Koostöös Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudiga hinnati enam kui 400 esmashaigestunud patsiendi ravi. Selgus, et ravijuhendis soovitatud 2–3 kuu jooksul saavutas vererõhu sihttaseme vaid 35% patsientidest. Samal ajal katkestas ligi kolmandik patsientidest ravi juba kuue kuu jooksul pärast diagnoosi saamist.
Probleem ei piirdu vaid ravi alustamisega. Riigikontrolli analüüs näitas, et aastatel 2019–2024 jõudis igal aastal perearsti, pereõe või kardioloogi vastuvõtule vaid 37% patsientidest. Ka ravimite kasutamine on ebaühtlane – umbes pooled patsientidest ei ostnud ravimeid välja mahus, mis oleks taganud pideva ravi.
Audit toob esile, et kõrgvererõhktõbi kulgeb sageli ilma tuntavate sümptomiteta, mistõttu ei pruugi patsiendid ise arsti poole pöörduda. Seetõttu on oluline tervishoiusüsteemi proaktiivne roll. Samas näitab eksperditöö, et perearstimeeskonnad ei hinda piisavalt patsientide eluviisiga seotud riskitegureid ega tegele piisavalt nõustamisega.
Riigikontrolli hinnangul on probleem suuresti süsteemne. Tervisekassa ei seira ravijuhendite rakendamist piisavalt järjepidevalt ning olemasolevad kvaliteedisüsteemid keskenduvad pigem tegevuste, mitte ravitulemuste mõõtmisele. See on viinud olukorrani, kus ravi kvaliteet erineb piirkonniti märkimisväärselt.
Lisaks on puudulikud digilahendused, mis aitaksid patsiente ja arste. Näiteks ei kasutata piisavalt automaatseid meeldetuletusi visiitide ja retseptide kohta ning puudub terviklik ülevaade riskipatsientidest. Samuti on alakasutatud töötervishoiuarstide ja apteekrite roll varajases avastamises ja ravi toetamisel, kuna info ei liigu sujuvalt perearstini.
Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil, tervisekassal ja Tervise Arengu Instituudil tugevdada ravijuhendite järgimist, arendada digitaalseid lahendusi ning parandada eri osapoolte vahelist koostööd. Samuti peetakse oluliseks seada selged eesmärgid ja mõõdikud, et hinnata ravi tulemuslikkust ja ühtlustada kvaliteeti üle Eesti.
Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Eestis ligi poole kõigist surmadest. Kõrgvererõhktõbi on nende peamine riskitegur ning selle tõhusam ohjamine aitaks vähendada nii tüsistusi kui ka koormust tervishoiusüsteemile.