Rubriik: Maailm

George Soros: nõrgenemine muudab Putinit vaid ohtlikumaks. Rahuks pole praegu ruumi, Ukraina peab selle sõja võitma 

Avaldame George Sorose tänavusel Davosi Majandusfoorumil peetud kõne täismahus. Juttu on Ukraina sõjast, Hiina ja Venemaa suhetest ning kliima- ja energiakatastroofist, mis sõja tõttu teisejärguliseks on taandunud.

Viimasest Davosi kohtumisest saadik on ajaloo kulg oluliselt muutunud.

Venemaa tungis Ukrainasse. Euroopat raputas see põhjalikult. Euroopa Liit loodigi selleks, et antud asja ära hoida. Isegi kui lahingud lõppevad, nii nagu lõpuks peabki juhtuma, ei muutu olukord enam iial endiseks.

Sissetung võis olla kolmanda maailmasõja algus ja meie tsivilisatsioon ei pruugi seda üle elada. See on teema, mida ma täna õhtul käsitlen.

Sissetung Ukrainasse ei saabunud ootamatult

Maailm on üha enam sattunud võitlusse kahe teineteisele diametraalselt vastanduva valitsemissüsteemi vahel: avatud ja suletud ühiskond. Lubage mul määratleda erinevused nii lihtsalt kui võimalik.

Avatud ühiskonnas kaitseb riik üksikisiku vabadust; suletud ühiskonnas teenib indiviid riigi valitsejaid.

Muud tervet inimkonda puudutavad küsimused – võitlus pandeemiatega ja kliimamuutuste vastu, tuumasõja vältimine, rahvusvaheliste institutsioonide säilitamine – on pidanud antud võitluse tõttu tagaplaanile jääma. Seepärast ütlengi, et meie tsivilisatsioon ei pruugi ellu jääda.

Ma hakkasin 1980ndatel tegelema millegagi, mida nimetan poliitiliseks filantroopiaks. Tegu oli ajaga, mil suur osa maailmast oli kommunistliku võimu all. Tahtsin aidata inimesi, kes olid nördinud ja võitlesid rõhumise vastu.

Kui Nõukogude Liit lagunes, asutasin kiiresti ühe sihtasutuse teise järel tollases Nõukogude impeeriumis. Pingutused osutusid oodatust edukamaks.

Need olid põnevad päevad. Ühtlasi langesid need kokku isikliku rahalise edu perioodiga, mis võimaldas suurendada oma iga-aastaseid annetusi 1984. aasta kolmelt miljonilt dollarilt enam kui 300 miljonile dollarile kolm aastat hiljem.

Pärast 11. septembri rünnakuid 2001. aastal hakkas tõusulaine pöörduma avatud ühiskondade vastu. Repressiivsed režiimid on nüüd pead tõstmas ja avatud ühiskonnad on piiramisrõngasse sattunud. Täna kujutavad Hiina ja Venemaa endast suurimat ohtu avatud ühiskonnale.

Ma olen arutlenud pikalt ja põhjalikult, mis põhjustel on see nii juhtunud. Osaliselt leidsin vastuse digitehnoloogia, eriti tehisintellekti kiirest arengust.

Teoreetiliselt peaks tehisintellekt olema poliitiliselt neutraalne: seda saab kasutada nii heal kui halval otstarbel. Praktikas on aga mõju asümmeetriline. Tehisintellekt on eriti hea kontrollivahendite loomisel, mis aitavad repressiivseid režiime ja ohustavad avatud ühiskondi. COVID-19 aitas legitimiseerida kontrollivahendeid, sest need on tõeliselt asjakohased viiruse leviku tõkestamisel.

Tehisintellekti kiire areng on käinud käsikäes sotsiaalmeedia ja tehnoloogiliste platvormide tõusuga. Taolised konglomeraadid on hakanud domineerima globaalses majanduses. Nad on hargmaised ja nende haare ulatub üle terve maailma.

Sellistel arengutel on olnud kaugeleulatuvad tagajärjed. Muutused on teravdanud konflikti Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel. Hiina on muutnud oma tehnoloogiaplatvormid riiklikeks vahenditeks. USA on olnud kõhklevam, sest nad on mures sellise lähenemise mõju pärast üksikisiku vabadusele.

Erinevad hoiakud heidavad uut valgust konfliktile USA ja Hiina esindatud kahe erineva valitsemissüsteemi vahel.

Xi Jinpingi Hiina, mis kogub oma kodanike jälgimiseks ja kontrollimiseks isikuandmeid agressiivsemalt kui ükski teine riik ajaloos, peaks nendest arengutest kasu lõikama. Aga täna õhtu jooksul selgitan, et see ei ole tegelikult nii.

Lubage mul nüüd pöörduda hiljutiste arengute juurde. Vladimir Putin ja Xi Jinping kohtusid 4. veebruaril Pekingi taliolümpiamängude avatseremoonial. Nad tegid pika avalduse, milles teatasid, et omavahelisel koostööl “pole piire”. Putin teavitas Xi’d “spetsiaalsest sõjalisest operatsioonist” Ukrainas, kuid on ebaselge, kas ta ütles Xi’le, et tal mõtleb täiemahulist rünnakut Ukrainale. USA ja Suurbritannia sõjalised eksperdid selgitasid tegelikke plaane kindlasti oma Hiina kolleegidele.

Xi kiitis plaani heaks, kuid palus Putinil oodata taliolümpiamängude lõppemiseni. Ta otsustas omalt poolt korraldada olümpiamängud hoolimata äsja Hiinas levima hakanud Omikroni variandist. Korraldajad nägid palju vaeva, et luua võistlejatele õhukindel mull ja olümpiamängud lõppesid probleemideta.

Omikron aga kinnitas kogukonnas kanda. Kõigepealt Hiina suurimas linnas ja kaubanduse sõlmpunktis Shanghais. Nüüd levib see mujale riigi osadesse. Ometi jääb Xi kindlaks oma null-Covidi poliitikale. Ta on tekitanud Shanghai elanikele suuri raskusi, sundides neid ajutistesse karantiinikeskustesse, selle asemel, et lasta neil koduses karantiinis viibida. Olukord on viinud Shanghai avaliku mässu äärele.

Paljud inimesed on näiliselt irratsionaalse lähenemise pärast hämmingus, aga ma võin teile seda selgitada: Xi varjab süüdlaslikku saladust. Ta ei ole kunagi öelnud Hiina rahvale, et nad on saanud vaktsiini, mis on mõeldud algse Wuhani variandi jaoks ning pakub väga vähe kaitset uute vormide vastu.

Xi ei saa endale ausalt rääkimist lubada, sest tal on oma karjääris tundlik hetk. Teine ametiaeg lõpeb 2022. aasta sügisel ja ta tahab saada enneolematu kolmanda ametiaja, mis teeks lõpuks temast eluaegse valitseja.

Ta on hoolikalt juhtinud protsessi, mis võimaldaks tal täita oma elu ambitsiooni ning kõik peab olema sellele eesmärgile allutatud.

Uus faas sõjas

Vahepealsel ajal ei kulgenud Putini nn “sõjaline erioperatsioon” plaanipäraselt. Ta ootas, et Ukraina venekeelne elanikkond võtab tema armee vastu vabastajatena. Sõdurid kandsid endaga kaasas vormiriietust võiduparaadiks. Nii ei juhtunud.

Ukraina osutas ootamatult tugevat vastupanu, tekitades sissetungivale Vene armeele tõsist kahju. Armee oli halvasti varustatud ja halvasti juhitud ning sõdurid demoraliseerusid. USA ja Euroopa Liit koondusid Ukraina toetuseks ja varustasid viimast relvastusega. Nende abiga suutis Ukraina võita palju suuremat Vene armeed lahingus Kiievi pärast.

Putin ei saanud kaotust endale lubada ja muutis vastavalt oma plaane. Ta pani juhtima kindral Vladimir Šamanovi, kes on tuntud oma julmuse poolest Groznõi piiramisel ning käskis tal saavutada edu 9. maiks, sest sel päeval pidi tähistama võidupüha.

Putinil oli väga vähe tähistada. Šamanov keskendus oma jõupingutustega Mariupoli sadamalinnale, kus elas varasemalt 400 000 inimest. Ta muutis selle rusudeks nagu ta oli teinud Groznõi puhul, ent Ukraina kaitsjad pidasid vastu 82 päeva ja piiramine maksis tuhandete tsiviilisikute elu.

Lisaks paljastas kiire lahkumine Kiievist Putini armee poolt Kiievi eeslinnas Butšas tsiviilelanike suhtes toime pandud kohutavad teod. Sündmused on hästi dokumenteeritud ja televisioonis kaadreid näinud inimesed on neist nördinud. Viimaste hulka ei kuulnud Venemaa rahvas, keda hoiti teadmatuses Putini “spetsiaalsest sõjalisest operatsioonist”.

Nüüd on Ukraina vallutamine jõudnud uude faasi, mis kujuneb Ukraina armee jaoks tunduvalt keerulisemaks. Võitlus toimub avatud maastikul, kus Vene armee arvulist ülekaalu on raskem seljatada.

Ukrainlased annavad endast parima, korraldavad vasturünnakuid ja tungivad Venemaa territooriumile. Täiendav kasu on see, et Venemaa elanikkonnale tehakse selgeks, mis tegelikkuses toimub.

USA on teinud kõik endast oleneva, et vähendada Venemaa ja Ukraina vahelist majanduslikku lõhet, saades kongressilt enneolematu 40 miljardi dollari suuruse sõjalise ja rahalise abipaketi eraldamise Ukrainale. Ma ei oska tulemust ennustada, aga Ukrainal on kindlasti võimalus võidelda.

Hiljuti läksid Euroopa juhid veelgi kaugemale. Nad tahtsid kasutada Ukraina sissetungi edendamaks suuremat Euroopa integratsiooni, et Putini tegevus ei saaks enam kunagi korduda.

Partito Democratico juht Enrico Letta käis välja plaani osaliselt föderaliseeritud Euroopast. Föderaalne osa hõlmaks võtmetähtsusega poliitilisi alasid.

Föderaalses tuumikus ei oleks ühelgi liikmesriigil vetoõigust. Laiemas konföderatsioonis võiksid liikmesriigid ühineda “vabatahtlike koalitsioonidega” või lihtsalt säilitada oma vetoõiguse. Mario Draghi tunnustas Letta plaani.

Euroopa sõltuvus

Emmanuel Macron, kes laiendas oluliselt oma euroopameelset lähenemist, seisis geograafilise laienemise ja EL-i vastava ettevalmistuse vajaduse eest. Mitte ainult Ukraina, vaid ka Moldova ja Lääne-Balkani riigid peaksid kvalifitseeruma Euroopa Liidu liikmeks. Detailide väljatöötamine võtab veel kaua aega, kuid Euroopa näib liikuvat õiges suunas. Liit reageeris Ukraina sissetungile kiiremini, ühtsemalt ja jõulisemalt kui kunagi varem oma ajaloos. Pärast kõhklevat algust on komisjoni president Ursula von der Leyen leidnud tugeva euroopameelse hääle.

Kuid Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilsetest kütustest on endiselt ülemäärane, olles suuresti tingitud endise kantsleri Angela Merkeli merkantilistlikust poliitikast. Ta sõlmis Venemaaga gaasitarnete osas erilepinguid ja tegi Hiinast Saksamaa suurima ekspordituru. See tegi Saksamaast Euroopa edukaima majanduse, kuid nüüd tuleb selle eest maksta kõrget hinda. Saksamaa majandus vajab kohandamist ning see võtab kaua aega.

Olaf Scholz valiti kantsleriks, sest ta lubas jätkata Merkeli poliitikat. Antud sündmused sundisid teda sellest lubadusest loobuma. See ei tulnud kergelt, sest ta pidi murdma sotsiaaldemokraatide pühitsetud traditsioonide.

Aga kui tegemist on Euroopa ühtsuse säilitamisega, siis Scholz näib lõpuks alati õiget asja tegevat. Ta loobus Nordstream 2-st, eraldas 100 miljardit eurot riigikaitsele ja andis Ukrainale relvi, murdes sellega pikaaegse tabu. Nii reageerisid Lääne demokraatiad Venemaa sissetungile Ukrainasse.

Mida on kahel diktaatoril, Vladimir Putinil ja Xi Jinpingil, ette näidata? Neid seob liit, millel puuduvad piirid. Neil on ka palju ühist. Nad valitsevad hirmutamise teel ja teevad seetõttu meeletuid vigu. Putin ootas, et Ukrainas tervitatakse teda kui vabastajat; Xi Jinping peab kinni null-Covid poliitikast, mida pole võimalik kuidagi jätkusuutlikuna hoida.

Putin näib olevat tunnistanud, et tegi Ukraina vallutamisel kohutava vea ning valmistab nüüd ette pinnast läbirääkimisteks relvarahu üle. Küll aga on relvarahu saavutamatu, sest teda ei saa usaldada. Putin peaks alustama rahuläbirääkimisi, ent ta ei tee seda kunagi, sest see oleks võrdväärne tagasiastumisega.

Olukord tekitab segadust. Sissetungi vastu olnud sõjalisel eksperdil lubati minna Vene televisiooni, et teavitada laiemat avalikkust halvast olukorrast. Hiljem vandus ta Putinile truudust. Huvitaval kombel toetab Xi Jinping jätkuvalt Putinit, ent mitte enam piiramatult.

Putin vedas Xi’d alt

Nii hakkab selguma, mis põhjusel on Xi Jinpingi ebaõnnestumine ette määratud. Putinile loa andmine nurjunud rünnakuks Ukraina vastu ei teeninud Hiina huve. Hiina peaks olema Venemaaga sõlmitud liidu vanempartner, kuid Xi Jinpingi enesekindluse puudumine võimaldas Putinil tolle positsiooni ära võtta. Xi suurim viga oli aga null-Covid poliitika tugevdamine.

Sulgemistel olid katastroofilised tagajärjed, lükates Hiina majanduse vabalangusesse. See algas märtsis ning jätkab hoogu, kuni Xi muudab oma kurssi, ent seda ei tee ta kunagi, kuna vea tunnistamine on välistatud. Kinnisvarakriisile lisandudes on kahju sedavõrd suur, et see mõjutab kogu maailma majandust. Tarneahelate katkemisega võib globaalne inflatsioon muutuda globaalseks majandussurutiseks.

Samaaegselt muudab Putini nõrgenemine teda aina ohtlikumaks. ELi liikmesriigid tunnevad survet. Nad mõistavad, et Putin ei pruugi oodata alternatiivsete energiaallikate arendamise lõppu, vaid keerab gaasikraanid kinni tõeliselt valusal hetkel.

Eelmisel nädalal välja kuulutatud RePowerEu programm peegeldab neid kartusi. Olaf Scholz on eriliselt murelik oma eelkäija, Angela Merkeli, Venemaaga sõlmitud erilepingute pärast. Mario Draghi on julgem, kuigi Itaalia sõltuvus gaasist on peaaegu sama suur kui Saksamaal. Euroopa ühtekuuluvus seisab tõsise proovilepaneku ees. Ühtsuse hoidmise jätkumine võib tugevdada nii Euroopa energiajulgeolekut kui ka juhtpositsiooni kliima valdkonnas.

Mis saab Hiinast?

Xi Jinpingil leidub palju vaenlasi. Keegi ei julge teda otseselt rünnata, sest ta on enda haardesse koondanud kõik järelevalve- ja repressioonivahendid. Samas on hästi teada, et kommunistliku partei sees peitub lahkarvamusi. Need on muutunud sedavõrd teravaks, et on leidnud tee artiklitesse, mida saavad tavalised inimesed lugeda.

Vastupidiselt üldistele ootustele ei pruugi Xi Jinping tehtud vigade tõttu saada ihaldatud kolmandat ametiaega. Isegi kui ta selle saab, ei pruugi poliitbüroo anda talle vabu käsi järgmise poliitbüroo liikmete valimisel. See vähendaks oluliselt tema võimu ja mõju ning muudaks eluaegseks valitsejaks saamist vähem tõenäoliseks.

