Nõmme, Tallinna uudised

330 aastat tagasi ilmus kaardile Mägedevahe kõrts

Autor: Leho Lõhmus

Holmbergi kaart, kus peal Mägedevahe kõrts koos kahe naabri, Pääsküla ja Suklema (Valdeku) kõrtsiga.
(Foto: Leho Lõhmuse erakogu)
Vanu kohanimesid, asumeid ja asutusi näeme tihti vanadel kaartidel. Nii on see olnud ka Nõmmega. Ilmus ju Nõmme (Nöme, Nömme) nimi meie teadvusse just tänu 18.-19. sajandi kaartidele, eriti just Mellini atlases leiduvale Tallinna kreisi kaardile aastast 1798. Tegu oli seal kõrtsi, mitte veel asumiga.

Veel sajand varem, 1689. aastal maamõõtja ja kartograafi Johann Holmbergi välja antud kaardil kandis see asutus nime Mägedevahe kõrts (meggedewahe Krog). Sama nime näeme ka Harjumaa teede kontuurkaardil (1700) ja Põhjasõja-aegsel Rootsi sõjaväe tehtud maanteede kaardil. On vaieldud, kas tegu on ikka ühe ja sama joomakohaga. Nõmme kõrtsi asukoht on meil teada. See asus Nõmme «keskväljaku» ääres, praeguse kaubanduskeskuse kohal. Erinevate nimetuste all (krog, kortshma, kõrts, vana kõrts, restoran, pubi) on see vaheaegadega töötanud tänapäevani. Ka praegune Nõmme pubi on kunagise joogikoha mantlipärija – selle ruumid paiknevad ju vana kõrtsi keldris.

Foto Nõmme kõrtsist umbes 19. sajandi lõpust.
(Foto: Leho Lõhmuse erakogu)
Mägedevahe kõrtsi täpne asupaik on teadmata. Asupaigana on oletatud kohta, kus Vana-Pärnu maantee praegu lõpeb, lõikudes kergliiklusteega. Sealt edasi ongi «mägedevaheline» ala. Võimalik, et need kaks kõrtsi tegutsesid mõni aeg korraga, pakkudes teineteisele konkurentsi. Ka Nõmme kõrtsile tekkis hiljem, 19. sajandi viimasel veerandil, uus konkurent Nõmme restorani näol. Viimane paiknes otse kõrtsi vastas, praeguse Pärnu maantee 326 kohal ning hävis tulekahjus 1924. aastal. Nõmme kõrtsi oli tabanud sama saatus paarkümmend aastat varem, 1903. aastal. Kõrts ehitati küll uuesti üles ja jätkas tööd.

Nõmme kõrtsist on meil pilt enne 1903. aasta põlengut olemas. Seda tänu baltisaksa ajaloolasele ja kirjanikule Peter Zoege von Manteuffelile, kes 19. sandi lõpul, 20. sajandi alul Nõmmest nii mõnegi huvitava foto tegi. Mägedevahe kõrtsi tegevuse ajal polnud fotograafia veel paraku leiutatud. Pole ka teada, et ta mõnele gravüürile oleks jäädvustatud.

Loe otse allikast

%d bloggers like this: