Eestinen, Uudised, Välisuudised

16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks

Maria (nimi muudetud) sattus lastekodusse, kuna t vand mõtlesid välja valesid selle kohta, et tütar on haige ja vajab abi. Noor naine sai aga is suurepäraselt hakkama, tal oli palju hobisid ja tal läks ka muidu väga hästi.

Maria on varsti paarikümneaastane noor naine. Praegu õpib ta üliis õigusteadust ja saab iseseisvalt hakkama, vahendab MTV.

Tal läks juba lapsena is väga hästi ja tal olid sõbrad. Ta tegeles muusika ja tantsuga. Väljapoole paistis kõik suurepärane ja tundus, et kõik on hästi.

s paistis ka muidu väljapoole kõik hästi. Maria vand olid kõrgharidusega ja oma töös tunnustatud. Vanem õde õppis samuti hästi. Tegelikkuses polnud aga asjad nii ilusad, kui väljapoole paistis.

Vand tülitsesid omavahel palju. Pärast nuttu ja karjumist elati end välja laste peal. Isa oli agressiivne ja Maria väitel valitses kodus pidev hirmu õhkkond. Vahel lõi isa nii, et tütred seda nägid.

Kui olid väiksed, pani isa neid karistuseks keldrisse kinni, kui nad halvasti käitusid. Kodune õudus kestis 10 aastat. Maria hakkas koduse õhkkonna eest pagemiseks tegel kaheksa eri harrastusega. Vanem õde hakkas sõpradega rohkem aega veetma.

Teisme-eas hakkas Maria aru saama, et isa polnud tga käitunud nagu päris isa. Kui Maria hakkas 16-aastaselt varem toimunut meenutama, siis tulid meelde asjad, millest ta par meelega poleks tahtnud teada. Isa oli tütrele lähenenud ja teda katsunud. Isa kohtles last liiga intiimselt, viisil, kuidas vand tavaliselt lastega ei käitu. Lisaks oli isa armukade poiste peale.

Maria rääkis toona asjast ka le. Ema ja ka isa uus naine teadsid kõike, aga ei sekkunud, kuna ei tahtnud rikkuda suhteid isaga. Maria hakkas seetõttu ise abi otsima.

Maria rääkis, et isa suhtus kõikidesse meeldivalt, välja arvatud t ja . Seetõttu ei suutnud keegi uskuda, kuidas inimene võib muutuda nelja seina vahel. sees oli isa kõike kontrolliv. Isa kontrollis terve Maria lapsepõlve jooksul.

Maria vand lahutasid tervelt kolm korda t lapsepõlve jooksul. Maria lohutas lahutavat ja püüdis teda toetada. Kaks korda kolisid isa ja kokku tagasi, kuigi seda ei soovinud. Ema nuttis isa taga veel aastaid. Ta oli tihti haiguspuhkusel. Emast sai nõndaviisi märter, kelle eest pidid hoolits terve lapsepõlve jooksul. Vantelt tuge ei saanud.

Maria räägib, et õppis juba varakult, et kodus ei olnud vastutustundlikke täiskasvanud inimesi, kes oleks laste eest hoolitsenud. Ta ütles mitmel korral vantele, et tegelikkuses nad las ei hooli ja ei suhtu neisse lugupidavalt. Selle peale kehitasid vand ainult õlgu.

Vand võtsid Mariat tihti kaasa seltskondlikele üritustele. Mariale hakkas tunduma, et ta on mingi näituse-eksponaat. Sõprade vand kiitsid t saavutusi ja õnnestumisi, aga kodus oli vante suhtumine vastupidine. Laps oli vante jaoks ainult vahend.

Maria vand puutusid seoses tööga kokku ka lastega. See aga rikkus ära pere-elu. Algul hakkasid vand ise Mariat „ravima”. Tütre kohta tehti kodus psühhoanalüüsi ja talle anti teada, milline ta on ja mis tal viga on. Maria ise teadis, et t vand eksisid. Kuigi tütar tegeles spordiga ja tal oli palju hobisid, oli see vante arvates sundkäitumine. Kui tütar mängis klaverit ja lõi ise muusikat, oli see vante arvates märk liigsest pühendumisest.

