Briti koolides võetakse osutitega kellad maha, sest õpilased ei saa neist enam aru

 

Sealjuures ei ole tegu väikeste laste, vaid teismelistega, kes eksameid sooritavad. Just eksamite ajaks pannaksegi osutitega kellade asemele digikellad, et osutikella mittemõistjail mitte liigset stressi tekitada.

 

The Telegraph vahendab kooli- ja kolledžijuhtide liidu peasekretäri asetäitja Malcolm Trobe`i sõnu, kes ütles, et praegune põlvkond ei ole traditsioonilise sihverplaadi ja osutite lugemisel sama osav, kui eelmised. “Nad on harjunud sellega, et aega näidatakse neile digitaalselt – telefoniekraanil, arvutiekraanil. Peaaegu kõik seadmed, mis neil on, on digitaalsed ja nii ongi noored harjunud sellega, et nad näevad kõikjal digitaalset ajanäitu.”

Varem koolidirektori ametit pidanud Trobe ütles, et õpetajad soovivad, et õpilased oleksid eksamite ajal võimalikult lõõgastunud meeleolus. Traditsiooniline kell võib olla ülemäärase stressi põhjustajaks, kui eksamit sooritav noor sellest aru ei saa.

 

“Me ei soovi, et õpilased hakkaksid kätt tõstma, et küsida, kui palju aega eksami lõpuni on,” ütles ta. “Digikellade kasutamisel on suur eelis, sest nende puhul on palju raskem järelejäänud aja arvestamisel eksida.”

 
 

Mirror kirjutab, et ehkki õppekava järgi peaksid viie- ja kuueaastased osutitega kella tundma ja olema võimelised ka ise numbrilauaga kella koos etteöeldud kellaajaga paberile joonistama, unustavad paljud lapsed selle oskuse väga ruttu pärast õppimist. Küsimus on praktikas – oma telefonilt on digikella palju lihtsam vaadata.

Osutitega kella mittemõistmisest tõsisema murena hoiatas selle aasta alguses briti pediaater Sally Payne, et lastel on järjest keerulisem pliiatseid-pastakaid käes hoida, kuna nad kasutavad igapäevaselt järjest rohkem tehnoloogiat.

“Et pliiatsit enda haardes hoida ja liigutada, on vaja väga tõhusat kontrolli väikeste sõrmelihaste üle. Lastel on vaja väga palju harjutada, et need oskused omandada,” ütles ta. “Lihtsam on anda lapsele iPad, kui innustada teda tegema midagi sellist, mis soosib lihaste arengut – nagu näiteks ehitusklotsidega mängimine, lõikamine-kleepimine või muude mänguasjade kasutamine. Seetõttu ei arenda nad välja ka baasoskusi, mida on tarvis pliiatsi haaramiseks ja hoidmiseks.”

Allikas

Mida on tegelikult vaja selleks, et USA president tuumarünnakut alustada saaks?

 

Tuumakohvrit kandev adjutant sõidab alati presidendiga samas liftis, elab samal hotellikorrusel ja teda kaitsevad samad salateenistuse agendid. Puhuks, kui president pole võimeline käske jagama, on olemas ka teine, asepresidendile kasutamiseks mõeldud tuumakohver.

Sõjanduskantselei eksjuhataja Bill Gulley raamatu “Breaking Cover” („Avalikukstulek“) osutusel sisaldab presidendi kriisiportfell nelja asja.

Portfellis on:

* must raamat rünnakuvariantide nimekirjaga,

 
 

* 7,62 x12,7 sentimeetrine kaart kinnitusšifritega, mille abil president saab oma isikut tõendada,

* nimekiri tuumavarjenditest, kuhu president saab varjuda,

* kriisiolukorrast teavitamise süsteemi (ingl Emergency Alert System) kasutamise juhend.

Ehkki tuumarünnakut alustada soovivad sõjaväeohvitserid on kohustatud töötama kahekaupa ning tuumaraketi väljatulistamine nõuab mõlema ohvitseri nõusolekut, pole presidendi tegevusele selliseid piiranguid kehtestatud.

Suur osa tuumarünnaku-käsu andmise protsessist on salastatud, kuid president Obama alluvuses USA strateegilise väejuhatuse komandörina teeninud õhujõudude erukindral Robert Kehler selgitas, et süsteem hõlmab kolme tasandit ettevaatusabinõusid, mis peaksid tagama, et iga käsk on nii seaduslik kui ka proportsionaalselt kohane.

Ehkki põhiseaduslik voli anda käsk mingisuguse tuumasõjalise operatsiooni alustamiseks on ainult presidendil, hõlmab tuumaotsuste langetamise protsess Kehleri sõnul presidendi ja võtmetähtsate tsiviil- ja sõjaväejuhtide vahelist olukorra hindamist, hinnangute korduvat läbivaatamist ja konsultatsioone, mille järel kaitsejõud viimaks presidendi käske täide viima asuvad.

Ka USA strateegilise väejuhatuse komandör kindral John Hyten on selgitanud, mis hakkaks juhtuma juhul, kui talle antaks käsk alustada tuumarünnakut.

„Ma annan presidendile nõu,“ rääkis Hyten. „Tema ütleb mulle, mida teha, ja arvake ära, mis saab siis, kui ta nõuab midagi seadusevastast? Mina ütlen siis: „Härra president, see on seadusevastane.“ Arvake ära, mis tema selle peale teeb? Ta küsib: „Aga mis oleks seaduslik?“ Ja me töötame välja hulga viise, kuidas sõltuvalt valmisolekust konkreetsele situatsioonile reageerida, ja nii see asi käibki.“

Allikas

Täna näeb «sinist» verekuud koos täieliku kuuvarjutusega

Superkuu

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Astronoomide teatel näeb täna, 31. jaanuaril maailma paljudes paikades ebatavalist kosmilist fenomeni,  «sinist» verekuud, mis on superkuu, koos täieliku kuuvarjutusega.

Superkuu tähendab seda, kui Kuu on oma liikumistrajekdooril just täiskuu ajal Maale kõige lähemal, mille tõttu Kuu paistab Maalt vaadatuna 14 protsendi võrra suuremana ja 30 protsendi võrra heledamana.

Superkuu

FOTO: LUIS ROBAYO/AFP/SCANPIX

Seda põhjustab asjaolu, et Kuu liigub elliptiliselt, kõige lähemas punktis on ta Maast umbes 363 000 kilomeetri ja kõige kaugemas punktis umbes 405 000 kilomeetri kaugusel.

Termini «superkuu» võttis 1979. aastal esimesena kasutusele USA astronoom Richard Nolle. Teaduskeeles kannab see fenomen ingliskeelset nimetust perigee-syzygy of the Earth-Moon-Sun system.

Nüüdse kuuvarjutuse ajal näeb ka verekuud (Blood Moon). Selle fenomeni puhul saab Kuu veripunase värvuse Maa atmosfääri äärtelt tungiva päikesevalguse tõttu. 

Superkuu

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Mis puudutab aga niinimetatud sinist Kuud (Blue Moon), siis sellega tähistatakse täiskuu ilmumist taevasse ühe kalendrikuu jooksul juba teistkordselt. Kuutsükkel on 29,5 päeva, kalendrikuu aga 28 – 31 päeva, seega ei näe ühes kalendrikuus just sageli kahel korral täiskuud.

Eestis näeb tänast kuuvarjutust osalise varjutusena, sest täisvarjutus lõpeb pool tundi enne Kuu kerkimist horisondile. Kuu tõus leiab aset kell 16.38 ja siis saab varjutust vaadata veel poole tunni jooksul. Maa vari kaob Kuu eest lõplikult kell 18.00 ja siis on taas näha täiskuud.

Osaline kuuvarjutus 

FOTO: Hannibal Hanschke/Reuters/Scanpix

Kuuvarjutus leiab aset siis, kui maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule, varjates selle.

Eelmisel korral nägi sellist kuukombinatsiooni, «sinist» verekuud, mis oli superkuu, koos täieliku varjutusega 152 aastat tagasi, 31. märtsil 1866. aastal.

Järgmine täielik kuuvarjutus on selle aasta 27. juulil. 

Allikas

Saksa kohus seadustas pähklite puu otsast alla kukkumise

Pähklipuu (pilt on illustratiivne)
Pähklipuu (pilt on illustratiivne) (AFP/Scanpix)

Frankfurdi piirkonnakohus Saksamaal otsustas reedel, et pähklid tohivad puudelt alla kukkuda, kuna tegemist on loodusliku paratamatusega. Mis sundis kohust nii tavapärase asja jaoks eraldi seadust tegema?

Deutsche Welle kirjutab, et üks naine kaebas Frankfurdis enda naabri kohtusse ja nõudis temalt rohkem kui 3000 euro suurust kahjutasu. Seda seetõttu, et naabri aias kasvavalt pähklipuult olid naise autole kukkunud pähklid, mis tema autole kahju tegid.

Hageja väitis, et pähklid kukkusid naabri aias kasvavalt puult ta autole 2013. aasta oktoobris, mil puhus vali tuul. Pähklite autole potsatamise tagajärjel tekkinud aga mõlgid nii katusele kui ka kapotile. Naine nõudis naabrilt 3866 eurot, et auto parandamiseks läinud kulusid katta.

Naabri aias oleva puu oksad ulatusid poolteist meetrit üle aia naise valdustesse, seetõttu said ka pähklid tema autole kukkuda. Naaber väitis aga, et on regulaarselt puu oksi tagasi lõiganud. Lisaks keeldus naaber naise nõudest ehitada tema auto parkimiskoha peale pähklite kaitseks varikatus. Naaber seletas, et ta ei pea naabri autot tema krundil kasvava puu pähklite eest kaitsma, kuna valminud pähklite allakukkumine on loomulik looduslik protsess.

Kohus asus naabri poolele ning naaber pääses kahjutasu maksmisest. Küll aga peab naabri kohtusse kaevanud naine tasuma kohtukulud.

Allikas

Salajased tapjad meie kodudes: tuleohtlikud kodumasinad

Whirlpooli Hotpointi brändi külmkapp oli süüdi Londoni Grenfell Toweri tulekahjus, milles selle aasta juunis hukkus 71 inimest.Foto: Reuters/Scanpix

Ebakvaliteetsed kodumasinad põhjustavad laastavaid tulekahjusid. Suurim süüdlane on Whirlpool.

Whirlpooli kuivatid, külmikud ja teised kodumasinad on viimase kaheksa aasta jooksul põhjustanud kolm korda rohkem tulekahjusid kui järgmine õnnetuste põhjustaja Bosch, selgus Guardiani uuringust.

Kaheksa aasta jooksul analüüsiti kokku 2891 tulekahju, milles hukkus kümme ja sai vigastada 348 inimest. Selgus, et 895 põlengu puhul oli süüdi vigane Whirlpooli või selle alla kuuluva brändi kodumasin (Whirlpool 69, Hotpoint 502, Indesit 257, ProLine 12, Creda 51 ja Swan 4).

Järgmine süüdlane oli Bosch: kokku 276 tulekahju (Bosch 203, Neff 55, Siemens 18). Järgnesid Hoover 209, Beko 191 ja AEG/Electrolux/Zanussi 157 tulekahjuga. Kõige rohkem tulekahjusid põhjustavad pesumasinad (908), kuivatid (608), külmkapid (600) ja nõudepesumasinad (400).

668 korral oli kodumasina põhjustatud tulekahju nii ränk, et hiljem polnud võimalik tuvastada, mis brändi tootega oli tegemist.

Whirlpooli esindaja ütles, et need arvud on eksitavad ja ettevõte on halvas mõttes esikohal üksnes seetõttu, et nende kodumasinaid ostetakse nii palju. „Me ei hakka nende andmete põhjal midagi spekuleerima,” öeldi Whirlpoolist Guardianile.

Laastav tulekahju

Teatavasti oli just Whirlpooli Hotpointi brändi külmkapp süüdi kurikuulsas Grenfell Toweri tulekahjus, milles hukkus 71 inimest. Nimetatud külmkappi toodeti 2006.–2009. aastal kokku 64 000 eksemplari. Laastav tulekahju tekitas Suurbritannias ohtralt küsimusi kodumasinate ohutuse kohta, kuid ettevõte ei korjanud oma külmikuid kokku, vaid soovitas klientidel need lihtsalt üle kontrollida.

Külmkapid on saanud tuletõrjebrigaadide suurimaks mureks, sest on valmistatud materjalist, mis võtab kiiresti tuld ja tekitab mürgist suitsu. Londoni tuletõrjebrigaad tahab, et tootjad võtaksid kasutusele tulekindlama materjali.

Whirlpooli süüdistatakse selles, et kuigi nad teavad oma vigastest kodumasinatest, ei võta nad neid turult tagasi.

Whirlpooli süüdistatakse selles, et kuigi nad teavad oma vigastest kodumasinatest, ei võta nad neid turult tagasi ja väidavad, et tarbijad võivad neid rahulikult edasi kasutada. Näiteks 2015. aastal avastati, et Whirlpooli kuivatitel on tuleohtlik kütteelement. Selleks ajaks oli kokku müüdud 3,8 miljonit toodet. Whirlpool ei korjanud kohe kuivateid kokku, vaid ütles klientidele, et toodet võib edasi kasutada tingimusel, et seda ei jäeta valveta. Ent selle aasta veebruaris muutis ettevõte meelt ja ütles, et tuleohtlikke kuivateid ei tohiks enam kasutada. Oktoobris väitis Whirlpool, et Briti kodudes on endiselt ligi miljon masinat, mis võivad süttida.

„Need arvud on vastuvõetamatud,” ütles tarbijaadvokaat Jill Paterson. „Keegi ei oota, et kodumasin võib tuld võtta, inimesi vigastada või isegi tappa. Sellel on laastav psühholoogiline efekt, millele tavaliselt ei mõeldagi.”

Tarvis on registrit

Nüüd nõuavad tuletõrjujad ja tuleohutusspetsialistid, et Suurbritannia valitsus looks üleriigilise registri, kust saaks näha, millised kodumasinad kergesti süttivad. Londoni tuletõrjebrigaadi tuleohutuse asevoliniku Dan Daly sõnul tahavad nad, et ka tootjad võtaksid tuleohutusnõudeid tõsisemalt. „Kui palju surmavaid tulekahjusid peame me üle elama, enne kui see mure lahendatakse ja luuakse ühtne register?” küsis ta.

Omaette süüdlaseks peetakse kodumasinate hämmastavaid sooduspakkumisi, mille tõttu tarbijad ohutusreeglid unustavad ja suvalisi tooteid ostma kiirustavad. Londoni tuletõrjebrigaad soovitab tarbijatel mitte minna kohe sooduspakkumiste õnge, vaid kõigepealt uurida, kas masin on tehtud tulekindlast materjalist.

© Guardian News & Media

Allikas

“Ema Hukatus” tegi palju kurja: Naised müüsid maha oma lapsed ja mehed jäid impotendiks

“Mothers Ruin” ehk Londonit räigelt oma õudusesse allutanud džinnijoomakirg.Foto: Wikipedia

Iseseisvumine kestab enam kui 26 aastat? Mis järgneb Kataloonia iseseisvuskuulutusele


Iseseisvumine kestab enam kui 26 aastat? Mis järgneb Kataloonia iseseisvuskuulutusele
Katalaanid omavad õigust vaid ajaloolistest relvadest tulistada.

Tõenäoline stsenaarium – Kataloonia valitsus kuulutab kohe välja Kataloonia Vabariigi iseseisvumise, mida Hispaania valitsus keeldub tunnistamast. Võim Kataloonia territooriumil on nende vahel jagatud, on struktuure, mis alluvad Barcelonale ja on struktuure, mis alluvad Madridile. On selge, et konflikt on paratamatu, küsimus on vaid selles, mil määral suudetakse vägivallast hoiduda.

Loe edasi “Iseseisvumine kestab enam kui 26 aastat? Mis järgneb Kataloonia iseseisvuskuulutusele”

Kas teadsite, et …

Kas teadsite, et …

 
rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, ILO, OECD, inimõiguste ühingud) kriteeriumite järgi on orjus:

– töö, millest ei saa keelduda
– töö, millega ei teeni piisavalt elatist
– töö, mida ei saa mõjutada
– töö, mille peale ei saa kaevata
– töö, mida ollakse sunnitud tegema
– töö, millest keeldumisele järgneb karistus

 

Salzburgi lasteaedades keelustati sealiha

(TEET MALSROOS)

Austrias eemaldati Salzburgi linna lastaaedades menüüst sealiha sisaldavad toidud, vahendab Kronen Zeitung. 

Niisuguse sammuga otsustas linnavalitsus arvestada moslemilaste vajadustega, vastati ajakirjanike järelepärimisele aselinnapea Anja Hagenaueri büroost. Paljusid lapsevanemaid pahandas linnavalitsuse ootamatu otsus. Koguni 92% austerlastest leiab, et selline usutraditsioonil põhinev keeld ei ole õige. 78% küsitletutest arvab, et sealihatoidud peavad olema avalike lasteaedade menüüs. Bregenzi järel on Salzburg teine liidumaapealinn, kus lasteaedades sealiha toiduks ei pakuta. Seejuures eemaldati sealiha menüüst lapsevanemaid teavitamata ja sisuliselt salaja.

Allikas