Einselni põrm maetakse 2. aprillil USA-s Arlingtoni sõjaväekalmistule ERR

 - pics/2018/03/51400_001_t.jpg
 

Eesti
21.03.2018 
Aleksander Einseln
Autor/allikas: mil.ee

Eesti kaitseväe endise juhataja, eelmisel aastal surnud kindral Aleksander Einselni põrm maetakse aprilli alguses Ameerika Ühendriikidesse riigi tähtsaimale, Arlingtoni sõjaväekalmistule.

USA armee koloneli Aleksander Einselni matusetseremoonia peetakse 2. aprillil kell 15, selgub Arlingtoni kalmistu ametlikult kodulehelt. Tseremoonia peetakse kalmistu peahoones.

Tseremooniast võtab osa kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, edastas kaitseväe peastaap.

Matmisele järgneval päeval külastab Einselni hauda ka president Kersti Kaljulaid, kes osaleb 3. aprillil Washingtonis kolme Balti riigi presidentide ja USA riigipea Donald Trumpi kohtumisel.

“Külastame Arlingtoni kalmistut ja kindral Einselni hauda päev hiljem,” ütles presidendi kantselei avalike suhete direktor Taavi Linnamäe kolmapäeval BNS-ile, pidades silmas matuse päeva.

Taastatud Eesti Vabariigi kaitseväe esimene juhataja kindral Aleksander Einseln suri 16. märtsil 2017 ning 31. märtsil saadeti ta Tallinnas Jaani kirikust ja kaitseväe kalmistult kaitseväeliste austusavaldustega viimsele teekonnale. Ärasaatmisel osalesid ka president Kaljulaid, kaitseminister ja kaitseväe juhataja.

Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1950-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. USA relvajõududes tõusis ta koloneli auastmesse.

1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Arlingtoni sõjaväekalmistu asub Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis, Washingtoni naabruses. Kalmistu asutati 1864. aastal ning sinna on maetud muu hulgas nii Ameerika Ühendriikide kodusõjas, Teises maailmasõjas kui Korea ja Vietnami sõjas langenud. Arlingtoni kalmistule on sängitatud ka Ameerika Ühendriikide 35. president John F. Kennedy.

Täna näeb «sinist» verekuud koos täieliku kuuvarjutusega

Superkuu

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Astronoomide teatel näeb täna, 31. jaanuaril maailma paljudes paikades ebatavalist kosmilist fenomeni,  «sinist» verekuud, mis on superkuu, koos täieliku kuuvarjutusega.

Superkuu tähendab seda, kui Kuu on oma liikumistrajekdooril just täiskuu ajal Maale kõige lähemal, mille tõttu Kuu paistab Maalt vaadatuna 14 protsendi võrra suuremana ja 30 protsendi võrra heledamana.

Superkuu

FOTO: LUIS ROBAYO/AFP/SCANPIX

Seda põhjustab asjaolu, et Kuu liigub elliptiliselt, kõige lähemas punktis on ta Maast umbes 363 000 kilomeetri ja kõige kaugemas punktis umbes 405 000 kilomeetri kaugusel.

Termini «superkuu» võttis 1979. aastal esimesena kasutusele USA astronoom Richard Nolle. Teaduskeeles kannab see fenomen ingliskeelset nimetust perigee-syzygy of the Earth-Moon-Sun system.

Nüüdse kuuvarjutuse ajal näeb ka verekuud (Blood Moon). Selle fenomeni puhul saab Kuu veripunase värvuse Maa atmosfääri äärtelt tungiva päikesevalguse tõttu. 

Superkuu

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Mis puudutab aga niinimetatud sinist Kuud (Blue Moon), siis sellega tähistatakse täiskuu ilmumist taevasse ühe kalendrikuu jooksul juba teistkordselt. Kuutsükkel on 29,5 päeva, kalendrikuu aga 28 – 31 päeva, seega ei näe ühes kalendrikuus just sageli kahel korral täiskuud.

Eestis näeb tänast kuuvarjutust osalise varjutusena, sest täisvarjutus lõpeb pool tundi enne Kuu kerkimist horisondile. Kuu tõus leiab aset kell 16.38 ja siis saab varjutust vaadata veel poole tunni jooksul. Maa vari kaob Kuu eest lõplikult kell 18.00 ja siis on taas näha täiskuud.

Osaline kuuvarjutus 

FOTO: Hannibal Hanschke/Reuters/Scanpix

Kuuvarjutus leiab aset siis, kui maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule, varjates selle.

Eelmisel korral nägi sellist kuukombinatsiooni, «sinist» verekuud, mis oli superkuu, koos täieliku varjutusega 152 aastat tagasi, 31. märtsil 1866. aastal.

Järgmine täielik kuuvarjutus on selle aasta 27. juulil. 

Allikas

Ajateenija meenutab: Herem marssis sisse, mina lamasin palja tagumikuga laual

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku nimetada järgmiseks kaitseväe juhatajaks praeguse kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Martin Heremi, kes asuks ametikohale 5. detsembril.

Õhtuleht avaldab ühe endise ajateenija meenutuse kohtumisest Heremiga, mis jäi ehk mõlemale poolele meelde, kuid oli Eesti kaitseväes kindlasti ajalooline. Hoiatame, et tekst on veidi kirev ja eheduse säilitamiseks me seda muutma ei hakka.

“Väljaõpe sai läbi, olin Tartus tagasi, aega omajagu mööda veerenud ja kätte jõudnud see päev, kui pidulikul pataljonirivistusel loeti ette pataljoniülema käskkirjad, millega omistati ajateenijaile uusi auastmeid.

Mina aga olin suutnud vahepeal kerge südamelihasepõletiku hankida, mille suuremalt jaolt juba püstijalu olin läbi põdenud, aga mille tõrjumiseks endiselt igapäevaselt sigavalusaid süste persse sain.

Ja siis juhtuski kuidagi nii, et just tolsamal päeval ei olnud pataljoniarsti kohal ja vanemad med.vennad, kes kohe saabuva metsalaagri järel pidid reservi pääsema, olid rivistusel – ja mina, värske med.vend, jäin laatsaretti valvama. Tsivilistist velsker, punapäine proua oli aga pati arstilt saanud korralduse mulle rivistuse ajal järjekordne annus rohulahust persse pressida.

Need süstid olid sigavalusad. Ravim oli kristalne pulber, mida NaCl sees lahustati ja siis läbi jämedanõelalise süstla lihasesse suruti. Kui pulbrit piisavalt hoolikalt lahuses läbi ei raputanud, siis… Oi. Ai.

Ja nii ma olin siis kõhuli med.punkti ülevaatuslaual, marlitutsakas karjumahakkamise vastu hambus, perse paljas ja higipull otsa ees jälgimas, kuidas proua sadistliku mõnuga rohukapi ees mulle järjekordset valudroogi valmis raputas.

Hetk, sekund enne seda, kui ta valmistus seda kuradima kanalisatsioonitoru meenutavat nõelajurakat mu tagapalgeisse rammima, avanes med.punkti uks ja sisse marssis nooremleitnant Herem.

Ma ei osanud midagi suurt arvata, aga niipalju mu hirmuähmas aju suutis genereerida, et olukorras, kus ma olen abitus seisusndis kõhuli, püksid rebadel, ei ole mul ilmselt vaja garnisonimäärustikku punktuaalselt jälgida ega püsti karata.

Nii ma siis jälgisin, kuis Herem tõsisel muigel oma hiigelsaabastega üle läikiva linoleumi mürtsutas ja minu ees seisma jäi. Põrnitsesin teda, unustades isegi marlitupsu hammaste vahelt sülitamast.

„Et sedasi!” müristas Herem. „Teate, tavaliselt ma ajateenijate järele ei jookse, reamees, ja veel vähem palja persega ajateenijate järele, aga mul on teile üks paber ette lugeda!”

Ja võttis mapi vahelt valge paberilehe ning luges sealt: „Käskkiri! Vastavalt otsusele number see ja too, prim too ja see, käsin: omistada reamehele kaitseväeline auaste kapral alates kuupäevast see ja see! Alla kirjutanud: Tartu Üksik-Jalaväepataljoni ülem kapten Klettenberg!”

