Rubriik: Eesti

Ühe ajajärgu hukk: Eestis on järel vaid seitse majapidamist, kus peetakse 1-2 siga

Eestis võib küll elada 300 623 kodusiga, ent tavainimese silm neid ei näe. Ei tohigi näha. Seakatk ei taandu ja seda, kas veel kunagi põrsast süles hoida saab, ei julge ennustada keegi.


Raigo Puntso kuus last on oma eakaaslastega võrreldes privilegeeritud. Nemad saavad näha sigu. Raplamaal veiseid kasvatav pereisa võttis veebruaris oma pere lihaloomadeks kuus põrsast.

„Mul on küll hea meel, et need mõned pambud siin on,“ räägib ta oma sigadest, kelle pidamistingimused on Aafrika sigade katku tõttu karmimatest karmimad.

Kui veel 2014. aastal oli Eestis 173 kohta, kus oli registreeritud üks-kaks siga, siis praeguseks on neid alles jäänud seitse.

„Ega eraisikutele müüda põrsaidki. Neid on pea võimatu saada!“ nendib Puntso, kes tõi põrsad Pärnumaalt.

Ka Jõgevamaal asuva Sarapiku turismitalu pere teab omast käest, kui keeruline on põrsast osta. Nad tahtsid pereliikmeks valget kodusiga. „Aga me ei saanud teda kuskilt kätte,“ ütleb perenaine Kristi Sakk. Nii elavad talus eelmise aasta maist kaks vietnami rippkõhtsiga. Rangetes sanitaartingimustes ja PRIA hingekirjas.

Muust maailmast eraldatud

Siga oli peremehe unistus. Nüüd läbib ta igal õhtul täpsed protseduurireeglid: kõnnib läbi väravate, desovannide ja eesruumide, puhastab käsi, vahetab jalanõusid ja riideid… Sead Juuli ja Maali juba ootavad kannatamatult, ninad ukse vastas, sest kohe on käes päeva parim hetk, kirjeldab Kristi Sakk sigade kohtumist peremehega.

Selleks et külalised siga näha saaksid, ehitati Sarapiku sigade majale suured aknad.

„Majja sisse me kedagi lubada ei saa. Muidugi peab maja ümber ka aedik olema, et keegi ei saaks liiga lähedale,“ räägib perenaine. „Eks sellepärast ei näegi keegi tänapäeval enam kuskil siga, et siga peab olema täiesti eraldatud muust maailmast,“ nendib ta.

Kaspar Sakk oma kahe erilise koduloomaga, keda näeb läbi akna.
Kaspar Sakk oma kahe erilise koduloomaga, keda näeb läbi akna.FOTO: ERAKOGU

Sakk on kuulnud, et Jõgevamaalgi on veel neid, kes oma tarbeks siga peavad, ehkki üldine suhtumine on, et tavainimesele pole siga vaja. Kui veel 2014. aastal oli Eestis 173 kohta, kus oli registreeritud üks-kaks siga, siis praeguseks on neid alles jäänud seitse.

Kuus korrusetäit sigu

Samal ajal käib Viljandi lähedal asuvas Ekseko sigalas seakasvatuse juhi Inge Nuudi hoolitseva pilgu alt läbi lugematul hulgal põrsaid. Täpselt selliseid, nagu Sarapiku talu Jõgevamaal igatses. Üle 8000 Ekseko emise „produtseerivad“ aastas umbes 240 000 põrsast. Nii palju, et kõik ei mahugi seitsmel hektaril ja kuuel korrusel laiuvas sigalas üles kasvama, vaid saadetakse üle Eestimaa veel 13 farmi.

Ükski suurfarm oma lähedale väikeseapidajat ei igatse. Tuleb katk, kehtestatakse ohutsoon, mis päästab tootmises põrgu lahti veel enne, kui haigus murda jõuab.

Kalev Korbun
Kalev KorbunFOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Põhja- ja Baltimaade suurima sigala seakasvatusdirektor Kalev Korbun, kelle vastutada on ca 130 inim- ja 50 000 seahinge, meenutab aega, mil inimesed kõndisid sigalate ümbruses vabalt ringi. Ta osutab vanale räämas majale sigala kõrval – siin tegutses kunagi baar. Lapsed said vanemate töö juures siga vaatamas käia. Nüüd on turvaväravate ja desomattidega piiranguala. Pärast seakatku saabumist rajati sigalasse sisse isegi söökla, et keegi tühja kõhu pärast asjatuid riske ei võtaks. Täna on söögiks pilaff samadest Ekseko sigadest. Mitte kaugel koridoris suunduvad samal ajal tiined emised põrsaid ilmale tooma.

Viimase vindi peal tiined emised lähevad poegima.
Viimase vindi peal tiined emised lähevad poegima.FOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Kohustuslik saunatamine

„Ma olen ikka üritanud tudengeid, kes on oma töötajate lapsed, siia sisse saada,“ ütleb Korbun. Riskid saab ju ohutusnõuetega maha võtta, ent igale külastajale peab sigala leidma uued jalavarjud ja riided sokkide, aluspükste ning rinnahoidjateni välja.

Tööpäeva alustatakse sigalas kuuma duši ja kohustusliku 80kraadise saunaga, kus töötajad laulavad laval istudes mõned korrad läbi „Sepapoisse“. Siis on teada, et nõutud saunaminutid on täis ja võib loomade juurde minna. „Nagu Eeva tuled uude maailma,“ muheleb Korbun.

See kõik teebki kohtumise elus koduseaga võimalikuks vaid väga privilegeeritutele. Ja samal ajal on siga üks enam levinud loomi sel planeedil. Ning keskmine Eesti inimene sööb aastas umbes 40 kilo sealiha.

Maaülikooli värskelt lõpetanud söötmisspetsialist Anette Toodo nendib, et kooliajal ei saanud liiga tihti siga näha.
Maaülikooli värskelt lõpetanud söötmisspetsialist Anette Toodo nendib, et kooliajal ei saanud liiga tihti siga näha.FOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Õuevalgust kunagi ei näe

Inge Nuut on Ekseko sigalas töötanud 20 aastat. Ta näitab meile imetavaid emiseid. Ühes sulus siblivad ema ümber 6. juunil sündinud 13 põrsast. Meie põgusa vestluse ajal tuleb vähemalt kahes sulus ilmale uus elu. Poegivad emised lamavad vaikides. Segaduses esmasündinu peab leidma ise nisa. 28 päeva saab ta selle küljes rippuda ja kaaslastega olelusvõitlust pidada. Nõrgimad hukkuvad. Teised astuvad seaellu.

See põrsake sündis 7. juunil kella 11.40 paiku.
See põrsake sündis 7. juunil kella 11.40 paiku.FOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Kultpõrsastest saavad nuumloomad. Parimatest emispõrsastest kasvatatakse uued põrsaste produtseerijad.

Nuumsead, kes homme Rakvere lihatööstusesse sõidavad, näivad viisakas vormis, reipad ja tohutult uudishimulikud. Isegi liikumisruumi on veidi, ehkki siga ju õuevalgust kunagi ei näe. Emis aga poegib oma kolme „tööaasta“ jooksul kuus-seitse korda ning saab pärast iga pesakonna võõrutamist neli päeva puhata, enne kui uuesti seemendatakse.

Praegu on Eksekos ca 8300 poegivat emist, ent seda hulka plaanitakse vähendada 7600ni, et ruumi oleks rohkem ja loomade heaolu parem. Põrsale tuleb tagada 0,3 ruutmeetrit pinda, praegu on seda 0,35 ja eesmärgiks 0,4. Nii on loomad tervemad.
Praegu on Eksekos ca 8300 poegivat emist, ent seda hulka plaanitakse vähendada 7600ni, et ruumi oleks rohkem ja loomade heaolu parem. Põrsale tuleb tagada 0,3 ruutmeetrit pinda, praegu on seda 0,35 ja eesmärgiks 0,4. Nii on loomad tervemad.FOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Kalev Korbun võtab sülle põrsa, kes on esimest päeva emast eemal. Siga kisab, kuid rahuneb kiiresti ja jääb vaikides vaatama. Korbun arvab, et suurfarmi sea elu ei ole halb. Ta usub, et emised on õnnelikud, kui nad poegima lähevad. Ning uudishimulikud nuumsead elavad 150 päeva väärikalt ja mänguliselt.