Sõja jätkumise ajal on võitlus kliimamuutuste vastu sunnitud jääma teisele kohale. Siiski ütlevad eksperdid meile, et oleme juba kaugele maha jäänud ning kliimamuutused seisavad pöördumatuse äärel. See võib olla meie tsivilisatsiooni lõpp.

Minu arvates on see väljavaade eriti hirmutav. Enamik meist saab aru, et peame lõpuks surema, kuid tsivilisatsiooni ellujäämist võtame enesestmõistetavana.

Seetõttu peame mobiliseerima kõik oma ressursid, et viia sõda varajase lõpuni. Parim ja ehk isegi ainus viis meie tsivilisatsiooni säilitamiseks on võita Putin nii kiiresti kui võimalik. See on kõige olulisem.

Tänan teid.

Copyright: Project Syndicate, 2022.
www.project-syndicate.org

Allikas

Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis Taani parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab valitsusel deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

Taani sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse uue seaduse eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer seadust teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised EL-i riigid võivad Taanist eeskuju võtta.

Taani migratsioonipoliitika oli juba enne uut seadust üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on Taani üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsiooniseaduse muudatus (häältega 70-24) annab valitsusele õiguse sõlmida lepinguid EL-i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli Taanis.

Taani immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast Taani sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et Taani on leidnud juba mitu riiki, enamasti Aafrikas, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „Taani soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasemal ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele parema kaitse pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on Taani uus seadus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja kaitset otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise kaitse põhimõtteid“.

Intervjuus Euronewsile ütles Taani inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et Taani plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike kaitse peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis Taani, siis tuli Taanil hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle kaitse. Uus seadus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus seadus vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud seaduse osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud Taani valitsus ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud seadusele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.

  2. juunil 2021 võttis Taani parlament vastu seaduse, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel Taani kodakondsus. Taani justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud Taanis tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel olema ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.

  3. mail 2021 võttis Taani parlament vastu seadus, mis annab valitsusele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed migrandid. Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 taani krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail 2021 karmistas Taani valitsus kodakondsusseadust. Tulevikus ei ole varasema kriminaalkaristusega isikutel võimalik Taani kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal olema olnud kindel töökoht või oma ettevõte vähemalt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

Taani liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole Taani kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „Inimesed, kelle me Taani vastu võtame peavad Taanist hoolima ja olema seaduskuulekad.“

  1. mail 2021 esitas Taani valitsus hulga uusi ettepanekuid võitluseks „religioossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega Taanis. 9. märtsil 2021 keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu seadus, mis keelab Taanis alaealiste religioossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja Taanist väljasaatmisega.

  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

Taanis elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotlejatest on Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on Taanis tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid Taani elanikkonnast umbes 5,5%. Sarnaste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast

Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues

Vägistamisstatistika näitab halastamatut fakti: Rootsi on Aafrika järel (erandiks Bermuda) maailmas kuuendal kohal kui ohtlikuim riik naistele. Halvimate riikide TOP-10 tabelis pole peale liberaalse “multikultuursuse unistustemaa” muid lääneriike.

Vägistamiskultuuri vohamise aluseks on massimigratsioon Kolmandast maailmast, mis toob Põhjamaadesse, eriti aga Rootsi, suurel hulgal teistest kultuuridest mehi, sealhulgas moslemeid, kelle arusaam võrdsustab Lääne naised hooradega.

Rootsi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu teatel on vägistamiste arv Rootsis viimase kümne aasta jooksul (2010-2019) kasvanud 44 protsenti. Ohvriteks on ka mehed ja poisid, kuid 2019. aastal oli 92 protsenti teatatud vägistamiste ohvritest naised või tüdrukud.

Rootsist öeldakse, et see riik on “humanitaariigina suurriik” ja neil on arenenuim feministlik valitsus maailmas. Kuid tegelikult muutub Rootsi naiste jaoks üha hullemaks ja ohtlikumaks. Rootsi on Aafrika ja Kariibi mere piirkonna riikide järel halvimas olukorras kuues.

Samnytt kirjutab, et feministliku valitsusega Rootsis mehed vägistavad, alandavad ja peksavad naisi üksi ja grupiti, sageli toimuvat ka üles jäädvustades, kuid riik ei suuda seda takistada. Rootsis kardavad ka teadlased, kes tegid ja avalikustasid uuringu, et sisserändajad panevad toime kõige rohkem vägistamisi, nüüd kättemaksu.

Põhjamaade võrdleva eksperdihinnangu kohaselt on Rootsis võrreldes Norraga 3,3 korda rohkem vägistamisi, 4,2 korda rohkem kui Soomes ja 9,9 korda rohkem kui Taanis. Ometigi on kõigis neis maades sisserändega suuri probleeme.

Siin ka turvalisusindeks.

Allikad: Samnytt, MVLehti ja Svenska Dagbladet

 

 

The post Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

“Salliv” Saksamaa: perearst keeldus haiget ravimast, kuna too on AfD liige

Saksamaal keeldus perearst Alternatiiv Saksamaa (AfD) ridadesse kuuluva poliitiku ravimisest. Nimelt luges arst lehest Andrea Zücheri kandideerimisest AfD nimekirjas ja kustutas seepeale Zücheri oma patsientide hulgast.

Tegemist on järjekordse näitega diskrimineerimisest poliitiliste vaadete alusel, kuid et Hippokratese vande andud arst keeldub ravimast talle poliitiliselt mitte sobivate vaadetega patsienti, on siiski juba täiesti uus tase.

Andrea Zücher on Waldshuti valimisringkonna kandidaat Bundestagi valimistel ja kuulub AfD-sse aastast 2016. Zücheri enda sõnul kannatab ta kroonilise haiguse all ja peab seetõttu korrapäraselt arsti juures käima. Viimatise visiidi ajal teatas aga arst, et keeldub teda tema poliitiliste vaadete pärast edaspidi ravimast ja soovitas Zücheril endale uus arst leida. Zücheri sõnul oli arst teatanud, et naise poliitiliste vaadete tõttu on „nendevaheline usaldus kadunud“. Arst ei saavat endast enam „ravimisel 100% anda“ ja olevat valmis edaspidi „sekkuma vaid meditsiinilise hädaolukorra puhul“. Arsti otsus oli Zücherile tema enda sõnul täielik šokk.

„Ma ei ole kunagi oma elus nii šokeeritud olnud. Mul tulid pisarad silma.“ Tema sõnul ei oleks ta iial osanud arvata, et Saksamaal midagi sellist juhtuda võib. „On hirmutav, ent ühtlasi ka silmi avav, kui varjamatult ja ilma mingi häbitundeta muudab nn tolerantne ühiskond – kes ise nimetab end tsentristlikuks – tervishoiuteenuse kogu avalikkuse silme all inimese poliitilistest ja ideoloogilistest vaadetest sõltuvaks.“

Ajakirjanike järelepärimisele teatas arst, et ei soovi midagi kommenteerida.

Andrea Zücher esitas politseile kaebuse diskrimineerimise kohta. Saksamaa põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi tema poliitiliste vaadete alusel diskrimineerida.

Samas ei ole AfD poliitikute diskrimineerimises midagi uut. Praegu Bundestagis esindatud parteidest on kõige sagedamini langenud erinevate rünnakute alla just AfD liikmed ja nende vara.

Allikas: Junge Freiheit

 

The post “Salliv” Saksamaa: perearst keeldus haiget ravimast, kuna too on AfD liige appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Vaktsiini kasutuselevõtt võib pikendada kriisi
Covid-19 pandeemia ei lõpe tõenäoliselt enne, kui vaesematel riikidel on juurdepääs vaktsiinidele, hoiatasid Lanceti meditsiiniajakirjas kirjutavad teadlased.

Artiklis öeldakse, et vajatakse enneolematult palju doose, kuid vaesematel riikidel puuduvad vahendid, et seda endale lubada ja rikkamad riigid on varunud varusid, vahendab BBC.

Eksperdid soovivad näha tootmise kasvu ja annuste taskukohast hinda. See on viimane hoiatus, et niinimetatud “vaktsiiniline natsionalism” seab ohtu elusid.

Lisaks kriisi pikendamisele suurendab vaktsiinide kättesaadavuse puudumine Lanceti artikli kohaselt edasiste mutatsioonide tekkimise ohtu.

„Kui vaktsiine ei jaotata õiglasemalt, võib kuluda aastaid, enne kui koronaviirus viiakse ülemaailmsel tasandil kontrolli alla,” ütles juhtiv autor Olivier Wouters Londoni majanduskoolist.

Rikkad riigid võtavad endale 70% annustest

Vähem kui aasta jooksul on välja töötatud mitu vaktsiini, mida Lanceti artikkel nimetab “erakordseks saavutuseks”.

Kuid üksikute annuste hinnad varieeruvad tohutult: odavaim maksab umbes 5 dollarit, kõige kallim üle 60 dollari. Mõnda saab hoida toatemperatuuril, teised vajavad spetsiaalset varustust, et neid madalal temperatuuril hoida.

Ja rikkamad riigid ostavad suurema osa annustest – aruande hinnangul on nendel riikidel 70% annustest – eksperdid hoiatavad puudujääkidest vaesemates ja keskmise sissetulekuga riikides järgmistel aastatel.

„Maailm vajab nüüd rohkem Covid-19 vaktsiinide doose, kui seda on tehtud kõigi teiste ajaloos olevate vaktsiinide jaoks, et nakatada piisavalt inimesi ülemaailmse vaktsiinimmuunsuse jaoks,” öeldakse ajakirjas.

Tulenevalt sellest, et rohkem vaktsiine on heaks kiidetud, soovitavad autorid need rakendada vastavalt kohalikele vajadustele – näiteks võivad üheannuselised vaktsiinid olla paremad vaesematele riikidele, kellel puuduvad külma tarneahelad või registrid, mis on vajalikud kahte doosi nõudvate vaktsiinide jaoks.

Loe otse allikast

TOP 5 kohta Putini salajases palees, mis oma luksuslikkusega kõige rohkem hämmastavad
 

Aleksei Navalnõi ja tema Korruptsioonivastase Võitluse Fond (FBK) avaldasid üleeile uuringu Venemaa presidendi Vladimir Putini paleest Musta mere ääres Gelendžiki lähedal, mille rajamiseks on kulutatud väidetavalt umbes miljard eurot. Millised võiksid olla viis oma luksuslikkuse poolest kõige hämmastavamat kohta Putini väidetavas valduses?




Palee ametlik pindala on 17 691 ruutmeetrit ja „riigi riigis” kogupindala 7000 hektarit. Territooriumil on mitu viinamarjaistandust, kirik, kasvuhoone, 80-meetrine sild, amfiteater, mitmed kontrollpunktid, helikopteri maandumispaigad ning kogu valduse kohal on lennukeelutsoon. Maa all asub aga jäähokihall.
Maa-alune jäähokihall
Maa-alune jäähokihall

Kõige rohkem irvitamist on esile kutsunud akvadiskoteek – nii seda hoone plaanil nimetatakse. Sinna pääseb otse basseinist ning keskel on purskkaev ja ääres baar. Navalnõi sai oma valdusse valduse joonised, millest arhitektuuribüroo tegi 3D visualisatsiooni.

Akvadiskoteek

Hämmastab tellimustööna valmistatud Itaalia mööbli hind. Divaanid, lauad, tualettlauakesed, tumbad ja toolid, mille hind on 30 000-50 000 tükk. Tualetipoti hari maksab 700 eurot. Siin magab ilmselt Putin ise. Magamistoa suurus on 260 ruutmeetrit.

Magamistuba

Järgnev koht on kuulutatud parimaks vesipiibumaailmas. „Plaanil on see märgitud „vesipiibutoaks”. Ja kõik oleks korras, aga „vesipiibutoas” ei ole ühtki akent, see-eest on lava, grimmiruum, eesriided ja plaanile on märgitud ka midagi, mis sarnaneb väga postitantsu postile,” kirjutavad uuringu autorid.

Vesipiibutuba

Kuigi Venemaal on kasiinod üldiselt keelatud, on selles palees spetsiaalne ruleti mängimise koht olemas.

Kasiino

On olemas ka oma teater.

Teater lava ja kahe rõduga

„Palju aastaid oleme me näidanud teile korrumpeerunud ametnike vara õhust ja väljastpoolt. Aga kõige korrumpeerunuma paleed näitame teile seest. Me lubasime, et satume külla Vladimir Putinile. Ja satumegi, kuigi keegi ei ole meid sinna kutsunud. Meid aitab üks tähtsamatest töövõtjatest, kes töötas palee ümberehitusel. Ta oli sisustuse luksuslikkusest ja mööbli hullumeelsetest hindadest nii vapustatud ja marus, et saatis meile selle objekti detailse arhitektuurilise plaani. Seal on olemas kõik – alates põrandaornamendi joonistest kuni kõigi mööbiliartiklite ja pistikupesade paigutuseni. See tähendab, et me näeme koos teiega sõna otseses mõttes, millistel diivanitel Vladimir Putin istub, millistel vooditel lamab ja milliste laudade taga sööb,” selgitas Navalnõi oma andmete päritolu.

 

Allikas

Uskumatu lugu: 25 aastat kadunud olnud ja vahepeal surnuks kuulutatud Leedu spordiajakirjanik ilmus elusalt välja…. Venemaal

Tänavu 3. detsembril pöördus Moskvas asuva Leedu saatkonnaga poole abi otsides endine leedulasest spordiajakirjanik ja – kommentaator Antanas Paulaitis, kes teatas, et soovib kodumaale naasta. Kurioosseks teeb asjaolu aga see, et teda nähti viimati 25 aastat tagasi Leedus ning viimased 19 aastat oli ta ametliku informatsiooni kohaselt surnud olnud, kirjutab Leedu Delfi.

Paulaitis kuulutati ametlikult surnuks 2001. aasta 22. jaanuaril. Usutakse, et just siis otsustasid tema lähedasid lõpetada tuntud spordiajakirjaniku otsimise. Kõigi üllatuseks ilmus aga kadunud Paulaitis mõned nädalad tagasi Venemaal välja, teatades, et on elus ja terve, elab Moskva lähistel ning soovib kodumaale minna ja oma lähedasi külastada, kirjutab Leedu Delfi. Mis tuntud spordikommentaatoriga ikkagi juhtus ning mida ta 25 aastat Venemaal tegi?

Antanas Paulaitis võttis tänavu 3. detsembril Moskvas asuva Leedu saatkonnaga ühendust ning andis teada, et on alates 1995. aastast Venemaal elanud ja soovib nüüd kodumaale naasta. Paulaitis avaldas, et kaotas pandeemia ajal kogu oma sissetuleku ning palus saatkonnalt abi, et nad aitaksid tal pöörduda oma lähedaste poole Leedus, kes finantseeriksid tema kodureisi.

Kuid lähedaste juurde naasmine pole nii lihtne. Leedulase vend, tuntud pianist Kestutis Paulaitis oli spordikommentaatori väljailmumisest üllatunud ning uudisest alguses üldsegi mitte rõõmus. Ei tema ega ka Antanas Paulaitisest maha jäänud poeg teadnud alguses, keda või mida uskuda

Paulaitis on viimased nädalad elanud Vladimiri linnas, kus tal püsiv elukoht aga puudub. Tema lähedased saavad temaga nüüd ühendust võtta kahe telefoninumbri kaudu, mille ta saatkonna abil omastele saatis.

Seostati Venemaa salateenistusega

Paulaitise perekonnas on leedulase väljailmumine tekitanud siiski palju küsimusi. Miks endine spordiajakirjanik, kes nii pikalt oli kadunud, just nüüd, vahetult enne jõule välja ilmub ning ei osanud isegi telefonitsi seletada, mida ta viimased 25 aastat Venemaal teinud oli? Veelgi huvitavamaks teeb kogu loo asjaolu, et leedulasel pole ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Leedu Delfi teatel on Paulaitise lähedased andnud märku, et soovivad kõikide vajalike protseduuride ettevõtmist, et tema identiteet saaks ikkagi kinnitatud.

Endise kommentaatori kohta on aga juba hakanud levima vandenõuteooriaid, et ta lahkus 1995. aastal Moskvasse, sest oli seotud kahtlaste tehingutega. Välja on isegi pakutud, et tal võis olla kontakte Venemaa salateenistuses ning ta ilmus nüüd välja seetõttu, et ta muutus Moskvale kasutuks ning soovib nüüd kodumaale naasta.

“Ma ei tea, kuidas olukord laheneb, aga meil pole ei ruumi ega raha selleks, et teda koroonaviiruse ajal ära elatada,” kommenteeris olukorda pianistist vend. “Tahaksin teada, kuidas Leedu või Vilniuse linn – kus mu vend alates 1968. aastast elas, saab aidata leida talle sotsiaalabi ja mingisugust toetust. Lisaks on tema Vilniusel elaval pojal kohustus isa eest hoolitseda. Ühesõnaga olukord on väga segane.” Kestutis Paulaitis lisas, et on telefonitsi juba mitmel korral oma vennaga rääkinud ning ta tõi eraldi välja, et saatis oma tagasihoidlikust pensionist 150 eurot Venemaal elavale vennale.

Leedu Delfil õnnestus Venemaal elava endise spordiajakirjanikuga ise ühendust saada.

Tere, Antanas, kuidas sul läheb? Palun räägi, kus sa oled olnud nii kaua, sest Leedus on sind juba surnuks tunnistatud?

Jah, olukord on väga erakordne. Ma ei tea, palju saan avalikkusele rääkida, sest ma ei taha Leedus elavatele lähedastele haiget teha. Paljuski olen ise lollisti käitunud. Tunnistan, et lahkusin Leedust, kui mind söödi nooremate inimeste poolt välja ja visati Leedu televisioonist minema. Töötasin seal ligi 25 aastat. Töötasin koos legendaarse spordikommentaatori Vladas Janiunas, kes hiljuti suri. Toona tuli aga uus valitsus ning mind lihtsalt visati välja. Isegi aastaid hiljem ma ei taha nimetada nende inimeste nimesid. Tulid noored inimesed, kes janunesid võimu ja kuulsuse järele ning minust saigi üleliigne.

Pärast televisioonis töö kaotamist läksin Rokiškise linna juustutootjate juurde tööle. Olin nende esindaja seal. Venemaal läks aga bardakk lahti, sest mõned ettevõtted hakkasid seadusi rikkuma ning minu sidemed Leeduga lõigati läbi. Siis sattusin Venemaal ka avariisse. Ma aitasin ise seal üht tüdrukut, kes oli Moskva Domededovo lennujaama turvameeskonna juhi lapselaps. See tüdruk aitas mul õnnetusest taastuda ja mina aitasin omakorda teda, sest ta oli raskesti haige.

Millega sa täpsemalt tegelesid ning mille pealt üldse elasid toona?

Tööd leiab alati. Kui sa riigi vastu ei sõdi, siis enda ära elatamiseks leiab võimalusi ikka. Mina ei sidunud end illegaalsete asjadega. Ma elasin kogu aeg Moskvas, kus üürisin üht korterit. Töötasin kullerina, kes viis inimestele kontserdipileteid kohale. Inimesed tellisid pilteteid ja kullereid viisid neid kohale.

Koroonapandeemia eel toimus Moskvas palju üritusi, seega tööd oli palju. Moskva on suur linn, piletid läksid nagu soojad saiad. Praegune olukord linnas on aga pandeemia tõttu kurb. Vanemad inimesed ei saagi vabalt ringi liikuda.

Leedus levivad juba praegu kuulujutud, et tegid koostööd Venemaa salateenistusega.

Ütlen täiesti ausalt, et ma pole ei enda ega ühegi teise riigi teenistusega koostööd teinud. Uskuge mind, ilma dokumentideta ei saanud ma isegi kohaliku politseiga kontakteeruda. Mis salateenistusest me veel räägime.

Kas elasid kogu aja ilma isikut tõendavate dokumentideta?

Tõesti elasin. Püüdsin aasta tagasi Leedu saatkonnaga ühendust võtta, aga nad ütlesid, et neil pole aega ja ma võtku hiljem ühendust. Siis hakkas aga kooronaviiruse jama pihta ning ma jäin siia kinni. On väga hea, et head sõbrad mulle peavarju pakkusid, sest vastasel juhul oleks läinud sinna, kus Vladas Janiunas praegu on…

Kuulsime isegi kuulujutte, et töötasid Venemaa võimustruktuurides.

Olen ise seda juba pikalt kuulnud. 15 aastat tagasi levisid sarnased kõlakad minu kohta. Kuid mõelge loogiliselt, kui mul pole pabereid, siis kelle heaks ma töötan? Ma polnud ei vahi all ega vangis. Kui oleksingi olnud, siis saatkond oleks sellest teadlik. Mind ei üllata, et sellised jutud ringi liikusid. Venemaal juhtub kõike, aga minul õnnestus vältida ebameeldivat kohtumist kriminaalse maailma ja teiste “pahade kuttidega”.

Kus sa praegu viibid?

Elan praegu Moskva lähedal, Vladimiri linnas. Ma elan aga praegu teiste inimeste kulul ja ma pole üldse õnnelik selle üle. Elan ühes maamajas koos sõprade sõpradega. Seega ootan väga, et ma saaksin oma dokumendid kätte ja Venemaalt lahkuda. Olukord on tragikoomiline.

Miks sa nii pikki aastaid ei proovinud oma perega ühendust võtta?

Püüdsin kontakteeruda lähedaste ja sõpradega rohkem kui korra, aga nende telefoninumbrid muutusid. Ma ei saanud helistada neile, keda proovisin. Ühel hetkel kuulsin, et mõned mu vanad sõbrad Kaunases ja Vilniuses olid juba aastaid tagasi ära surnud. Tänan jumalat, et ma ei saa jätkuvalt tõsiste tervisemurede üle kurta. Ainult nägemine on halvenenud.

Mida plaanid Leedusse naastes tegema hakata?

Praegu ootan ainult dokumente, et need ühel päeval valmis saaksid. Pole mõtet enne plaanida, kui midagi teha ei saa. Ma ei usu, et mulle Leedus tööd leidub. Mõistan, et kõik on muutumas. Ma ei unista, et tulen tagasi ja hakkan õpetajaks või suureks juhiks. 30-selt olid mul tulevikuks suured plaanid, aga nüüd tahan lihtsalt rahulikult olla. Olin aastaid tööta, seega mul polnud raha hädavajalike asjade jaoks. Tahan väga Leedusse naasta, aga oleks väga kurb, kui peaksin lihtsalt varjupaigas surema…

Kas sa ei igatse telejakirjanikuna töötamist ja spordikuulsustega suhtlemist?

Kuidas mõelda asjale, mis on nagunii võimatu. Tahaksin näha praeguseid ajakirjanikke. Tahaksin näha, kes neist suudaks organiseerida hobuste võidusõidu Butrimonyses, kus omal ajal kogunes 30 – 40 tuhat inimest.

1992. aasta Barcelona olümpiamängude ajal tuli Janiunas tegema üht ülekannet, kuid selleks vajalikke asju polnud. Kahe tunniga organiseerisin kogu vajaliku varustuse ning tegime ülekande kogu Leedule. Olime läbi USA organiseerinud mobiiltelefoni, pannud püsti erilise stuudio ning ülekanne poleks saanud enam sujuvamalt minna!

Näen, kuidas tehnoloogia praegu edasi areneb. Olen märganud, et tehnika liigub edasi, kuid inimeste mõtlemine mitte. Televisioonis töötades olid lõbusad ajad. Isegi sel ajal sain pool maailma läbi sõita. Käisin Austraalias, Kanadas, Singapuris ja üle kogu Euroopa. Inglise keelt räägin soravalt, lisaks mõistan läti, poola ja saksa keelt. Enne Venemaalt lahkumist elasin Vilniuses Aludariu tänaval. Minu abikaasa suri eelmisel aastal. Usun, et see oleks aidanud mul palju varem Leedust koju tulla.

Kui palju nüüd oma lähedastega suhtled?

Paraku pole ma emaga juba iidsest ajast saadik läbi saanud. Olen Kaunasest pärit, aga elasin ja töötasin aastaid Vilniuses. Meie suhe oli nii pingeline, et Vilniuses ei olnud me kordagi koos. Ma tõesti ei taha oma vennale ega teistele haiget teha, kui naasen. Oleme vennaga suhelnud nüüd tihedalt Whatsappi kaudu.

Migratsiooniamet võttis ühendust mu pojaga, kes elab Leedus. Sain aga teada, et ta ei kasuta uuemat tehnoloogiat ja me pole kahjuks suhelda saanud. Mõistan olukorda, elu pole ka tema jaoks hea olnud. Palju on kirjutada ja rääkida, aga võib-olla koju naastes saan teile rohkem rääkida.

—

Leedu politsei pressiesindaja Ramūnas Matonis ütles Paulaitise Leedusse toomise protsessi kirjeldades, et politseiosakond saab Leedu välisriikide esindustelt teateid ja registreerib need vastavalt kehtestatud korrale ning edastab need seejärel vastavalt protokollile. “Sellistel juhtudel ei saa aga informatsiooni allikat kontrollida, kuna teabe saajaid pole ning politsei korrigeerib andmed vastavates registrites ja süsteemides. Antud teave saadeti meile 4. detsembril e-maili kaudu. Meil pole andmeid, et see informatsioon oleks vale või et on ilmnenud uusi asjaolusid,” ütles Matonis.

Matonise sõnul saatis neile informatsiooni Paulaitise kohta Leedu saatkond Venemaal. “On võimalik, et kolmandate osapoolte puhul antakse saatkonnale isiku osas ebaõigeid andmeid, eriti juhtudel, kui teave edastatakse telefoni teel. Tuleb siiski märkida, et antud juhul meile edastatud teave ei tekitanud kahtlusi, sest sünnikuupäev, isikukood ja kõnelejalt saadud andmed tema sugulaste kohta andis meile edasi Leedu saatkond Venemaal. Nimetatud saatkond ise on tuvastanud, et isik oli varasemalt surnuks tunnistatud ja tema isiku tuvastamiseks on alustatud menetlusega. Seega soovitame lisainformatsiooni saamiseks pöörduda Leedu Vabariigi Vene Föderatsiooni saatkonna või Leedu välisministeeriumi poole,” ütles Matonis.

Leedu välisministeerium vastas Leedu Delfile järgnevalt: „Leedu Vabariigi kodanikud välisriikides pöörduvad Leedu diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poole konsulaar- või konsulaarabi osutamise korral. Vastavalt Leedu Vabariigi konsulaarstatuudile aitavad diplomaatilised esindused kannatanud Leedu kodanikel võtta ühendust Leedu sugulastega. Ebatavaliste juhtumite korral teevad Leedu diplomaatilised esindused koostööd pädevate Leedu või välisriikide asutustega. Antud juhtumi puhul tuleb identiteet kindlasti kindlaks teha.”

Copyright All Rights Reserved 2021 Theme: intimate by Template Sell.