Luges, voltis paberi kokku, pistis selle mulle pihku ja tõmbas siis frentšitaskust välja kaks tuliuut rohelist pagunit, millest kummalgi üks triip. Pani need “laibaletile,” kus ma palja persega olukorra skisofreenilisust tunnistasin, surus kätt, pööras kannapeal ringi ja lahkus.

Riviplatsilt kostis Eesti hümni. Nagu minu auks. Minu, palja persega värske Eesti Kaitseväe laskur-sanitar-autojuhut kaprali auks.

Nii sai minust esimene ja viimane ajateenija Eesti Kaitseväe ajaloos, kes on auastmekõrgenduse vastu võtnud palja persega.”

Allikas

Lugeja kiri: Jüri Ratas eksib – alkohol on esmatarbekaup!

Laua viin. | FOTO: ELMO RIIG/SAKALA
 

Selle asemel et valada krokodillipisaraid purjutava rahva pärast, tuleks kõik aktsiisist riigikassasse laekuv suunata rahvatervise hüvanguks, leiab lugeja.

 
 
 
Alkohol on kristliku kultuuri esmatarbekaup ning just sellega eristub kristlus araabia, hindu, hiina, aborigeenide ja indiaanlaste kultuuriruumist.

Eesti on surutud kahe kristliku kultuuriala vahele: ühel pool valitseb luterlus ning teisel pool laiutab nn õigeusklik kirik. Vaatamata teineteise maapõhja needmisele, on nii ida kui ka lääne kirik ühel meelel: armulaua sakramenti peab täitma, võtma vastu nii Jeesus-jumala ihu kui ka vere. Kusjuures see veri on lihtlabane ärasõnutud vein.

Kuidas saab väita, et armulauavein ei ole kirikus esmatarbekaup? On ju! Ning praegu veel peaminister Jüri Ratas peaks oma perekondliku kristluse tausta tõttu seda väga hästi teadma.

Kuna Eesti elanikud peavad end kuuluvat kristliku kultuuri mõjualasse, on igasugune jutt jumalavere mittejoomise patususest lausa Kristuse-teotus.

Nii nagu kristlikud ideoloogid ees, nii nende kuulajaskond taga. Nii mõnigi kirikumees on ütelnud, et ärgu tehtagu nende tegude, vaid tehtagu nende sõnade järgi. Ja see ei mõju kohe üldse.

Rohke alkoholiga peetakse nii parteide peod kui ka valitsuse ametlikud vastuvõtud. Nagu kirikuõpetajad, nii peavad ka poliitikud õpetavaid ja suunda näitavaid kõnesid, mida seltskondlikult on vaja millegagi kinnitada. Sagedasti sellesama Jeesuse lepinguverega. Või konjakiga. Või Vana Tallinnaga. Sest siin kristlikus komberuumis ei saa jutte kinnitamata jätta. Pole veel kuulnud, et sinasõprust juuakse, hoides käes klaasitäit mullivett.

Veel alamal astmel toimib samasugune käitumismall ettevõtete pidudel ja koduste tähtpäevade tähistamisel.

Ülemate ja alamate alkoholitarbimist eristab põhiliselt see, et ülemad joovad oma pidudel riigi või ettevõtte raha eest, alamad aga palgaeurode eest, kui neil juhtumisi mõni vaat kuskil keldrinurgas käärimas pole.

Väites, et alkohol pole esmatarbekaup, viitab Jüri Ratas toiduainete riiulite poole. Ning see on eriti silmakirjalik või lihtsalt rumal. Sest iseäranis kangemaid alkoholi sisaldavaid jooke ei osteta Eestis poest selleks, et juua neid nagu piima ja keefirit pudru ja võileiva kõrvale. Hoopis vastupidi: alkoholiklaasi enda ette tõstes üteldakse esmasena kõigepealt toost või tervitussõnad ning alles siis haugatakse teisesena sööki – võileiba või hapukurki.

Poliitikast arusaamiseks pole tähtsaim mitte see, mida räägitakse, vaid see, mis maha vaikitakse. Ning antud juhul vaikitakse maha kristlik komberuum, mis oma armulaua sakramendi ning selle ühiskondliku järellainetusega on kogu alkoholitarbimise innustaja.

Niisiis, kristlik kirik on alkoholitarvitamise toonud meie komberuumi ning seepeale ära ehmatanud, kui kellamees Lible end purju joob, sest tahab veel maa peal õndsaks saada – kas või purjus oleku ajaks.

Meie häda on saanud alguse sellest, et kreeklased, kes koostasid kristliku kiriku, on aastasadu olnud veinijumala Dionysose austajad. Pikaajaline viinamarja kasvatamise ja viinamahla tarvitamise kogemus on lõunapoolsetes maades loonud komberuumi, kus alkoholi tarvitamine ei tekita samasugust ängi nagu meil põhjamaades.

 
 
 
Seal puututakse juba lapsest saati viinamarjadega kokku, tehakse vahet ja osatakse eristada, mis on parem maitse- ja muudelt omadustelt. Hinnatakse kõike, mis käärinud viinamarjamahla tarbimisega kaasas käib. Sealhulgas pikki ja sisukaid lauakõnesid.

Kui sealsed lapsed jõuavad teismeikka, pole viinamarjad ning viinamahlad neile midagi erilist.

Eestis on teistmoodi. Luterlik kirik salgab laste ees veini ja muu alkoholi olemasolu maha. See on lihtsalt võõramaine tabu, mitte püha asi. Kui noortel jõuab kätte teismeiga, pole neil alkoholist suurt muud ettekujutust peale selle, et tegu on keelatud viljaga. Mis tähendab, et noored ei taju peale purjutamise alkoholi palju muid võimalikke väärtusi. Samal ajal teavad noodsamad noorukid väga hästi, kuidas plahvatusohtliku bensiiniga ümber käia.

Kõik kreeka ja ladina kultuuris teadvustatud lõhnaomadused, järelmaitsed ja muu esteetika on meie maarahva teadvuses teisejärguline.

Meil ju viinamarjad niikuinii ei kasva! Ah, eestlasele on kasina keeleoskuse tõttu mistahes viinamarjad niikuinii hapud.

Ainus, mis loeb, on pidudel tuju tõstev toimeaine – too kraadides mõõdetav. Ning nagu kevadel karjakoplisse tormav vasikakari, ahmivad teismelised alkoholi ligi pääsenuna kõike kättesaadavat. Selline kogemus alkoholist jääbki neid kuni elu lõpuni saatma.

Nagu veised end värskel ristikul täis söövad ning kõhus tekkinud gaasidest eluohtlikult punni paisuvad, nii teevad ka teismelised endale alkoholiga liiga, lausa eluohtlikult. Sest keegi pole neile õpetanud väärtusi, mis võiks alkoholi sisaldavates jookides peidus olla. Olgu või arstirohtude tõmmisena.

Samamoodi on kristlik õpetus toiminud suguelu valdkonnas. Kristlusest eeskuju võttes väideti soveti ajal N. Liidus, et neil ei ole seksiga probleemi, sest kommunistlikul maal lihtsalt ei ole seksi. Samamoodi kiitleb tšetseen Kadõrov täna, et nende maal pole homosid. Kuigi on. Sest ta isegi tapab noid.

On märgiline, et sõna «seks» on eesti keeles laensõna. Nagu importsõnad «kohv» või «sputnik» või «ridikül». Kristluse sõnumis on suguelu ropp, lausa patt. Munkadele ja nunnadele üldse keelatud. Ehkki maa on tarvis täita lastega.

Kui teismelised luterlikus kultuuriruumis suguellu astuvad, on nad suguelu vallas sama rumalad kui alkoholiga kokku puutudes. Tõsi, vanemate ja kooli seletamata jäetud asju võib IT-ajastul Google’i abil korvata. Selle võimaluse tõttu on tänapäeva teismelised arvatavasti kokkuvõttes targemad kui nende esivanemad.

Kui Jüri Ratas väidab Keskerakonna volikogul peetud kõnes, et valitsuse alkoholiaktsiisi poliitika peamine eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist, siis ei ütle ta silpigi, missugused peaksid olema muutused Eesti komberuumis.

Komberuum on seotud eeskujudega. Seega ootaks meie juhtoinastelt esimest sammu, mis muudaks praegu kehtivaid tervist kahjustavaid tavasid. Ehk nagu soovitas alkohoolikust Mihkel Raud oma kogemusele viidates Taavi Rõivasele: «Joo lihtsalt vähem!» Eriti oma rahvast esindades.

See on algatuseks palju parem lahendus kui mingi aktsiisi tõstmine. Selmet valada krokodillipisaraid purjutava rahva untsus tervise pärast, võiks kogu alkoholist laekuva aktsiisi suunata rahva tervise teadlikuks edendamiseks ja teavitustööks ning mitte ohkida, et riiklik vahendustasu alkoholi müügitegingutelt kipub summana liiga kasinaks jääma. Kui aastaks 2018 plaanitakse alkoholiaktsiisist maksutulude kasvu-kasumit pluss sada miljonit eurot, siis ilmselt ei ole inimeste tervis seatud selle otsuse man esikohale.

Helger Aaresild

Allikas

Kopli trollibusside asemikud rivistusid Vabaduse väljakule

6590403t1h4e92

Picture 1 of 20

Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) näitas Vabaduse väljakul äsja soetatud Volvo hübriidbusse ja MAN-i Euro 6 saastenormidele vastavaid linnaliinibusse, millest esimesed hakkavad järgmisel nädalal sõitma 9. liini trollide asemel.
 
 
 
TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul on valdavas osas Euroopa linnadest võetud suund autoliikluse vähendamisele, investeerides ühistranspordi arengusse.«Autostumist pole võimalik ohjeldada üksnes piiranguid kehtestades, nagu näiteks ummikumaks ning linnasüdame autodele sulgemine. Oluline on parandada ühistransporditeenust, muutes selle inimestele kättesaadavamaks ning mugavamaks. Tallinn oma tasuta sõiduga on saavutanud viimaste aastatega ühistranspordi kasutajate arvu hüppelise kasvu, ent kui soovime ühissõidukeid eelistavate inimeste hulka veelgi suurendada, peame pöörama erilist tähelepanu sõidumugavusele. Meie bussipargile saabunud 20 moodsat hübriidi ja 30 diiselbussi annavad selleks olulise panuse,» ütles Tamm.«Oleme esimestena Eestis võtnud ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele ning busside keskmine vanus langeb pärast 50 uue hübriidi ja diiselbussi saabumist 8,2 aastale. Seegi on muljetavaldav näitaja kogu Euroopa ulatuses,» lisas ta.TLT ostis 20 Volvo 7900 hübriidbussi ning 30 MAN-i diiselbussi, millest 20 on 12 meetri pikkused kaheteljelised ja kolme uksega bussid ning 10 on 18,5 meetri pikkused kolmeteljelised ja nelja uksega liigendbussid. Vabaduse väljakule rivistatakse üles kokku 15 bussi, igast liigist viis.Volvo 7900 hübriidis on 34 iste- ja 50 seisukohta, MAN Lion´s City GL-s (liigendbuss) 44 iste- ja 122 seisukohta ning MAN Lion`s City LE-s on 29 iste- ja 55 seisukohta.Uued bussid lähevad liinile 1.maist. Volvo hübriidid hakkavad sõitma 72. liini, mis asendab 9.liini trolle.Tallinn sulgeb maist trolliliini number 9 Keskuse – Kopli, mis on järjekorras juba viies sulgemisele minev trolliliin.Läinud aasta 1. jaanuarist sulges Tallinn Väike-Õismäele viivad trolliliinid number 6 Väike-Õismäe – Kaubamaja ja 7 Väike-Õismäe – Balti jaam, juba varem olid suletud trolliliin number 2 Mustamäe – Estonia ja number 8 Väike-Õismäe – Vabaduse väljak. Neid trolliliine asendavad bussiliinid number 24, 24A ja 22.

Pärast trolliliini number 9 sulgemist jääb Tallinnas tööle vaid neli trolliliini: number 1 Mustamäe – Kaubamaja, number 3 Mustamäe – Kaubamaja, number 4 Keskuse – Balti jaam ja number 5 Mustamäe – Balti jaam.

Trolliliinide sulgemise põhjusena on linn nimetanud vanade Škoda trollide amortiseerumist ja otsust nende asemele uusi trolle enam mitte soetada.