Korbun kiidab sigala töötajaid ja nendib, et häid töökäsi oodatakse väga. Sigala töötajad ei kurda talle kehva palga või töötingimuste üle. Kõige raskem olevat hoopis see, kui ei saa haiget looma aidata. Rõõmu valmistavad aga põrsad.

Inge Nuut paitab parimas eas nuumsiga.
Inge Nuut paitab parimas eas nuumsiga.FOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Inge Nuut paitab homme Rakverre suunduva sea kärssa ning nendib, et tema ju näeb ainult elusaid loomi. Kas ta sööb sealiha kuidagi teisiti kui see, kes pole ealeski siga näinud? Suurema austusega? Nuut mõtleb viivuks ning arvab siis, et tema liha peale kunagi nina ei kirtsuta: liha on alati väga hea.

Ekseko seafarm kuulub AS HKScan Estonia tütarfirmale AS Rakvere Farmid, ning sigadest, kellega hüvasti jätame, saab lähipäevil värske liha Rakvere kaubamärgi all.

Umbes 90päevased sead on ülimalt uudishimulikud.
Umbes 90päevased sead on ülimalt uudishimulikud.FOTO: JASSU HERTSMANN | EKSPRESS MEEDIA

Kas Eestis veel kunagi põrsast süles hoida saab, ei julge ennustada keegi. Seakatk ei näi kuskile kaduvat. Kui 2018–2020 seda kodusigadel ei esinenud, siis 2021. aasta suvel murdis katk taas ühte farmi. Tänavu aprilli lõpu seisuga on uuritud 19 surnud metssiga, seakatk tuvastati kuuel.

Praegu muretsevad seakasvatajad aga hoopis kallinevate söötade ja energia pärast. Sea hind ei ole selle kõrval kuigi kõrge. Täpsemalt maksab rümba kilo 1 eurot ja 80 senti.

Miks peaks inimene siga nägema?

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi tunnetab oma igapäevatöös, miks ei ole hea, kui inimesed ei kohtu teiste liikidega, sh sigadega.

Nimelt omistab loodusest võõrdunud inimene sellele inimühiskonnas toimivad reeglid ja tõekspidamised. Lihtsamalt öeldes – püüab kõiki kogu aeg surmast päästa, nagu surm polekski osa elust, vaid midagi võigast ja julma, mida ilmtingimata peab ära hoidma.

Näiteks on traktor pikalt seisnud ja linavästrik kapoti alla pesa teinud. Inimene helistab ametkonnale, et linavästrik päästetaks. Või oodatakse, et riik reageeriks, kui üks valge-toonekurg on surma saanud ning paariline pojaga üksi jäänud.

Talvi sõnul peab mängu tulema evolutsioon ja looduslik olelusvõitlus. Kui veab, suudab vanem poja ise üles kasvatada. Kes on vilets, rumal, aeglane, tühmakas, see jääb nälga või murtakse maha.

„Oleks vägivaldne sekkuda alles jäänud pesakonna ellu. Võib-olla peaksime likvideerima hoopis valge-toonekure, kes on inimkultuuri arvestades ju kõige suurem mõrtsukas? Sööb maas pesitsevate lindude pesasid, konnasid, nokib surnuks hiirepesa,“ provotseerib loodusteadlane ning soovitab inimestel rohkem oma liigikaaslaste eest hoolitseda ja loodust usaldada.

„Rohepöörde raames peaks rääkima hoopis tarbimisharjumustest ja mitte nii palju näiteks taarakäitlusest, see on sekundaarne. Olulisem on toidu raiskamine või kas peab üleüldse nii palju sööma. Loomse toidu hind on liiga madal, sellest tuleneb ka vähene väärtustamine,“ arvab Talvi.

Allikas

Seisukoht | Tanel Kiik ei astu tagasi, sest pank tõstaks ta tänavale?
Seisukoht | Tanel Kiik ei astu tagasi, sest pank tõstaks ta tänavale?
Pressikonverents Stenbocki majas. Foto: Karin Jaanus

Miks Tanel Kiik sotsiaalministri kohal pideva kriitika kiuste kuidagi tagasi astuda ei taha ning sellekohased nõudmisi kas ignoreerib või räägib, kuidas just edasitöötamisega võtab ta vastutuse?

Esmalt annab talle kindluse ilmne Jüri Ratase kui Keskerakonna esimehe toetus. Oma laste tööautoga vedamise tõttu haridusministri kohalt Mailis Repsi tagasiastumist nimetas Ratas suureks kaotuseks. Ajal, mil Ratasel endal puhkes skandaal „joogid autosse“, viskus just Kiik peaministri büroo endise juhina Ratase kaitsele. Ratas ei saa lubada Repsi kõrval ka Kiige kui teise oma lähima usaldusaluse kaotust, see paneks ka Ratasele endale enne presidendivalimisi luuseri pleki külge.

Kuid peamine põhjus, miks Kiik ei saa tagasi astuda, paistab olevat hoopis tema 156 tuhande euro suurune eluasemelaen. 30-aastase laenu korral on igakuine tagasimakse ligi 800 eurot, kuid 10-aastase puhul juba 1600. Ministriportfellist loobudes pole Kiigel kohta riigikogus, kuhu tagasi minna – rahvas ei valinud teda sinna. Järelikult pole ka mingit garanteeritud sissetulekut.

Kust aga äpardunud minister veel hakkaks üleöö piisavalt palju palka saama, et pank ei tõstaks tagasimaksetega jännijäämise korral teda ilusast korterist lihtsalt tänavale? Nii ei jäägi muud, kui kümne küünega ministritoolist kinni hoida, mida me kõik piinlikkusega peame pealt vaatama. Esimese kahe viiruselainega on Kiik meie tervise peal juba oma võimeid katsetanud, nüüd tulgu või kolmas, kuid pädevamat ministrit ei saa Eesti riik lubada, sest ministril on vaja laen tagasi maksta?

Allikas

PARMUDE VIHANE RÜNNAK | Higi meelitab kaunisilmseid verevõtjaid. Just praegu on neid kõige enam

Nipp kõigile, kes juuli leitsakupäevadel parmudega hädas: kui tahad neid pildistada, ei tule nad ligi mitte iialgi! Kui tahad rahus päevitada, on nad kohal.


VIIO AITSAM / MAALEHT

Metsanaine Aira Toss ütleb, et veel kindlam, kui keha päikese jaoks paljaks võtta, on reha või mõni muu tööriist kätte haarata – töötegija higi meeldib parmudele kõige rohkem. Ka suurte loomade lähedus meelitab neid.

Kõige verejanulisemad ongi nad praegu, juuli esimesel poolel, kui emastel parmudel kõige ägedam munemise aeg.

Naisõiguslastel ei tasu parmude elukommetesse süveneda, sest üheselt tekitavad need kõva sümpaatiat meessoo suhtes: vaid emased on need, kes pärast viljastamist ihkavad ainult ja ainult verd. Isased parmud toituvad taimsetest mahladest, nektarist.

Parm, kibun ja sõgelane

Üldiselt on vereimeja tulekut ikka märgata, kuid üks sort parmusid, need hallid, keda mõnel pool nimetatakse ka pimeparmudeks, üllatavad ootamatult.

Nemad on need, kes ei hooli ainult palavast päevast, vaid võivad välja ilmuda ka õhtuti, varjus ja lausa pimedas.

Ent parmusid ongi mitut sorti. Tartu entomoloog ehk putukateadlane Jaan Luig õpetab internetis nendel vahet tegema, väites, et parmud on kärbselised, keda jaotatakse kolme suuremasse rühma.

Kõige suuremas rühmas on läbipaistvate tiibade ja vöödiliste silmadega n-ö tavalised parmud (perekonnad Tabanus, Hybomitra, Atylotus).

Teises on väiksemad tumedalaiguliste tiibade ja kirjude täpiliste silmadega kibunad (perekond Chrysops).

