Rubriik: Kohus

Kohtu uudised

Kohus alustab Mikk Tarraste kriminaalasja arutamist 15. veebruaril

PRESSITEADE
Pärnu Maakohus
06.01.2021

Pärnu Maakohus pidas täna eelistungi Mikk Tarraste süüasjas, kus määras aja alustada kriminaalasja arutamist 15. veebruaril 2021.

Tänasel eelistungil andis kohus Mikk Tarraste talle esitatud süüdistuses kohtu alla ning jättis tõkendina määratud vahistamise muutmata. Kohus võttis menetlusse kõigi kannatanute tsiviilhagid kogusummas ca 350 000 eurot. Lisaks rahuldas kohus kaitsja taotluse kolme tunnistaja ülekuulamiseks, kokku on planeeritud üle kuulata 26 tunnistajat.

Loe otse allikast

Tartu Ringkonnakohus jättis põhiosas rahuldamata Toila valla apellatsioonkaebuse Päite-Vaivina tuulepargi asjas
22.12.2020

 

Tartu Ringkonnakohus jättis täna, 22. detsembril tehtud otsusega põhiosas rahuldamata Toila valla apellatsioonkaebuse Päite-Vaivina tuulepargi asjas

Kohtusse jõudnud vaidluse küsimus seisnes selles, kas Toila vald tohtis keelduda ehitusloa andmisest Päite-Vaivina tuulepargile.

Est Wind Power OÜ taotles 2015. novembris Toila vallalt projekteerimistingimusi tuulepargi rajamiseks. Kaitseministeerium kooskõlastas projekteerimistingimused ja Toila vald väljastas 2016.a jaanuaris projekteerimistingimused.

Loe otse allikast

Videoistung on mugav viis kohtuistungist osa saamiseks
PRESSITEADE

Viru Maakohus

18.12.2020

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja istungite päevakord nägi 16. detsembril ette istungit, mille toimumiskohana ei olnud märgitud mitte kohtusaali numbrit, vaid tegemist oli videoistungiga.

Mida kujutab endast videoistung ja kas ka ajakirjanik saab sellel mingil moel osaleda, uuris istungi vastu huvi tundnud Lääne-Viru maakonnalehe Virumaa Teataja ajakirjanik Aivar Ojaperv.

Loe otse allikast

Ringkonnakohus määras oma kasulapsi väärkohelnud naisele karistuse osaliselt tingimisi
PRESSITEADE
Tallinna Ringkonnakohus
14. detsember 2020

Tallinna Ringkonnakohus määras pöörata Malle Kobinile (68) mõistetud nelja aasta ja kuue kuulise vangistuse täitmisele osaliselt, mõistes koheselt ärakandmisele kuus kuud vangistust.

Ringkonnakohus jättis karistusest 4 aastat täitmisele pööramata kui Malle Kobin ei pane viie aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab ettenähtud kontrollnõudeid. Samuti määrati, et Malle Kobin on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Loe otse allikast

Riigikohus mõistis Karel Šmutovi muusik Kõmmari tapmises õigeks

Kuigi nii maakohus kui ringkonnakohus leidsid, et Karel Šmutov on Raivo Rätte (tuntud Kõmmarina) tapmises süüdi, arvab riigikohus vastupidi. Leiti, et Rätte ründas oma endist abikaasat ja süüdistatav üritas naist kaitsta.

Šmutovit süüdistati selles, et 2018. aasta 18. juuli öösel sõitis ta Tallinnas Kivi tänaval autoga tahtlikult otsa Rättele, kes suri saadud vigastuste tagajärjel paar tundi hiljem haiglas.

Prokuratuur esitas Šmutovile süüdistuse tapmises, kuid Harju maakohus mõistis ta tänavu 18. mail süüdi hoopis provotseeritud tapmises, sest ta pani teo toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Karistuseks määras kohus Šmutovile kahe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse. Otsus jäi muutmata ka ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu lahendi vaidlustasid riigikohtus Šmutovi kaitsjad, kes taotlesid tema õigeksmõistmist. Nende väitel ei sõitnud süüdistatav kannatanule otsa tahtlikult.

Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Rättele otsasõit polnud õnnetus, vaid toimus tahtlikult. Tõendatud on ka see, et Šmutov oli juhtunu ajal hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile kannatanu oma eelneva vägivaldse käitumisega.

Rätte saabus keset ööd Kivi tänava elumajja, mis kuulus talle ja tema endisele abikaasale. Seal peksis ta Šmutovit raudkangiga pähe ja kehasse, solvas ja ähvardas teda ning ajas alandaval moel autosse. Lisaks oli kannatanu käitunud provokatiivselt juba varem, saates solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Šmutovi erilist emotsionaalset seisundit näitas seegi, et ta ei suutnud hiljem mitmeid juhtunu üksikasju meenutada.

Tegemist oli hädaabi osutamisega

Samas leidis riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust, et Šmutov oli teo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis ning ta tuleb seetõttu kuriteos õigeks mõista.

Maakohtu hinnangul polnud süüdistatav enam hädakaitseseisundis, sest rünne tema vastu oli lõppenud – kangiga peksmine toimus elumajas ja õues füüsilist vägivalda Šmutovi suhtes enam ei kasutatud. Ent riigikohus asus seisukohale, et sel pole asja lahendamisel ainumääravat tähtsust, kas rünne Šmutovi enda vastu oli juba lõppenud või mitte.

Maa- ja ringkonnakohus olid nimelt tuvastanud, et süüdistatav sõitis Rättele otsa ka sellepärast, et kannatanu oli tarvitanud eelnevalt vägivalda oma endise abikaasa suhtes. Šmutov nägi enne otsasõitu naist auto tagavaatepeeglist ja soovis teda Rätte eest kaitsta. Süüdistatava sõnul oli Rätte suurim viha suunatud just oma endise abikaasa vastu ja tema peamine mure oli naise turvalisuse tagamine.

Kriminaalkolleegium selgitas, et hädakaitse hõlmab mitte ainult iseenda kaitsmist, vaid ka hädaabi osutamist teistele inimestele, kes on sattunud kas vahetu või vahetult eelseisva õigusvastase ründe sihtmärgiks. Praegusel juhul oli tegemist jätkuva ründeolukorraga. Rätte oli rünnanud naist varemgi ja politsei oli alustatud selle kohta kriminaalmenetluse. Vaid loetud minutid enne traagilist lõppsündmust oli Rätte löönud elumajas endist abikaasat ka raudkangiga pähe. Seejärel põgenes naine naabri juurde ja helistas sealt politseisse, kuid naasis Šmutovi pärast muret tundes sündmuskohale. Tunnistajad kirjeldasid Rätte raugematut agressiivset käitumist, mis jätkus ka õues.

Riigikohus märkis, et nii Šmutovil kui ka Rätte endisel abikaasal oli eelnevate sündmuste valguses alust karta, et Rätte võib rünnakut jätkata. Naine ise kinnitas, et just seda peljates alustas ta uuesti sündmuskohalt põgenemist.

Auto oli sobilik kaitsevahend

Kriminaalkolleegium selgitas, et kui hädakaitse puhul on võimalik valida mitme kaitsevahendi hulgast, siis tuleb eelistada ründaja suhtes säästvaimat. Autoga otsasõit lõpetas Rätte ründe ja ühtegi ründajat vähem kahjustavat, kuid sama tõhusat alternatiivset vahendit polnud süüdistataval parajasti käepärast. Samuti tuli Šmutovil otsustada väga kiiresti ning kohtud tuvastasid, et ta polnud üle elatud vägivalla ja saadud šoki tõttu päris adekvaatses seisundis.

Riigikohtu hinnangul ei saa Šmutovi puhul rääkida ka hädakaitse piiride ületamisest. Rätte endise abikaasa ja ka süüdistatava enda vastu oli kasutatud massiivset füüsilist vägivalda. Olukorrast tingituna oli alust karta ründe jätkumist eelkõige just naisterahva suhtes.

Allikas

Kohus mõistis kuritegelikule ühendusele pikad vanglakaristused
PRESSITEADE
Harju Maakohus
8. detsember 2020

Harju Maakohus tunnistas täna 55-aastase Olegi süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja mõistis talle liitkaristusena 9 aastat vangistust ning menetluskuludena mõisteti välja 12 891.20 eurot.

53-aastase Aleksei tunnistas kohus süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja mõistis talle liitkaristusena 5 aastat vangistust tingimisi viieaastase katseajaga. Menetluskuludena mõisteti välja 8754.80 eurot.

Loe otse allikast

Kohus mõistis Sergei Berezovski korruptsioonikuriteos süüdi ja Kiira Berezovskaja sellele kaasaaitamises õigeks
PRESSITEADE
Viru Maakohus
04. detsember 2020

Sergei Berezovskit süüdistati suures ulatuses altkäemaksu andmises ning Kiira Berezovskajat süüdistati sellele kaasaaitamises. Süüdistusaktis heideti süüdistatavatele ette, et Pipes Building OÜ huvides tegutsev Sergei Berezovski lubas ja andis Aleksei Voronovile, kes oli AS Narva Vesi juhatuse liikme ja Narva Linnavolikogu liikmena ametiisik, ajavahemikus 2018 juunist kuni 2019 märtsini suures ulatuses (61 415 eurot) altkäemaksu.

Loe otse allikast

Kohus otsustas: Piiratud teovõimega inimese poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab eestkostja
PRESSITEADE
Pärnu Maakohus
1. detsember 2020

Pärnu Maakohus kuulutas täna, s.o 1.12.2020 kohtuotsuse kriminaalasjas, kus süüdistati 37-aastast meest võõra asja hävitamises, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Süüdistuse järgi pani meesterahvas 2019.a oktoobrikuus Pärnu linnas põlema taarapunkti, millega tekitati kannatanule varaline kahju summas 77 262 eurot.

Loe otse allikast