Alles mõni aeg tagasi avastas Riigikontroll korralageduse kaitseministeeriumi haldusalal, nüüd selgub, et pole ka strateegilist toiduvaru.
Eesti Varude Keskus pole Riigikontrolli kinnitusel seni suutnud täita valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, vaid on nõukogu teadmisel ise püstitanud mõõdukama eesmärgi tagada toiduvaru kümnendikule elanikkonnast üheks kuuks.
Riigikontroll näeb probleemi selles, et toiduvaru sihttase „10 protsendile toitu 30 päevaks“ ei ole seotud ühegi konkreetse kriisi stsenaariumiga, mis ei võimalda hinnata ka selle varu piisavust üheks või teiseks kriisiks. Erinevatel asutustel tuleks astuda toiduvaru moodustamisel ühte jalga, tagada, et varu suurus oleks kriisistsenaariumidega vastavuses ja varu jagamine ka läbi harjutada.
„Kahtlemata on varude olemasolu parem kui nende puudumine,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Kuid paraku ei kuulnud Riigikontroll auditi käigus mingeid ammendavaid selgitusi, miks on võetud eesmärk varustada just kümnendikku elanikkonnast, mistõttu jätab see eesmärk laest võetud mulje.“
Ehkki selline sihttase ei arvesta ühegi konkreetse hädaolukorra või riigikaitselise kriisi võimalike vajadustega ega vasta Vabariigi Valitsuse seatud sihile, pole ei varude keskuse omaniku esindajana tegutsev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega toidu varustuskindluse eest vastutav Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seni midagi muud välja pakkunud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on vaikimisi aktsepteerinud keskuse valikuid.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse seatud toiduvaru sihttasemest madalama varude taseme eesmärgiks seadmisest informeeris Eesti Varude Keskuse juhatus (rahalisest võimalustest tingituna) keskuse nõukogu juba kolm aastat tagasi ning toiduvarusid on moodustatud sellest lähtuvalt. Samuti on see info olnud teada keskuse nõukogusse mittekuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil.
„Toidujulgeoleku tagamise eest vastutaja ei tohiks end paigutada vaikiva opositsionääri või sõltumatu pealtvaataja rolli,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Auditi käigus ei tuvastanud Riigikontroll, et toidu varustuskindluse eest vastutav Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oleks nende aastate jooksul oma erimeelsust väljendanud või siis teinud ühel või teisel viisil ettepanekuid toiduvaru sihttaseme korrigeerimiseks ja suuremas mahus varude tagamise rahastamiseks.
Ligikaudu kaks kolmandikku toiduvarust on varude keskus moodustanud jahuna. Poolt sellest kogusest pakub lepingupartner aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei tarvitse kriisioludes olla kohe kasutatav. Eesti Varude Keskus hoiustab varusid delegeerituna ehk varuna, mille moodustab ja mida haldab ettevõtja, kellega keskus on sõlminud lepingu.
Riigikontroll leiab, et tuleks kokku leppida, kuidas peavad omavalitsused korraldama toiduvaru jagamist ja kuidas jõuab toiduvaru konkreetsete abivajajateni. Selleks tuleb teha terviklik plaan, mis koondaks kõigi osapoolte rollid, vastutuse ja tegevuse. Omavalitsuse roll toiduvaru jagamisel vajab ka seaduse tasemel määratlemist. Samuti tuleb testida süsteemi kui terviku toimimist ka õppustel.
Lisaks soovitab Riigikontroll majandus- ja tööstusministril koostöös regionaal- ja põllumajandusministriga määrata toiduvaru moodustamisele üheselt arusaadav, aja- ja asjakohane, mõõdetav ja saavutatav eesmärk, mis on ühtlasi kooskõlas teiste toidujulgeoleku tagamise meetmetega ja riigi kaitsetegevuse kava stsenaariumitega, ning esitada kokkulepitud selge ülesanne Eesti Varude Keskusele täitmiseks.
Riigikontroll auditeeris selle auditi käigus ka apteegiravimite, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, meditsiiniseadmete ja tarvikute varu moodustamist.
Tervishoiuvaru on moodustatud ettenähtud nomenklatuuris ja koguses, välja arvatud apteegiravimite varu, millest on olemas veidi üle 90 protsendi. Sotsiaalministeerium ei ole otsustanud, mida apteegivarust puuduolevate ravimite suhtes ette võtta. Samal ajal näeb Ravimiamet vajadust apteegiravimite varu moodustamise aluseks olevat nimekirja muuta ning suurendada muu hulgas ka nende ravimite hulka, mida Eesti Varude Keskusel ei ole senises mahus hankida õnnestunud.
Kui apteegiravimite varu kasutuselevõtu protsess on kõigile osapooltele selge ning seda varu on kolmel korral ka tegelikult kasutusele võetud, siis veterinaarravimite, isikukaitsevahendite ning väljaostetud meditsiiniseadmete ja -tarvikute varu kasutusele võtmiseks pole terviklikult ehk alates otsusest varu kasutusele võtta kuni selle jõudmiseni abivajajani tegevusi kokku lepitud ega läbi harjutatud.
Sotsiaalministril soovitab Riigikontroll otsustada, kuidas toimida nende riigi tegevusvaru nomenklatuuris olevate ravimitega, mida ei ole seni õnnestunud varuda; ehk kuidas tagada kõikide vajalike ravimite varu.
Riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib hädaolukorra seadus, mille kohaselt moodustatakse tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine on ASi Eesti Varude Keskus (EVK) ülesanne.
Riigile kuuluva Eesti Varude Keskuse aktsionäri õiguste teostaja ja omaniku ootuste seadja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Varude Keskust juhib ja esindab kolmeliikmeline juhatus, mille tegevuse üle teeb järelevalvet kuueliikmeline nõukogu. Sinna kuuluvad Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja erasektori esindajad.
Kui Riigikontroll leiab, et Eesti Varude Keskus (EVK) pole seni suutnud täita valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, siis ka Varude Keskus on jõudnud väga sarnasele põhijäreldusele, märkides, et toiduvarule seatud eesmärk on segane ega arvesta toidu varustuskindluse muude tegevustega. (BNS)