Kolmandas rühmas (perekond Haematopota) on hallid, marmorja tiivamustriga sõgelased. Peale kõigi nende üks suhteliselt harva kohatav parmlane, kes meenutab välimuse poolest mesilast.

Luigi järgi on Eestis parmusid 36 liiki. Neid rühmades täpsemalt määrata on aga vaevaline. Näiteks suure veiseparmu ja sudeediparmu eristamisel peab oskama vahet teha ka taguotsamustri kolmnurkadel…

Nn hall parm tekitab pildistades lausa meeltesegadust, kuna makroobjektiivi abil muutub ta imeilusaks putukaks, kel kaunid värvilised silmad ja mustrilised tiivad.

Just parmude silmad on kui imetegu! Kõikidel parmudel on värvilised, triibulised või täpilised kaunid silmad – kui vaid mahti oleks vereimejale lähedalt otsa vaadata.

Lätlased ja tuhat kollast

Raikküla Farmeri karjakud ütlevad, et laudast ei tasu parmu otsida – need on lehmade kallal ikka karjamaal. Ootamatult avastame parmuuputuse aga lüpsiplatsiruumi akna pealt.

Klaasil on lendamas kolme sorti parmusid – hiigelsuured, kelle ristime veiseparmuks (igaks juhuks jääb võimalus, et on sudeediparm), keskmist sorti läbipaistvate tiibadega parmud, kellele nimetust ei oska anda, ja on ka väikesi hallitiivalisi.

Üks keskmine tuleb jalga hammustama – vereohver pildistamise nimel…

Kui lõuakäärid nahasse vajutatakse, on ikka valus küll. Parm surub oma lõuad imedes aina sügavamale, on lõpuks ise lausa upakil, ja kui lõpetab, jääb nahale veretilk. Neli hammustust kannatan välja, parm oleks jätkanud…

“Eile käisin metsas, jätsin töötava mootoriga auto korraks metsaserva,” jutustab lüpsiplatsil parme püüda aidanud mees. “Kui tagasi tulin, oli auto parmusid täis, neid oli seal ikka tuhat. Need on sellised kollakad, keda kutsume ka lätlasteks…”

Kehtna karjaaias püsimatult liikuvate hobuste kohal on näha suuri lendajaid. Õnneks on nõrga tuulega ilm ja parme seetõttu vähem.

Aga muidu peetakse talli juures kõige hullemaks neid suuri, keda kutsutakse helikopteriks, kuna nad lendavad kohale isevärki põrinaga ja ajavad hobuseid hulluks.

“Üldtunnus on, et vihma eel tegutsevad kõik parmud väga intensiivselt,” selgitab Kehtna hobusemees Kalju Laiapea, kes räägib, et põhiliselt käivad hobuste kallal hallid parmud (“need tohmused”), “ühed kirjud” ja kolmandaks suured, kes hammustavad väga valusasti.

Parmud ka valivad objekti. Näiteks tumeda hobuse peale tullakse sagedamini, heledama peale harvemini.

“Usun, et see, keda just hammustama tullakse, sõltub paljudest asjadest. Näiteks stressis inimest rünnatakse rohkem ja ilmselt kehtib see ka loomade suhtes,” on Laiapea tähele pannud.

Vanasti tehti parmumääret

Kalju Laiapea meenutab, et kunagi kolhoosiajal oli olemas tõhus parmuvastane määre, mis aitas ühe määrimisega hoida putukaid loomadest pool päeva eemal.

Määrde koostist ta ei mäleta – kas midagi ihtüooli või tökatiga.

“Kui siin oli Bolševiku kolhoos, kirjutas üks mees kord Listi-nimelisele hobusele määrdega ühele küljele “Listi” ja teisele “kolhoos Bolševiku esimene brigaad”,” muheleb Laiapea.

Tal on pajatada ka lugu, kuidas professor Olev Saveli tõi kord Austraaliast kaasa veiste kõrvarõnga, mis oli töödeldud parmuvastase vahendiga.

“Austraalias kasutati päeval vängemaid ja öösiti vähem vängeid rõngaid. Ta tõi kaasa päevase rõnga, mille pakkis viiekordsesse paberisse, kuid ikka lennukis daamid kirtsutasid nina.”

Kes parmude ajal rahus metsas ringi käia tahab, peaks Laiapea õpetuse järgi enne ohtralt sööma küüslauku, mis peletab peale parmude ka sääsed ja puugid.

“Siis kutsu kaasa naisterahvas, kes küüslaugulõhna ei karda, ja oled 50 protsenti pääsenud mees,” õpetab Kalju Laiapea.

Vist süüakse Eestis vähe küüslauku, sest parmud elavad visalt edasi.

Kohe ei plahvata

Kui emased saavad oma 0,2 kuupsentimeetrit verd kätte, sätivad nad end kusagile rahus istuma.

Viie kuni kümne päeva pärast poetavad vee lähedusse, mõne lehe, varre vms külge munad, korraga 400-600.

See kogum ei plahvata kohe uueks parveks. Igast munast koorub tilluke vastne, kes kukub vette või niiskele pinnasele. Kuni 10 kuu jooksul teeb vastne läbi kuus kestumist, enne kui nukkub.

Alles nukust tuleb välja tiibadega valmik, päris parm, kes hiliskevadel alustab uut eluringi.

See viimatine jutt on pärit entomoloog Hans Remmi juhendist “Eesti NSV parmlased (tabanidae): juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks”. Me infoajastul on 1957. aastal ilmunud juhend pea ainus kirjapanek, kust parmude kohta täpsemat teavet saab.


TASUB TEADA

Parmud
– Kuuluvad kahetiivaliste seltsi, kärbseliste alamseltsi, parmlaste sugukonda.
– Maailmas on parmlasi (Tabanidae) ligikaudu 3000 liiki, Eestis 36 liiki.
– Kehapikkus võib olla 7–26 mm, iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad.
– Verd imevad vaid emased, kelle suised töötavad kääride põhimõttel.
– Tegutsevad päeval, on aktiivsed mai lõpust kuni septembri keskpaigani, eriti aktiivsed juuni teisel ja juuli esimesel poolel.
– Elavad kuni kaks aastat.

Allikas: Hans Remm, “Eesti NSV parmlased (tabanidae): juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks”; ilm.ee, Jaan Luig

Allikas

Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse valitsuse juhitav siseministeerium plaanib sisserännet Eestisse suurendada. Eesti kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks Eestis elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eestis toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab Eestis elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot Eestis toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olemasolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisemaid Eestiga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka eesti keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, olema kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilisemat lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat Eesti venekeelset meediat, on emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast Eestis toimuvaga kursis. Seepärast jätkab siseministeerium taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt Eesti ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse Eesti uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olemasolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olemasolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. Eestis elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine Eestis toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september 2021 kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07.2021 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku Aafrikast ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maailma maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus

Selle aasta maikuu tundub olevat eriline – nimelt nõuavad meeleavaldusi provotseerinud intrigandid raha neilt, kes seda takistada püüdsid.

Indrek Tarandi nõuetest EKRE vastu kirjutasid Uued Uudised loos “Indrek Tarandi kaasused on Eesti justiitssüsteemi häbiplekk”, nüüd on sellele lisandunud Florian Hartlebi väljapressimislugu, või nagu kirjutab Õhtuleht: “Saksa politoloogiadoktor nõuab Vooglaiult hüvitist. Tunnistajad: ta ise provotseeris! /…/ Lapsevankriga isa, kes meeleavaldusel odinlastega sekeldustesse sattus – nii on avalikkuse ette jõudnud Saksa politoloogiadoktor Florian Hartleb, kelle kohtuasja teisipäeval Harju maakohtus arutati.”

Eestis töötav saksa äärmuslane Hartleb läks kõnealusel päeval Eesti 200 ürituselt lapsevankriga läbi Vabaduse väljakul toimunud rändevastase miitingu, nimetas sealolijaid fašistideks ja rammis siis lapsevankriga turvamehi, naine filmis kõrvalt provokatsiooni kulgu – selline on loo üldtaust. Mees ise on tunnistanud, et ägestus, kuid asus siiski Varro Vooglaiult väidetava valeinfo eest raha välja pressima.

