Aimar Ventsel: jutt loodusrahvaste loodusharmooniast on linnaaktivistide jura

Aktivistid Haaberstis hõberemmelga ümber. | FOTO: Liis Treimann
 

Möödunud päevadel on mul mitu korda üle ekraani jooksnud väide «Aga eestlased on ju loodusrahvas!». See peaks nagu tähendama, et loodusrahvad on erilised loodusehoidjad. Aga kuidas sellega siis on?

 
 
 
Mõiste «loodusrahvad» on omaette väljamõeldis, 18. ja 19. sajandi romantiliste tugitoolifilosoofide leiutis. Kuna aga antud väite esitajad näivad panevat eestlasi boreaalsete metsarahvaste kilda, siis ma ütlen, et Masingut on tervistav lugeda, aga tegelikkus on ikka väga teine. Lühidalt, ökoloogiline mõtlemine ja metsarahvad on teineteisest ikka väga kaugel.

Ma olen juba enam kui kaks dekaadi tegelenud uurimistööga Siberi Arktikas. Niipalju kui ma olen olnud taiga- ja tundrarahvaste seas, siis ennekõike paistavad nad silma kirgliku sportküttimise poolest. Tulistatakse kõike, mis lendab, jookseb või ujub ja püssi ette satub, hoolimata sellest, kas on liha vaja või mitte. Selle sain ma selgeks juba 1995. aastal, kui ma esimest korda hantide juures olin. Ma olen sellist sportlaskmist ka hiljem näinud ja isegi kaasa teinud.

Teine väide on see, et loodusrahvad justkui ei soovi igasugu träna, sest nad elavad harmoonias universumiga ja tarbimiskultuur on neile võõras. Olin paar aastat tagasi jälle Põhja-Jäämere äärses tundras dolgaanide juures. Asjad olid muutunud, rahvas oli paiksemaks jäänud [omaette teema] ning põhjapõdrajahi asemel rohkem tegelema hakanud kalapüügiga. Iga mehe unistus oli püüda kala, et selle eest osta Yamaha mootorsaan ja vahetada välja vene Buran.

Yamahat oli vaja, et paremini kala püüda ja küttida. Küttida ja kala püüda on aga vaja, et osta hirmkallist kütust ja varuosi sellesamale Yamahale. Kui raha üle jäi, siis ka mobla, telekas, naisele riideid.

Võib ju väita, et vanasti olid asjad teistmoodi ja siis harmoonia kõiksusega rokkis taevani. Arheoloogid väidavad, et mammutid surid välja, sest nad lihtsalt söödi ära. Aeti niikaua püünisauku, kuni polnud kedagi enam ajada.

Arusaam, et metsarahvad ei taha midagi ja on rahul sellega, mis neil on, on ikka väga tobe. Niipea kui boreaalsetest rahvastest teateid tulema hakkas, oli ka kohe selge, et nad tegelesid intensiivselt kaubitsemisega ehk siis kommertsjahiga ja -karusloomapüügiga. Selleks muutus kogu nende majandussüsteem – toidu ja kehakatte asemel hakati küttima/lõksustama müügiks. Eesmärgiga osta hulga ebavajalikku nänni nagu alkohol, tubakas, vabrikuriie jne.

Koprad, sooblid ja muud karusloomad suretasid välja ikka põlisrahvad. Omaette teema on metsarahvaste suhtumine metsapõlenguisse, metsa kogemata või tahtlikku süütamisse, ma võiks sellest palju kirjutada. Aga lugege raamatut «Kolmekesi kõnnumaal», seltsimehed! Niipalju siis geneetilisest loodushoiust.

Üks asi on meie boreaallastel siiski ühine nende pärisboreaallastega. Toda loodusharmoonia jura kipuvad põhjarahvaste juures ajama aktivistid, kes elavad linnas, saavad palka, reisivad ringi ja eriti metsas-tundras ei käi. Samamoodi, nagu FB-klikkajad.

Allikas

Ma sain tripperi!

 

Esimeses reas istuvad kaks neidist ja räägivad omavahel üsna valju häälega.

Mis sa said? Ma sain tripperi.

A ma süüfilise!

Vedas sul. Ma oleks ise süüfilist tahtnud!

Ülejäänud reisijad kuulavad hämmeldunult. Ka juht jäi hetkeks kuulama.

Tüdrukud, teil pole siiski õigus, tripper on ikkagi parem, mul endalgi oli…

Tüdrukud vaatavad teineteisele pikalt päranisilmi otsa. Ülejäänud reisijad jälgivad vaikides mängu.

Lõpuks üks tüdrukutest kobiseb vaikselt: Meil oli täna meditsiinikoolis eksam. A mis teie siis mõtlesite?

Nii punast nägu nagu bussijuhil, polnud keegi kunagi enne näinud…

Revolutsioon: merevett saab nüüd vaid päikese abil magedaks muuta – Uudised – tehnika.postimees.ee

Veepuhastusmembraan | FOTO: Rice’i ülikool
 

USA Rice’i ülikooli teadlased jõudsid kauaoodatud lahendusi, kuidas eraldada väikese energiakuluga mereveest sool ja muuta see joogikõlblikuks.

 
 
 
Üks vanimaid vahendeid merevee tarbimiskõlblikuks muutmisel on selle keetmine ning saadud auru kondenseerimine. Probleem on aga selles, et see meetod on äärmiselt energiakulukas ja vähemalt pool sisendenergiast kulub lihtsalt vee keetmisele.

Rice ülikooli nanotehnoloogilise veepuhastuse keskuse (NEWT) teadlased leiutasid aga unikaalse tehnoloogia, mis ainult ei vähenda drastiliselt energiakulu, vaid võimaldab kogu protsessi täielikult elektrivõrgust lahutada.

Loodud lahendus kannab nime NESMD ja selle käigus eraldatakse õhukese membraani abil külma ja kuuma vee joad. Kuum aur juhitakse kuumalt poolelt läbi selle membraani külmale poolele ning membraan eemaldab veest ka soola. Protsess neelab tavapärase destilleerimisega võrreldes palju vähem energiat, kuna vett ei tule keema ajada  – piisab vaid sellest, et see on kuum.

Membraani muudab eriliseks see, et see sisaldab endas nanoosakesi, mis muudab valguse soojuseks. Selle tulemusel muutub membraan ise kuumaks ja vett ennast pole vaja eraldi kuumendada – piisab päikesevalgusest.

Maailmas on hetkel ligi 18 000 merevee puhastamise jaama, mis ootavad nüüd uue tehnoloogia kasutuselevõtu võimalust.

Allikas: Engadget

 

Allikas: Revolutsioon: merevett saab nüüd vaid päikese abil magedaks muuta – Uudised – tehnika.postimees.ee

90päevane garantii

Ostja: “Sellel masinal on 90päevane garantii. Mida see tähendab?”
Müüja: “See tähendab, et kui selle masinaga midagi juhtub, siis remondimees tuleb 90 päeva pärast.”

Kaks kurva näoga miilitsat

Moskva tänaval seisavad kaks kurva näoga miilitsat.“Mis juhtus?” küsib mööduja.“Meie koer Muhtar on kadunud. Hea koer oli, võttis hästi jälgi!”“Ärge muretsege, küll koer ise jaoskonna üles leiab.”“Koer muidugi leiab! Aga meie?!?”