Autor: tom

Soomere: kõrgemad temperatuurid hakkavad meile elusid maksma

Mitmepäevased kuumaperioodid on Eestis viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma, selgitas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere “Vikerhommikus” kliimamuutustega kaasnevaid ohte.

Kas peaksime kliimast rääkima praegu veelgi tõsisemalt kui tavaliselt? 

Muidugi peame suhtuma tõsisemalt. Esmalt peame tegema vahet ilmal ja kliimal. Ilm on see, mida me tunnetame oma nahaga. Ilma sees on ka see tuul, mida tunneme oma näol või teeb meie jalad märjaks, kui merelained meile vastu jalgu löövad.

See, et mõni ilm on vahest soojem kui teine, sellest ei ole mitte midagi. See on normaalne. Probleem tekib siis, kui temperatuur läheb üle selle, millega meie keha on harjunud. Inimkeha normaalne temperatuur on 37 kraadi. Kui temperatuur läheb sellest palju kõrgemaks, on inimesel vaja abi jahutuse, vee või millegi muu näol. Keskmise temperatuuriga üle 40 kraadi kipub inimene lihtsalt ära surema.

Eestis olukord nii hull pole, aga sellegipoolest näeme, et mitte lihtsalt pole ilmad läinud soojemaks. Mitte lihtsalt pole jäänud lund vähemaks ega lumikatte paksus jäänud õhemaks. Me näeme, et on hakanud tulema järjest väga kuumad päevad. Nende vahel on ka öö selline, kus temperatuur ei lange väga palju. Selliseid perioode nimetatakse kuumalaineteks. Inimestel on äärmiselt ebamugav ja vanematel inimestel ja näiteks vererõhutõve või astma käes kannatavatel inimestel, võib kõrge temperatuur eluohtliku olukorra tekitada.

Mida täpselt kujutab endast kuumalaine ja mis on need temperatuurid, seda tuleb küsida Jüri Kameniku käest. Tema teab neid peast ja oskab kohe ära seletada. Mina tean oma kogemusest ja teaduskirjandusest seda, et mitmepäevased kuumaperioodid on Eestis viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Need on kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma. See pole üldse naljakas, see hakkab meile maksma inimelusid.

Kas on pandud kirja ka juba mingisuguste päevade arv, mil me võime rääkida juba mingisugusest ühikust? 

Jah, kindlasti on, kuid pean ausalt tunnistama, et matemaatikuna suhtun arvudesse sellise teatava üleolekuga, arvates, et kui ma oskan arve analüüsida, ei pea ma neid täpselt teadma.

Kaks, kolm päeva mõjub üldiselt hästi, kuid pikem soojus ei mõju enam hästi. Ega inimesed pole ju ainsad, kes selle liigsoojuse all kannatavad. Kannatamine on ju väga mitme otsaga. Ei saa öelda, et üks asi on kindlasti halb ja teine asi on kindlasti hea. Eestil on mingis mõttes tohutult vedanud. Kliimamuutuste mõttes oleme ühes paradiislikus kandis. Meil on neli aastaaega ja nende seas ei ole vihmahooaega.

Ega meile väga ei meeldi, et mõne aastaaja pikkus kipub lühenema. Ikkagi tahaks, et talv oleks mõnusalt külm ja suvi särtsuvalt soe ja et kevadel õitseksid lilled ja sügisel valmiksid õunad. Ka see süsteem on hakanud natukene nihkuma. On juba olnud mitu talve, mil korralikku lumikatet meile polegi tekkinud. Seda saab juba nimetada kliimamuutuseks. Pole üldse vahet, kas üks talv on soojem või külmem. Kui me näeme, et tõenäosus külma talve tekkimiseks on vähenemas, räägime juba kliimamuutustest. Kui ilm on see, mida me tunneme, hingame, oma nahaga tajume, siis kliima on kahjuks matemaatiliste statistikate kategooria.

Me ei jõua ilmselt kunagi ühisele arvamusele, mitu päeva moodustab kokku kuumalaine. Küll aga saime hiljuti lugeda uudist, et väga suur jäätükk on kukkunud kuhugi maailmamerre ja peaksime nüüd olema tähelepanelikud.

Väga õige märkus. Kliimasüsteem on väga keeruline. See, kuidas see toimib, tundub mõnikord olevat kaine mõistusega täiesti vastuolus. Kui kogu maailm kipub soojenema, siis Põhja-Atlandil on selge jahenemine toimumas. Kuu lõikes vaadatuna on Ameerika Ühendriikide mitmetes osades toimumas selge jahenemine. Ei ole üldse arusaamatu, miks Donald Trump ütles, et ta tahaks Ameerikas näha natukene rohkem kliima soojenemist. Sellised protsessid on mingis mõttes seotud ookeani tsirkulatsiooni erinevustega. Meid siin varustab soojaga Põhja-Atlandi soojuspump. See toob troopilise sooja kuskile Gröönimaa kanti ja põhjavetes läheb siis külm tagasi lõuna poole. Vahetevahel need ka segunevad. See süsteem toob Põhja-Atlandile tohutus koguses soojust, millest ka meie osa saame. Kui see peaks seisma jääma, peaks meie kliima sarnanema Alaskaga. Loomulikult ei toimu muutused ühe aastaga. Juttu on sadadest aastatest, kuid Alaska kliima Eestis ei ole üldse mitte võimatu.

See on üks kaugmõju näide, kus kuskil kaugel Islandi ja Gröönimaa vahel toimuvad asjad mõjutavad tuhandete kilomeetrite kaugusele ilma. Antarktika on ju veelgi kaugemal. Antarktika ja Gröönimaa liustike sulamine on see protsess, mis annab umbes poole maailma merevee taseme tõusust. Teise poole annab vee soojenemine. Sulanud vesi ei jaotu paraku ühtlaselt ümber maakera. Gröönimaa ja Antarktika on nii suured, et nad tõmbavad natuke vett rohkem enda poole. Meil ju kehtib maailmas universaalne gravitatsiooniseadus, mille kohaselt suured asjad tõmbavad ikkagi rohkem end teineteise poole. Gröönimaa ja Antarktika liustikud on nii suured, et suudavad vett nii palju enda poole tõmmata, et meie veetase on pea meeter kõrgem praegu sellest, kui Gröönimaad meie lähedal ei oleks.

Merejää sulamine ei tõsta maailma merevee taset. Kui liustikust murdub ära tohutu tükk ja triivib eemale, muutub ka Antarktika pindalalt väiksemaks, mõjutades seeläbi gravitatsiooni. See tähendab, et Antarktika tõmbab palju vähem vett enda poole. Mujal hakkab seetõttu veetase tõusma. Ma ei oska praegu öelda, kas see saab olema sentimeeter või kaks, aga sinna suurusjärku see peaks jääma.

Ja see on väga lühikese ajaperioodi töövili? 

Jah! Me räägime kliimamuutustest tavaliselt kümnete ja paljude aastakümnete võtmes, kuid tegelikult ei ole see nii. Meie kandi üks tugevamaid kliimamuutuse ilminguid on õhuvoolu ja tugevate tuulte suunamuutus. Tuuled ei ole siin tugevamaks läinud, kuigi vahest tundub, et need on väga tugevad. Statistikas pole otseselt midagi muutunud.

Küll aga näeme, et just siis, kui lagunes raudne eesriie, muutus järsku õhuvoolu suund poolel Läänemerel. See, mis varem tuli läänest, hakkas tulema loode poolt. See muutus juhtus ühe talvega. Keegi oleks nagu lülitit vajutanud. Varem tuli läänest, nüüd tuleb loodest. See tähendab tohutut vahet sellest, milline soojushulk tuleb ja kuhu ta tuleb. Selle järelmõjusid näeme hästi mitmesugustest vaatlusseeriatest, näiteks sootaimestikust, rohu kasvust, kalade kudemisest. 1989. ja 1990. aastatel, kui me vabaks saime, on ilmnenud tohutud hüpped mitmetes vaatlusridades. Me ei tea, kas see on tagasi pöördunud.

Aastakümneid ei olnud Soome lahel tugevaid idatorme. Need tulid tagasi 2012. Me näeme seda ka randade arengust. Nii mõnegi rannas oleva elamu omanik tervitab tõenäoliselt peatselt kõnega, et meri sööb kinnistu ära.

Jälle me räägime lühikeest ajaperioodist?

Me räägime ühest aastast, mille jooksul toimus see muutus. Kui me püüame tulevikku vaadata on neid muutusi ju veel tulemas. Isegi kui kliimamuutust ei tule, on äärmiselt huvitav vaadata, mis suunast puhuvad kõige tugevamad tuuled tulevikus ja mis suunast puhuvad kõige ohtlikumad tuuled pika ajavahemiku jooksul. Kui see juhtub kord saja aasta jooksul, on tugevamat tuult oodata kuskilt edelast.

Kord tuhande aasta jooksul esinev tugevaim tuul kipub tulema põhjakaarest. Mingis mõttes on ka see tulevik juba käes. Läänemere kõrgeimad lained salvestati 2004. aasta detsembris, mil lainete kõrgus oli 8,4 meetrit. Sellises väikeses lombis nagu Botnia laht mõõdeti kaks aastat tagasi 8,1-meetrised lained põhjatormis. Need põhjatuuled on juba kohal. Need on tekitanud situatsiooni, kus meil mais, juunis on väga päikeseline ilm, kuid õhk on vastikult külm. Aastaaegade muster kipub nihkuma päris mitme nädala jagu edasi. Seda me näeme Liivi lahe veetasemetest. Kõrgete veetasemete aeg on nihkunud kaks kuni kolm nädalat edasi, igal aastaajal.

1967. aasta väga tugevast tormist on järgmisel aastal möödas juba 55 aastat. Kas peatselt on oodata juba järgmist külalist? 

Me teame, et 1967. aasta augusti torm murdis maha suure osa Põhja-Eesti metsa ja tekitas siiani nähtavaid kahjustusi, mis on märksa hullemad, kui lageraiest tekkinud kahjustused. 1967. aastal registreeriti ka Pärnus väga pikka aega püsinud veetaseme maksimum ehk 253 sentimeetrit. See fikseeriti oktoobris, mitte augustis. See veetaseme rekord löödi üle alles 2005. aasta jaanuaris. Aastal 1967. oli meil kaks väga suur muutust. Üks väga tugev torm, mis murdis maha suure hulga metsa ja üks edelatorm, mis tekitas Pärnus kõige aegade kõrgeima veetaseme.

Meie meri reageerib maruliselt mõningatele tormidele, mis ei olegi nii tugevad, aga mingil moel suudavad need tormid mere ootamatult käima panna. Torme pole rohkem ilmnenud, samuti nad pole tugevaks läinud, aga nad on nagu erakondadesse kogunenud. Kui nad puhuvad üle Taani väinade erineva mustriga, puhuvad nad Läänemerre vett nii palju sisse, et terve Läänemere veetase tõuseb pea meetri võrra. Kui mõni nendest tormidest tuleb üle Läänemere avaosa, on ta suuteline Liivi lahte veel ühe meetri jagu vett sisse puhuma. Sellisel juhul on Pärnus ja Riias vesi ahjus.

Kas selleks aastaks Eestile antud tormiennustuse pärast on meil põhjust olla tavalisest tähelepanelikum? 

Praegu ei tundu olevat midagi häirivat. Küll aga on üldine printsiip selline, et kui kliima soojeneb, on atmosfääris rohkem energiat. Samuti on veeauru näol atmosfääris rohkem varjatud energiat. Üldiselt peaksid tormid tugevnema. Ekstreemsete sündmuste tõenäosus suureneb lihtsalt sellepärast, et atmosfääris on rohkem energiat.

Loe otse allikast

Mesilased jäävad alkoholist purju ja kogevad võõrutusnähte

Poola teadlased selgitasid välja, et kui mesilasi harjutada alkoholi tarbima, siis aga alkoholi enam mitte pakkuda, tekivad neil võõrutusnähud. Teadlased loodavad, et nende uuringust on abi inimeste alkoholismiravis.

Mesilaste ja alkoholi suhe ei ole ka looduses olematu, sest õienektariski võib mõnikord natuke alkoholi sisalduda.

Monika Ostap-Chec, Krzysztof Miler ja nende kolleegid Krakówist Jagellooni Ülikoolist seadsid katsetarud üles paika, kus mesilastel ei olnud korjata muud toidupoolist kui teadlaste enda välja pandud suhkrut, täpsemalt sukroosi.

Sukroosi sisse oli segatud aga natuke alkoholi, täpsemalt etanooli, mida mesilased pidid siis paratamatult samuti tarvitama. Sellist segu lasti mesilastel süüa nii kaua, kuni nad alkoholiga ära harjusid, siis aga katkestati alkoholi pakkumine järsult.

Teadlasi huvitas, kas mesilaste käitumises seepeale midagi muutub. Muutuski — mesilased hakkasid sukroosi sööma natuke rohkem kui enne.

Ka suurenes mõnevõrra, mitte küll palju mesilaste suremus. See näitab, et neil oli alkoholist juba tõsine sõltuvus kujunenud.

Seejärel hakkasid teadlased mesilaste toitu uuesti alkoholi segama, seekord aga päris suurtes kogustes, mõnedel juhtudel lausa 20 protsendi jagu toidu kogusest.

Selge mõju oli selgi — mesilased ilmutasid joobe märke. Nende liikumine oli häiritud, korjelennud ei laabunud kuigi hästi ja uusi oskusi omandasid mesilased vaevaliselt.

Teadlased märkasid aga ka seda, et korjemesilastel oli alkoholitaluvus suurem kui tarus toimetavatel töömesilastel.

Põhjus on arvatavasti selles, kirjutavad Ostap-Chec ja Miler ajakirjas Biology Letters, et korjemesilased olid juba varemgi nektarialkoholiga lähemalt kokku puutunud.

Loe otse allikast

Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse valitsuse juhitav siseministeerium plaanib sisserännet Eestisse suurendada. Eesti kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks Eestis elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eestis toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab Eestis elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot Eestis toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olemasolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisemaid Eestiga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka eesti keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, olema kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilisemat lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat Eesti venekeelset meediat, on emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast Eestis toimuvaga kursis. Seepärast jätkab siseministeerium taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt Eesti ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse Eesti uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olemasolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olemasolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. Eestis elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine Eestis toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september 2021 kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07.2021 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku Aafrikast ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maailma maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Ühissõidukipeatused saavad suitsuvabade alade tähistuse

Lähemate kuude jooksul tähistatakse Tallinnas ligi 600 ühissõidukipeatuse ooteala asfaldil suitsuvabade aladena, et parandada ühistranspordi teenuse kvaliteeti ja kasutusmugavust.

„Peame võimalust bussi või trammi suitsuvabalt oodata kvaliteetse ühistransporditeenuse loomulikuks osaks,“ ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. „Suitsetamine ühissõidukite ootekodades on juba praegu seaduse järgi keelatud, kuid soovime seda reeglit inimestele meelde tuletada.“

Tänavu on Tallinnal kavas korraldada riigihange uute ühissõidukite ootekodade soetamiseks. Ühistranspordi kvaliteeti tõstab ka bussipargi uuendamine ning elektrooniliste tabloode paigutamine peatustesse.

Pikaajalise strateegia „Tallinn 2035“ järgi peaksid atraktiivsed ühissõidukid ja ilmastikukindlad ootepaviljonid olema hea linnaruumi loomulik osa. Suurem osa linnaregiooni elu- ja töökohti võiks strateegia järgi jääda hea ühistranspordi teenindusalasse, nii et peatus oleks kuni 400 meetri kaugusel.


Loe otse allikast