligipääs reaalajas toimuvale ja täpsele kohalikule õhukvaliteedi infole.

«Ilma seireta ei saa me täielikult mõista, mida me sisse hingame,» ütles IQAir’i tegevjuht Frank Hammes. «Reaalajas andmetele juurdepääsu laiendamine annab kogukondadele võimaluse tegutseda. Saaste vähendamise ja kliimamuutustega tegelemise kaudu saame saavutada sisulisi ja püsivaid parandusi globaalses õhukvaliteedis.»

Allikas: euronews.com