Võimuliidu saadikud hääletasid kolmapäeval maha EKRE eelnõu Eesti lipu kaitseks, muu opositsioon hiilis kõrvale ja nii paljastasid peavooluerakonnad oma vihkamise Eesti riigi, tema lipu ja eestluse vastu. Seda ütles ka Mart Helme.
“Ma mäletan seda aega, kui Nõukogude miilits tänaval krabas peast ära sinimustvalge suusamütsi. Ma mäletan seda aega, kui rebiti kaelast ära sinimustvalgeid salle miilitsa poolt. Ma mäletan seda aega, kui koolist saadeti koju riideid vahetama, kui sa läksid kooli sinimustvalge mustriga kampsuniga.
Ja ma mäletan seda aega, kui esimest korda perestroika tuules tõmmati siia Pika Hermanni torni meie rahvuslipp. See rahvamass oli selline, et see ulatus siit ma ei tea kui kaugele, mäest alla, mõlema mäekülje peale, tohutu hulk inimesi. Me olime Martiniga siin – Martin oli 14-aastane noor poiss – ja vaatasime seda, pisarad tulid silma.
Siin saalis on palju inimesi, kellele see kõik on sisuliselt sülle kukkunud. See sinimustvalge lipp on teile sülle kukkunud väga paljudele. Ja nüüd ma saangi aru täna selle arutelu põhjal, et te absoluutselt ei oska seda hinnata. Teie arvates on see mingi putinismi tulemus või putinismi ilming, et me tahame, et Eesti rahvuslipp, mis on ühtlasi Eesti riigi lipp, oleks auväärsel kohal ja et seda ei devalveeriks kõikvõimalike muude lippude kõrvale riputamine. See on, kujutad ette, peaaegu et riigireetmine.
Kas te ise ka aru saate, kui suure absurdini te olete jõudnud selles poliitilises armukadeduses, selles ideoloogilises piiratuses, selles mingisuguses kosmopoliitses kõigesöömises ja kõigesallivuses? Ma tean, järgmised – ei näe täpselt, kes seal on – tulevad siia ja hakkavad siin rääkima, Tanel tuleb muidugi siia rääkima, ma ei tea, mis juttu kõike. Tanel, tuleta meelde, mis jutte sa meile rääkisid, kui sa süste propageerisid. Nüüd on väga selgelt must valgel tõestatud, missugune seos on nende ja onkoloogia vahel, turbovähivormide vahel. Aga ega sa ei tunnista seda. Ei, sulle jääb ikka õigus – õiget asja ajasime. Ei ajanud õiget asja!
Ja nüüd ei aja ka õiget asja. Sest maailma poliitika on dünaamiline. See, mis on täna, seda ei ole homme. See, mis on homme, seda ei ole ülehomme. Liidud lagunevad, sõbrad muutuvad vaenlasteks, vaenlastest saavad sõbrad. Vaadake ajalugu, kulla inimesed! Te elate ikka mingisuguses kasti pandud mõttemaailmas, et nii nagu oli, nii on ja nii saab igavesti olema. Aga ei ole niimoodi! See ei käi teie tahtmise järgi, see ei käi teie ideoloogiliste veendumuste järgi.
Aga mis selle juures on see tugisammas, mille ümber meie peame koonduma? See on meie rahvus, see on meie lipp. Seda ei saa asendada. Te siin vägisi kisute seda asja Ukraina peale. Seda ei saa asendada Ukraina, seda ei saa asendada Ukraina lipp, seda ei saa asendada Euroopa Liit, seda ei saa asendada NATO, sest need ei pruugi jääda püsima. Aga meie peame jääma püsima ja selleks peab meil olema miski, mille ümber me koondume.
Ja on täiesti elementaarne, et see miski on meie rahvuslipp. Selle all sõditi vabadussõjas ja kui vabadussõjas ei oleks selle lipu all sõditud, siis te ei istuks siin rahvusparlamendis praegu. Siis te oleksite mingis ülemnõukogus või ma ei tea, mis kogus, kui üldse oleks. Mõelge selle peale! Isegi Hitleri sõjaväes Eesti piirikaitse rügementide mehed kandsid käisel sinimustvalget trikoloori. Isegi seal oli see lubatud. Jaa, Nõukogude armees see ei olnud lubatud, aga isegi seal see oli lubatud.
Sest sealsed propagandistid said aru, et lollid eestlased, kui nad saavad natukenegi maiku suhu sellest, et nad võitlevad mitte Hitleri eest, mitte Natsi-Saksamaa eest, vaid oma Eesti eest, siis nad sõdivad, hambad ristis, viimseni. Isegi seal saadi sellest aru. Aga meil on siin saalis inimesed, kes keelduvad sellest aru saamast, kes arvavad, et Ukraina lipp saab kuidagi asendada meie trikoloori. No ei saa! Kohe kuidagi ei saa!
Ja siin ongi kogu selle asja teema. Kui teie tahate olla globalistid – ma ei tea veel, mis -istid –, siis ega me ei saa takistada. Kuigi ma ei ole nõus – siin üks sotsialist rääkis meile õigusriigist ja demokraatiast ja arvamusvabadusest, mille tingimustes me pidime elama –, no lubage naerda, te ju praegu esindate siin oma vastuväidetega just nimelt seda, et meil ei ole demokraatiat ja meil ei ole arvamusvabadust. Meil on ainult üks ideoloogia. Ja vaat selle ideoloogia kohaselt, nende käsulaudade kohaselt ei tohi teistmoodi mõelda, ei tohi teistmoodi käituda. Olete absurdini jõudnud. No see absurd hävitab teid!
Aga meid ei hävita. Meid ei hävita, sest meil on laua peal Eesti lipud ja neid Eesti lippe ei asenda meile mitte miski ega mitte keegi. Ja ükski teine lipp, ükski teine loosung ei asenda meile ka seda, et meil on Eesti lipud ja me oleme eestlased. Ja katsed meid tänu Eesti lipule putinistideks tembeldada – no kuulge, kas te natukenegi mõistuse juures olete või ei ole? Ma kardan, et liiga paljud teist ei ole.
Meie ei pea selle eelnõuga mingit sõda ja meie ei ole selles eelnõus ka poole sõnagagi maininud Ukraina lippe ega sõda Ukrainas. See on täiesti vasakpoolsete poolt lahtisest uksest sissemurdmine. Ilmselt teile on see probleem, mitte meile. Meie probleem on see, et me tahame Eesti lippu näha igal pool nii palju kui võimalik. Kui keegi ütleb, et miks meil siis ei ole, lipupäevadel on lipud väljas, siis vaadake, Ameerika Ühendriikides on kohustus, et igal majal peab olema Ameerika lipp. Me oleme nõus tegema eelnõu, kus me ütleme, et Eesti lipp igal majal aastaringselt, ööpäevaringselt on kohustuslik. Me oleme valmis seda tegema, aga see ei puutu üldse absoluutselt Ukraina sõjasse ja Ukraina lippu. Nii et te murrate sisse teemaga, mis ei puutu sellesse eelnõusse.
Kui eelkõneleja ütleb, et ta võib endale rinda panna mis tahes lipu või asja, siis jaa, see on tema eraasi. Meie eelnõu räägib praegu ametiasutustest ja ametiasutustel olevatest lippudest, mille puhul me eelistame ja soovime, et see on ainult Eesti lipp ja mitte mingid muud lipud. Nii et see sogamine ja see niisugune teiste teemade sissetoomine meid süüdistaval moel on absoluutselt kohatu.”
