Rasmusseni hinnangul oli kohtumine asepresident JD Vance’i ja välisminister Marco Rubioga avameelne, kuid konstruktiivne. Samas lisas ta, et USA president Trump nõuab jätkuvalt Gröönimaa “vallutamist”, mis on Rasmusseni sõnul täiesti vastuvõetamatu.
“Tegime väga selgeks, et see ei ole [Taani] huvides,” ütles Rasmussen.
Trump kordas ka pärast kohtumise toimumist huvi maavaraderikka saare omandamise vastu. See seisukoht on teinud Euroopa liitlased ärevaks ja kruvinud pingeid NATO-s.
Tund aega kestnud kohtumine USA, Taani ja Gröönimaa vahel suurt läbimurret ei toonud, kuigi pooled leppisid kokku kõrgetasemelise töörühma loomises, et arutada Taani autonoomse territooriumi tulevikku.
Rasmusseni sõnul on paigas punased jooned, mida USA ületada ei tohi, ning kompromissi leidmiseks koguneb töörühm lähinädalatel. Ta lisas, et Taani ja Gröönimaa on valmis kaaluma täiendavate USA sõjaväebaaside rajamist saarele.
“Kõrgetasemeliste arutelude alustamine on edasiviiv,” märkis Taani välisminister.
Rasmussen nentis, et Trumpi seisukohas – julgeolekut tuleb Arktikas Vene ja Hiina huvide vastu tugevdada – on oma iva. Kuid USA presidendi väited Vene ja Hiina sõjalaevade viibimisest Gröönimaa vetes ei vasta tema sõnul tõele.
Kuigi Gröönimaa on hõredalt asustatud, on selle asukoht Põhja-Ameerika ja Arktika vahel soodne raketirünnakute eelhoiatussüsteemide paigutamiseks ja piirkonnas liikuvate laevade jälgimiseks.
Trump on korduvalt öelnud, et saare omandamine on USA riikliku julgeoleku seisukohalt elutähtis.
USA hoiab juba praegu Gröönimaa loodeosas asuvas Pituffiku baasis alaliselt enam kui 100 sõjaväelast; Ühendriigid on seda rajatist kasutanud alates Teisest maailmasõjast.
Kehtivate lepete alusel Taaniga on USA-l õigus viia Gröönimaale nii palju vägesid, kui ta soovib.
Pärast kolmapäevaseid kõnelusi ütles Gröönimaa välisminister Vivian Motzfeldt, et territoorium on valmis tihedamaks koostööks USA-ga, kuid on ülevõtmise vastu.
“Oleme näidanud, kus jooksevad meie piirid,” sõnas Motzfeldt.
Vance ja Rubio kohtumist vahetult ei kommenteerinud. Trump ütles aga Ovaalkabinetis ajakirjanikele: “Me vajame Gröönimaad riikliku julgeoleku tagamiseks.”
“Probleem on selles, et Taanil pole midagi teha, kui Venemaa või Hiina tahavad Gröönimaad okupeerida, kuid meil on selleks kõik võimalused olemas,” lisas ta, märkides, et ei usu, nagu saaks USA saare kaitsmisel Taanile loota.
Kõnelused toimusid ajal, mil Euroopa liitlased asusid kiirelt Gröönimaale toetust avaldama.
Rootsi lubas kolmapäeval saata Taani palvel territooriumile oma relvajõud.
Saksamaa teatas BBC-le saadetud avalduses, et lähetab Gröönimaale luurerühma, et “uurida üldisi tingimusi võimaliku sõjalise panuse andmiseks Taani toetamisel piirkonna julgeoleku tagamisel”.
Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey ütles kolmapäeva õhtul Rootsis, et Taani palvel saadab ka Suurbritannia luurerühma koosseisus ühe ohvitseri.
Prantsusmaa välisminister teatas plaanist avada saarel järgmisel kuul konsulaat.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et ka tema riik osaleb luurerühmas ja et “Prantsuse sõjalised elemendid” on juba Gröönimaa poole teel.
Taani teatas, et sõjaline kohalolu Gröönimaal suurendatakse tihedas koostöös liitlastega. “Geopoliitilised pinged on jõudnud Arktikasse,” seisab avalduses.
Kõnelused Valges Majas olid järjekordne vaatus diplomaatilistes aruteludes, mille on tinginud Trumpi kasvav huvi territooriumi vastu.
Pole selge, kas president kaalub saare hõivamiseks sõjalise jõu kasutamist, ning kolmapäeval sellest küsimusest rääkides keeldus ta järjekordselt seda välistamast.
Väidetavalt kaalutakse ka territooriumi ostmist, ehkki ei taanlased ega gröönimaalased pole öelnud, et saar on müügis.
Ametisseastumisest saadik on Vance kritiseerinud viisi, kuidas Taani Gröönimaad haldab. Asepresident külastas saart vahetult pärast ametisse asumist.
Trump on väitnud, et kontroll territooriumi üle on kriitilise tähtsusega tema kavandatava raketitõrjesüsteemi “Kuldne Kuppel” (Golden Dome) jaoks.
“See on eluliselt tähtis Kuldse Kupli jaoks, mida me ehitame,” kirjutas Trump kolmapäeva varahommikul sotsiaalmeedias. “NATO peaks olema eestvedaja, et me selle saaksime.”
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et enamik Gröönimaa elanikke on USA kontrolli alla mineku vastu.
Ka enamik ameeriklasi ei poolda USA kontrolli Gröönimaa üle. Kolmapäeval avaldatud Reutersi/Ipsose küsitlusest selgus, et vaid 17 protsenti ameeriklastest toetab Gröönimaa hõivamist, samas kui 47 protsenti on Trumpi püüdluste vastu saar omandada.
Gröönimaa-teemalised kõnelused toimuvad pärast USA sõjalisi operatsioone Venezuelas ja ISIS-e sihtmärkide vastu Süürias. Samuti on Trump ähvardanud sõjalise sekkumisega, et peatada Iraani üha laienev meeleavalduste mahasurumine.