Teadus, Tehnika

Eesti, Poola ja Ukraina arendavad ühiselt uue põlvkonna nutikaid miinivälju

Illustratsioon Ukraina-Eesti-Poola konsortsiumi nutikatest miinidest.
  • Eesmärk on arendada kiiresti kasutusvalmis, võrgu kaudu juhitavaid uue põlvkonna jalaväemiine
  • Konsortsium sihib Poola riigihankeid ja Idakilbi miinitellimusi Venemaa ja Valgevene piiril

Vastuseks kasvavale ohule idast lõid Poola, Eesti ja Ukraina konsortsiumi, et arendada ja toota kaugjuhitavaid miinivälju. Uuenduslik tehnoloogia on juba läbinud katsetused reaalsetes tingimustes ning on valmis kiireks tootmiseks.

Poola ettevõtte MBF Groupi eestvedamisel koostöös ühe Eesti partneriga ning Ukraina inseneri- ja tootmisvõimekusele toetudes asutatud konsortsiumi eesmärk on arendada nn nutikaid miinivälju, mida juhitakse detsentraliseeritud võrgu (mesh network) kaudu.

MBF Group teatas uudisteportaalile Militarnyi, et partnerlus vormistati konfidentsiaalsusleppe (NDA), vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU) ja konsortsiumilepingu allkirjastamisega.

Projekti eestvedajaks on MBF Group, kes vastutab koordineerimise, regulatiivsete küsimuste ja kaitseministeeriumitega suhtlemise eest. Sellise konsortsiumi loomine, kus osaleb ka kodumaine ettevõte, on Poola riigihangetes osalemise eelduseks. Konsortsium on juba esitanud taotluse osalemiseks Poola Relvaagentuuri (Agencja Uzbrojenia) korraldatavatel turukonsultatsioonidel, mis käsitlevad järgmise põlvkonna lahinguvälja kaitsesüsteeme.

Kavandatud lahenduste hulka kuuluvad muuhulgas uue põlvkonna jalaväemiinid ja nende elektroonikaseadmed.

Tehnoloogia, mis on valmis kiireks kasutuselevõtuks

Arendatav lahendus keskendub täiustatud süsteemidele, mis takistavad ja tõrjuvad vaenlase sissetungi lahinguväljal. Tegemist on jalaväemiinide süsteemidega, mida on täiustatud moodsate elektrooniliste komponentidega. Nende hulka kuuluvad:

  • Seismilised ja akustilised andurid, mis suudavad tuvastada liikumist ja helisid.
  • Kaugaktiveerimise võimekus, mis lubab miinivälja ohutult sisse ja välja lülitada.
  • Hajusjuhtimissüsteemid, mis põhinevad krüpteeritud raadiovõrkvõrkudel, tagades töökindluse ka osalise kahjustuse korral.

Rõhutatakse, et tehnoloogia on saavutanud vähemalt seitsmenda valmidusastme (TRL 7), mis tähendab, et süsteemi prototüüp on oma funktsionaalsust tõestanud juba reaalsetes tingimustes.

Koostöö ei keskendu seega mitte pelgalt ideedele või uurimistööle, vaid süsteemidele, mis on suures osas tootmiseks valmis ja mida on võimalik kiiresti suurtes kogustes valmistama hakata. Ettevõtte sõnul lühendab see oluliselt kasutuselevõtuks kuluvat aega võrreldes traditsiooniliste kaitsetööstuse arendustsüklitega.

„Nutikas“ XM204 tankitõrjemiin testimisel 2021. aastal.

Poliitiline taust: Ottawa konventsioonist taganemine ja «Idakilp»

Venemaa kasvava ohu taustal on mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Ukraina, Poola ja Eesti, teatanud kavatsusest taganeda Ottawa konventsioonist, mis keelustas jalaväemiinide kasutamise.

Lisaks on Poola teatanud plaanist paigutada oma Idakilbi (Eastern Shield) kaitseprogrammi raames jalaväemiinid Venemaa ja Valgevene piirile.

«Meil ei ole muud valikut. Olukord piiril on tõsine. Ma pean silmas nii Poola-Valgevene kui ka Poola-Vene piiri… See saab olema üks Idakilbi elemente,» ütles Poola asekaitseminister Paweł Bejda.

Tema sõnul hakkavad miine tootma Poola Relvatööstuse Grupi tehased ning potentsiaalne tellimus võib ulatuda mitmesajast tuhandest kuni miljoni ühikuni.

Allikas: militarnyi.com

Loe allikat

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga