29. jaanuaril toimuval Eesti muusikaauhindade galal antakse auhind panuse eest Eesti muusikasse üle punkroki ansamblile Vennaskond.
Traditsiooniliselt tunnustab Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Muusikaauhindade suurejoonelisel galal väärika auhinnaga panus Eesti muusikasse neid muusikuid, kelle tegevus on jätnud tugeva jälje Eesti muusikaajalukku, kes on märkimisväärselt mõjutanud, arendanud ja edendanud Eesti muusikat.
Tänavu läheb auhind üle 40 aasta tegutsenud punkroki bändile Vennaskond, kellele antakse tunnustus üle 29. jaanuaril Unibet Arenal.
1984. aastal asutatud bänd eristus juba Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal vabadust rõhutava hoiaku ning esteetikaga ja on jäänud kõlama ka hilisemate põlvkondade juures. Bändi suurimate hittide hulka kuuluvad lood “Insener Garini Hüperboloid” (1993), “Lili Marleen” (1993), “Appi! Ma vajan armastust” (1985), “Kopenhaagen (1993), “Pille-Riin” (1994) jt.
Algaastatel tuli Vennaskonnal silmitsi seista konservatiivse tagakiusamisega. 1991. aasta alguses lahkus kogu bänd umbes kaheks aastaks Soome. Eestis ilmuski esimene album bändi äraolekul. Kokku on Vennaskond avaldanud 27 albumit, sealhulgas 13 vinüülplaati. Lisaks on bändil ette näidata neli täispikka muusikafilmi.
“On bände, kes järgivad ajastut, ja on bände, kes loovad selle. Kas Vennaskond kuulub viimaste hulka, on muidugi ainult publiku otsustada. Punk ei ole meie puhul moevool ega protestiliikumine — see on hoiak, mis on vastu pidanud aastakümneid. Rokkmuusika vajab ausust, riski ja hinge. Meie oleme toonud need kõik lavale, korduvalt ja kompromissitult. Püsivus ja mõju ei sünni juhuslikult — see on meie elu, mille oleme pannud muusikasse. Panus Eesti Muusikasse on meie puhul tunnistus sellest, et tõeline rock’n’roll ei küsi luba ega vanane. Ta jääb,” kommenteeris bändi solist Tõnu Trubetsky.
“On au saada tunnustust millegi eest, mida ma pole kunagi teinud auhinna pärast. Vennaskond sündis vajadusest olla vaba — mõelda, öelda ja mängida nii, nagu tundus aus. Punk ei olnud meie jaoks stiil, vaid ellujäämisviis. Ajad on muutunud, aga see tunne, miks me alustasime, on jäänud samaks. Kui meie muusika on andnud kellelegi julguse olla tema ise, siis on see oma eesmärgi täitnud. Panus Eesti muusikasse on minu jaoks eelkõige tunnustus kogu teekonnale — kõigile neile, kes on sellel rajal kaasa tulnud, laval ja lava ees,” lisas ta.
Bändi algkoosseis aastal 1984 oli Tõnu Trubetsky, Teet Tibar, Marco Rüütel, Tarmo Kruusimäe, Andrus Lomp. Hiljem vahetasid nad välja Jüri Kłyszejko, Ruth Saulski, Tom Kinkar ja Ivo Schenkenberg noorem. Oma pika tegutsemisaja jooksul on bändi koosseis korduvalt muutunud. Täna kuuluvad kollektiivi Tõnu Trubetsky, Allan Vainola (kitarr), Anti Pathique (basskitarr), Ed Edinburgh (kitarr), Hedwig Allika (viiul), Miina Kullamaa (kitarr), Anneli Kadakas (trummid).
Panust Eesti muusikasse on auhinnaga tunnustatud alates 1999. aastast. Siiani on tunnustuse pälvinud Uno Loop, Valter Ojakäär, Vello Orumets, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Marju Kuut, Olav Ehala, Ivo Linna, Riho Sibul, Erkki-Sven Tüür, Singer Vinger, Kukerpillid, Anne Erm, Anne Veski, Jaak Joala, Justament, Villu Tamme, 2 Quick Start, Mahavok, Fix, Ruja, Mikk Targo, Rock Hotel, Marju Länik ja Sven Lõhmus.