Vante arvates oli Maria probleemne ja haige laps. Nende vastuoluliste märkuste tõttu hakkas Marial pea ringi käima. Vante jutt ei läinud kokku sellega, mida ta ise tundis ja koges. Ema arvates olid tal umisprobleemid ja ärevushäire, kuigi ta ise midagi sellist ei täheldanud. Ta oli vaid veidi häbelik ja kodune elu tekitas masendust. Maria väitel on väga halb, kui lapse tegevust niimoodi pidevalt valesti tõlgendatakse. See on lapse suhtes vaimne vägivald.

Teismelisena olid Marial tihti paanikahood ja kõhukrambid. Kodus olemine tekitas masendust ja ta hakkas tegel mitmete hobidega. Tal olid isegi enesetapumõtted, millest rääkis oma le. Ema aga teda ei kuulanud. Siis helistas tütar ise lastesse, et abi paluda. Pärast seda sulgesid vand ta mitmeks kuuks lastekodusse, kuna see oli nende viis tütart kontrollida.

Vand rääkisid ametivõimudele oma loo lapse olukorra kohta. Ametivõimud võtsid selle peale ühendust lastega. 16-aastane tüdruk võeti kiirkorras pere juurest ära. Ta pandi esialgu noorte vastuvõtukeskusesse ja siis noortekodusse.

Tüdruk oli selle peale šokeeritud. Viielise õpilasena, kel olid mitmed huvialad, paigutati ta kokku narkosõltuvuses noortega, kes vandusid ja rääkisid narkootikumidest ning toime pandud röövidest. Tüdruk sai šoki, kuna polnud varem millegi sellisega kokku puutunud. Ta ei saanud aru, kuidas t paigutamine sellisesse kohta aitab kaasa vante sobimatu käitumise lõpetamisele.

Maria muutus varasst vaiksks ja nuttis palju. Algul tundus talle, et on sattunud vanglasse. Teda intervjueeriti ja uuriti palju, kuna vand olid väitnud, et t olukord on halb. Vand manipuleerisid ka sotsiaaltöötajatega. Vand kasutasid ära oma ametipositsiooni ja kasutasid lastet vahendina oma tütre vastu.

Maria kohtus pere juurest äravõtmise ajal noortekodu psühholoogiga. Lisaks käis ta omal algatusel ja oma raha eest kohtumas lastepsühhiaatriga. Mõl asjatundja arvamused tüdrukust olid ühesugused. Psühholoog tuvastas pärast 5 korda Mariaga kohtumist, et tüdrukul pole mingeid probleeme nagu psühhoos või enesetapumõtted. Marial polnud probleeme vaimse tervise ega umisega. Lisaks sai tüdruk suurepäraselt hakkama is ja oma hobidega.

Psühhiaatri arvamus oli sama. Tüdruk polnud masendunud ega stressis. Vestlus ei tulnud välja vaimse tervise probleeme. Head olukorda peegeldavad Maria suurepärane õpiedukus ja mitmete loovate hobidega tegelemine. See tähendab, et ei psühholoog ega psühhiaater ei leidnud midagi, mis oleks kinnitanud vante väiteid lapse kohta.

Vand aga ajasid oma asja edasi ning edastasid lastele arvamusi psühhiaatritelt, kes polnud lapsega isegi kohtunud. Lisaks nõudsid nad, et laps pandaks ravile kinnisesse asutusse. Maria kohta kirjutasid arvamusi isegi peretuttavad. Vante nõudmised ja väited muutusid absurdseteks.

Ema arvates oli tütrel anoreksia, taandareng, dissotsiatsioon, Stockholmi sündroom, bipolaarne häire, mäluprobleemid, radikaliseerumine ja vägivaldsus. Keegi teine polnud aga Maria puhul midagi sellist täheldanud.

Noortekodus hakkas Maria olukord vähehaaval paran, kuna ta ei puutunud enam kokku koduse ahistava õhkkonnaga ja ta sai olla van el. Ta sai rohkem keskenduda õppimisele. Gümnaasiumis suurenes tüdruku enesekindlus ja paranes füüsiline olukord. Kui ta käis noortekodust kodus puhkusel, halvenes olukord kohe. Kodus olid jätkuvalt pidevad tülid. Olukord oli veel hullem kui oli siis, kui ta kodust lahkus.

Maria läks ise sotsiaaltöötaja juurde ja rääkis, et ta tahab kodust ele pikks ajaks. Maria võeti taas kiirkorras kodust ära. Maria katkestas omal soovil suhted vantega 16-aastaselt. Ta võeti pere juurest ära, mida ta oli ise soovinud. Ema üritas seda takistada, aga see ei õnnestunud, kuna Maria oli vastu.

Ema saatis tütrele sõnumeid, et ta naaseks vante juurde, aga ametlikult ta lapse koju tulekut ei taotlenud. Samal ajal rääkis lastele, et tütre tegevust tuleks rohkem piirata ja sundida teda suhtl oma vantega.

Gümnaasiumi lõpetas Maria suurepärase tulemusega, t keskmine hinne oli 9,5. Kooli ja hobidega läks kõik hästi, aga Maria oli pettunud selles, kuidas laste ja sotsiaaltöötajad suhtusid t vantesse ja nende väidetesse. Lastes ei käsitletud üldse vante tegevust. Selle asemel otsiti kogu aeg vigu tütres.

Pärast täisealiseks saamist kolis Maria noortekodust omaette üüripinnale elama. Pärast gümnaasiumi pääses ta kohe ülii ja nüüd ta õpib üliis ja tegeleb muusikaga. Noorel naisel on palju parem, kui ta ei pea vantega kokku puutuma. Vand aga pole teda rahule jätnud.

Maria on salastanud oma aadressi ja telefoni, aga vand on need välja uurinud. Ta peab vante tegevust häirivaks. Nad levitavad tütre kohta igasuguseid jutte. Tütar peab hoidma oma elu vante eest salajas, et vand ei saaks saboteerida. Nüüd õigusteadust õppides on aru saanud, et vante tegevuses on kuriteo tunnused.

Vand on kasutanud oma tegevuses ka sugulaste abi. Ema sõnumid algavad alati armastuse avaldusega. Tütar on vantelt palunud, et ta rahule jäetaks, aga vand pole sellest aru saanud. Vand võtsid tütrelt t pärandiraha kolm päev enne 18-aastaseks saamist. oli säästukindlustuse kontol ja tütar ei saa aru, kuidas vand sellele juurde pääsesid ja miks nad seda tegid. Õde sai sama summa, kui sai 18-aastaseks.

Pärast lastekodust ärakolimist on Maria kohtunud oma ga näost näkku vaid ühe korra. Ema oli mangunud kokkusaamist ja lõpuks tütar nõustus. See oli aga viga. Kohtumine jäi lühikeseks, kuna sellest ei tulnud midagi välja. Tütar tahtis lt vastuseid oma küsimustele. Ta oleks tahtnud teada, miks nad olid isaga tütre vastu nii halvad ja väitsid, et tütar on haige. Ema tunnistas seda alles siis, kui tütar rääkis, et on sellest lugenud lastele esitatud dokumentidest. Lõpuks aga eitas taas kõike.

Oma isaga kohtus Maria viimati kaks aastat tagasi. Tütar teab, et vand on hirmul oma maine, töö ja karjääri pärast. Neil oleks hirmus häbi, kui inimesed teada saavad, et nad pole oma laste eest hoolitsemisega hakkama saanud. Maria on aga õnnelik, et sai lõpuks oma elu peale.

Vahel tulevad Mariale vanad asjad meelde. Ta elab lapsepõlve traumasid veel pikalt läbi, aga vaimselt on ta vabam ja tunneb end paremini kui kunagi varem. Maria väitel näitab t juhtum, et väärkohtlemine ei pruugi alati olla füüsiline ja nähtav. Teda väärkoheldi terve t lapsepõlve aja ja ta oli vaimse vägivalla ohver, aga keegi ei sekkunud.

The post 16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

%d bloggers like this: