Roobert

Mul sõber oli vanemate juures ja ütles et peab kuueks kodus olema, et selleks ajaks tehakse söök valmis. Emal läks nägu naerule kohe, “pojakesel on pruut”, isa küsis no mis nimi on. Vastus oli ROOBERT. Isa vaatas emale otsa ja näost oli näha, et “see pauk läks nüüd küll valesse kohta”. Isa küsis uuesti – MIs, mis… Sõber ütles Robert Bosh. On ikka hea küll, keerad kraadid ja kellaaja paika, jõuad koju ja söök on juba valmis.

Kopli liinid

Vene-Balti laevatehase töölisasula ehk Kopli liinid saavad kohe-kohe (aprill 2017) lõplikult lammutatud. Veidi rohkem kui 100 aastat püsinud töölisasula valmis 1914–1916. aastatel.

Kopli1 versioon2

Vene-Balti laevatehas ja tehaseasula valmis oma teede- ja tehnovõrguga arhitekt Aleksander Dmitrievi projekti järgi aastatel 1913–1916. Tegemist oli väga eeskujuliku planeeringuga Tallinna suurima töölisasumiga. Praeguse Sepa ja Kopli tänava ning mere vahelises kolmnurgas paiknenud elamud ehitati tüüpprojekti järgi ja olid tüüpide kaupa rühmitatud. Kuna hooned paiknesid astangutel, nimetati piirkonda vastavalt ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks koloniiks.

Majad kandsid neid järjekorranumbreid, mis nad said vastavalt hoonete valmimisele. Töölisasula vanim osa, meistrite elamud, võisid valmida juba 1914. aastal. Need nn kandilised majad (numbritega 25–40, 53) asusid asus praeguse 4. liini, 3. liini ja Sepa tänava vahel. Meistrite majad olid kivitrepikojaga kahekordsed 12ne korteriga palkmajad. Iga korter, põrandapinnaga u 35 ruutmeetrit, koosnes toast, köögist ja vesiklosetist. Mereäärsed elamud nr 53 ja 54 olid isegi 2-3 toalised, millele lisandus teenijatetuba, köök vannituba ja WC.

Ülejäänud nn lihtööliste elamud olid : suuremad 32 korteriga kööktoad (u 15 ruutu) ja väiksemad u 20 toaga, kus võis olla ka suuremaid ühe toa ja köögiga kortereid. WC-sid oli igal korrusel 2. Kõigis majades oli elekter, mis tollal Tallinnas polnudki veel nii üldlevinud.

Foto tehtud 1920. aastatel Vene Balti tn 68-15. Marie Põdder, 75.a vana elab koos pojaga, 34.a. Poeg põeb tuberkuloosi raskel kujul. Elujärg väga vilets. TLA.1465.1.1146.

1146

Elumaju oli praegustel kopli liinidel kokku 66, millele lisandusid muud hooned: haigla, saun, kauplused, postkontor, kino, rahvamaja, kirik, leivatööstus jm. Kokku oli töölisasulas umbes 1200 korterit. Tehase ametnike- ja juhtkonna elumajad kuni 5toaliste korteritega jäid töölisasulast välja Kopli teest lääne poole. Neid oli u 25, kokku 150 korteriga. Juba 1916. aasta lõpul oli Vene-Balti tehases 7500 töötajat, kellest valdav enamus pidi tehase lähikonda elama mahtuma. Arvestuslikult võis neist vähemalt 6000 elada töölisasulas, ehk praegustel Kopli liinidel. Hiljem pole seal kunagi enam nii palju rahvast elanud.

Kui 1917. aasta sügisel Vene-Balti tehase seadmed ja tooraine Venemaale evakueeriti, lahkus ka suur osa tehase töölistest. Eesti vabadussõja ajal ja järel asus tühjaks jäänud Vene-Balti laevatehase barakkidesse Vene loodearmee võitlejaid, nende perekonnaliikmeid ja Venemaalt saabunud pagulasi (nn ajutised kodanikud jt).

1919. aasta lõpus 1920. aasta algul puhkenud tüüfusepideemia ajal oli kõik hilisema 5 liini äärsed 12 barakki kasutusel hospidalidena. Haigestunute arv jaanuari lõpul ulatus 1500ni, kellest mõnisada suri. 1920. aastatel jätkus Vene-Balti tehase allakäik. Suur osa asunduse majadest oli muutunud elamiskõlbmatuks, ligi veerand kortereist olid tühjad. Tehasevalitsus neid ei remontinud. 1920. aastate algul elas Vene-Balti asunduses u 1500 inimest. 1922. aastal rekvireeris linnavalitsus korterikriisi leevendamiseks 7 barakki, kuhu paigutati 112 perekonda, kelle hulgas oli palju Venemaalt saabunud optante, kellel polnud Eestis sugulasi.

1924. aastaks kasvas elanike arv 4229-ni. 1920. aastate teisel poolel ja 1930 aastate algul hakkas kopli asumi elujärg järk-järgult paranema Kopli hoonete haldamiseks moodustati 1933. aastal Kopli Kinnisvaravalitsus, mis 1936. aastal muudeti aktsiaseltsiks „Kopli Kinnisvarad” . Kinnisvaravalitsus linnavalitsuse toel asus vanu hooneid remontima, ehitati uusi hooneid, tegeleti heakorraga, rajati parke, teid, toetati haridus- ja seltsielu. Iseloomulik oli näiteks 1931, ja 1932. aastal puukuuride ehitamine barakkide juurde. Vene-Balti tehase aegadel toodi kütteopuud regulaarselt kohale mööda raudteed.) 1930. aastatel oli Kopli Tallinna hinnatumaid tööliste elupiirkondi, kuigi veel 1933. aastal oli umbes ligi viiendik sealsetest korteritest tühjad.

kopli2

Sellisele arengule tegi lõpu nõukogude okupatsioon ja sõjajärgsel ajal algas Kopli liinide lõputu allakäik. Liinid ise tekkisid oktoobris 1951. aastal. Väidetavalt võeti nende tänavanimede (või nimetuse) osa eeskuju tollase Leningradi Vassiili saarelt. Seal on liine vist 27. Koplis, nagu ka Helsingis, kus liinid on juba Esimese maailmasõja aastatest, ainult viis. Tänavad, mis liinidest üle jäid, said nime Kaevuri, Sepa ja Treiali. 1960. aastatel kadusid Kopli liinide haljasalad. Kohalike tööstusettevõtetega seotud püsivam elanikkond asendus järjest enam pidetute emigrantide ja muude peavarju otsijatega. Nii jätkus saatuse hooleks jäetud lagunevate, kõdunevate ja eriti viimastel aastatel aina põlevate majadega Kopli liinide allakäik üha kiirenevas tempos.

1990. aastate alguses oleks olnud veel võimalus midagi päästa ja kaasajastada. Paraku olid otsustajad otsustamatud, puudus usk ja lootus veel midagi muuta. Kopli liinide negatiivne kuvand ohtlikust kriminaalide ja narkomaanide elu- ja kogunemispaigast, oli sedavõrd kinnistunud, et ekspertide arvamusi (muinsuskaitsja, arhitektid) ei usaldatud. Liinide elanikud ei saanud oma kortereid erastada, kuna otsus nende kadumisest oli juba tehtud.

Kopli5

2006. aasta elas liinidel 300 ametlikku elanikku, kellele lisandus teadmata hulk kodutuid illegaale. Mais 2013 elas liinidel 18 leibkonda ja praegu peaks liinid täiesti asustamata olema. Pärast 8aastast peremehe otsinguid õnnestus Tallinna linnal käesoleva aasta augustis Kopli liinide üle 20 hektari suurune ala tervikuna müüa. Ostjaks on OÜ Fund Ehitus. Praeguseks on kõik vana juba lootusetult kadunud ja päästa pole vist midagi ka nö vabaõhumuuseumi jaoks. Juba järgmisel aastal algavad seal ehitustööd. Kopli liinidele plaanitakse püstitada üle 500 korteri. Kuuldavalt tuleb säilitada olemasolev teedevõrk ja tänavate munakivisillutis, säilima peab madalhoonestus (kuni 5 korrust?). Kopli liinid peaks muutuma pealinna slummist eliitrajooniks, kuid ajaloolisest töölisasulast erineb see uus ilmselt sama palju kui selles paigas varem, enne 1913. aastat kerkinud Vene-Balti tehase töölisasulat olnud Pärnu lõuka kallas ja Trikari soo.

Kopli 4

Allikas: Kopli liinid | Tallinna Linnaarhiiv

Koeraga ärge riielge!

Jätsin koera ööseks maja ette autot valvama.

Hommikul ei olnud autol enam rehve all, aga kojamehe vahel oli paber:

“Koeraga ärge riielge, ta haukus!”

Kopli trollibusside asemikud rivistusid Vabaduse väljakule

6590403t1h4e92

Picture 1 of 20

Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) näitas Vabaduse väljakul äsja soetatud Volvo hübriidbusse ja MAN-i Euro 6 saastenormidele vastavaid linnaliinibusse, millest esimesed hakkavad järgmisel nädalal sõitma 9. liini trollide asemel.
 
 
 
TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul on valdavas osas Euroopa linnadest võetud suund autoliikluse vähendamisele, investeerides ühistranspordi arengusse.«Autostumist pole võimalik ohjeldada üksnes piiranguid kehtestades, nagu näiteks ummikumaks ning linnasüdame autodele sulgemine. Oluline on parandada ühistransporditeenust, muutes selle inimestele kättesaadavamaks ning mugavamaks. Tallinn oma tasuta sõiduga on saavutanud viimaste aastatega ühistranspordi kasutajate arvu hüppelise kasvu, ent kui soovime ühissõidukeid eelistavate inimeste hulka veelgi suurendada, peame pöörama erilist tähelepanu sõidumugavusele. Meie bussipargile saabunud 20 moodsat hübriidi ja 30 diiselbussi annavad selleks olulise panuse,» ütles Tamm.«Oleme esimestena Eestis võtnud ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele ning busside keskmine vanus langeb pärast 50 uue hübriidi ja diiselbussi saabumist 8,2 aastale. Seegi on muljetavaldav näitaja kogu Euroopa ulatuses,» lisas ta.TLT ostis 20 Volvo 7900 hübriidbussi ning 30 MAN-i diiselbussi, millest 20 on 12 meetri pikkused kaheteljelised ja kolme uksega bussid ning 10 on 18,5 meetri pikkused kolmeteljelised ja nelja uksega liigendbussid. Vabaduse väljakule rivistatakse üles kokku 15 bussi, igast liigist viis.Volvo 7900 hübriidis on 34 iste- ja 50 seisukohta, MAN Lion´s City GL-s (liigendbuss) 44 iste- ja 122 seisukohta ning MAN Lion`s City LE-s on 29 iste- ja 55 seisukohta.Uued bussid lähevad liinile 1.maist. Volvo hübriidid hakkavad sõitma 72. liini, mis asendab 9.liini trolle.Tallinn sulgeb maist trolliliini number 9 Keskuse – Kopli, mis on järjekorras juba viies sulgemisele minev trolliliin.Läinud aasta 1. jaanuarist sulges Tallinn Väike-Õismäele viivad trolliliinid number 6 Väike-Õismäe – Kaubamaja ja 7 Väike-Õismäe – Balti jaam, juba varem olid suletud trolliliin number 2 Mustamäe – Estonia ja number 8 Väike-Õismäe – Vabaduse väljak. Neid trolliliine asendavad bussiliinid number 24, 24A ja 22.

Pärast trolliliini number 9 sulgemist jääb Tallinnas tööle vaid neli trolliliini: number 1 Mustamäe – Kaubamaja, number 3 Mustamäe – Kaubamaja, number 4 Keskuse – Balti jaam ja number 5 Mustamäe – Balti jaam.

Trolliliinide sulgemise põhjusena on linn nimetanud vanade Škoda trollide amortiseerumist ja otsust nende asemele uusi trolle enam mitte soetada.