Mõned kommentaarid Õhtulehe loo alt.

“Välismaalasel pole õigus sekkuda oma välismaal asuva elukohariigi poliitikasse, osaleda partei töös, kuuluda elukohariigi parteisse ja võtta osa meeleavaldustest.”

“Saksa politoloogiadoktor peaks hüvitist maksma moraalse kahju tekitamise eest eesti rahvale riigi pealinnas.”

“Sõimates eestlasi fašistideks, olles samal ajal nende järeltulija, on ikka kõrgem pilotaaž. See tüüp meenutab roojavat isendit võõra ukse taga, kes küsib paberit ja kui saab eitava vastuse, siis kaebab kõik kohtusse. Miks see “politoloog” oma kodumaal ei tegutse? Kas tase ei võimalda?”

“Talle ei meeldinud, et tema lapsevankri rünnakut provokatsiooniks nimetati, tema olla olnud emotsionaalselt häiritud lihtsalt. Aga MIKS sel juhul naine eemalt filmis?”

“Minu vanaema nimetas selliseid flooriane kiduussideks. Ei tea, miks…”

 

The post Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne”

[embedyt] https://www.youtube.com/watch?v=Aw5tjX7j-nE[/embedyt]

Riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE) tundis Soome saatkonna ees peetud meeleavaldusel muret suundmuste pärast, mis loovad pretsedendi Päivi Räsäneni kaasuse näitel.

“Soome on meile olnud eeskujuks, kuid nüüd näeme, et seal on see vaenukõne seadus juba olemas ja viib selleni, et kui kristlane tsiteerib oma põhisedaust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne.,” rääkis Helme.

The post Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne” appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

 

Kaks vaktsiini, mida tuleb uuendada kümne aasta tagant

Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.

 

Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.

«Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu.

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Eelmisel aastal vaktsineeriti trauma tõttu 17 ja revaktsineeriti 14 727 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 20 104 täiskasvanul.

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.

 

 

 

Loe otse allikast

Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut

Skandaalne pastor Annika Laats on saanud kuulsaks Piibli ümbertõlgendamisega homoseksualismi õigekstunnistamise nimel, nüüd aga käib tema valitsetav kogudus ka riigiga kohut.

BNS kirjutab: Harjumaal asuv Risti kogudus esitas kassatsioonikaebuse 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse küsimuses.

Nii kirikust leitud münte kui ka sealt ära viidud Võidukaaregruppi peab riik enda omaks, Risti kogudus soovib koguduse omandiõiguse tunnustamist. Kui Harju maakohus tunnistas Võidukaaregrupi osas Risti koguduse omandiõigust, siis Tallinna ringkonnakohtu otsusel on nii kujud kui ka mündid riigi omanduses.

Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke „Surmatantsu“ kõrval.

Sama hagiga taotleb Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on oma otsuses seni leidnud, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Praegu hoiustatakse neid Harjumaa muuseumis.

Tundub, et kui kirikuõpetaja läheb vastuollu Piibli õpetusega, siis pole talle probleemiks ka riigi omandit enda valitsemise alla nõuda.

The post Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Jüri Ratase kuulus saemehe pilt on petukaup?

Riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes valmistub presidendiks kandideerima, on postitanud sotsiaalmeediasse järjest pilte tööhoos. Viimatised postitused aidaukse värvimisest ja puusaagimisest on aga meemimeistritele ja muidu teravmeelitsejatele hulk nalja pakkunud. Nii on palk õlal ja saag käes olevat Ratast võrreldud näiteks Arnold Schwarzeneggeriga.

Tähelepanelikumad on aga kahtlustanud, et Ratas teeb “putinit” ning nii võib järgmisena leida teda kurgedega lendamas või tiigrit silitamas. Nimelt tundub puusaagimise etüüd olevat petukaup, sest palgiots on värske lõike jaoks kahtlased pehkinud ja sae juhtplaat samal ajal kummaliselt puhas.

 

The post Jüri Ratase kuulus saemehe pilt on petukaup? appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast